Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ádebiyet 2000 4 pikir 14 Qarasha, 2023 saghat 15:46

Shynazdan shyghyp, Shymkentte shyndalghan shayyr

Merey

JÝREK JYLYTAR JYRLAR

«Aqyn - bolashaqty sózben boljaydy».
Fransuz әdebiyetining synshylarynan qalghan sóz.

                «Aqyn - aqyndyghymen emes, adamdyghymen qymbat».
Sergey Aleksandrovich Eseniyn.

                                    «Tashkentte tughan aqynnyng bәri qayda bolsa da Tashkentte, Tashkentting tabighatynda, ózbek júrtynyng tamyrynda bolghanyn sózimen de, isimen de dәleldep túrady».
Zulifiya hanym Israilova,
ózbekting úly aqyny.

Sýndet Múratbekúly Seyitov 1998 jylghy 3 qazan kýni Ózbekstannyng Tashkent oblysyna qarasty Shynaz audanyndaghy Kóterme auylynda dýniyege kelgen. Jaratylysynan sýndettelip tughandyqtan ata-anasy ózderining perzentin osylay dep ataghan. Osylaysha orystyng úly aqyny hәm jazushysy Sergey Aleksandrovich Esenin (1895), fransuzdyng úly aqyny hәm jazushysy Luy Aragon (1897), qazaq aqyny Sýndet Múratbekúly Seyitov (1998) ýsheui әr jyldardyng bir kýni ómirge kelgen eken. Atasy Seyit 60 jyl ústazdyq qyzmet atqarghan. Ózbek, orys, aghylshyn, nemis, fransuz tilderinde emin-erkin sóilegen. Ájesi men әkesi qarapayym júmysshylar bolghan. Anasy densaulyq saqtau salasynda qyzmet etken. Naghashylarynyng arasynan  Talghat Serikbaev degen suretshi, mýsinshi shyqqan. Sýndet jeti jasynda  kindik qany tamghan jerdegi Amangeldi Ýderbayúly Imanov atyndaghy orta mektepting tabaldyryghyn attaghan.

2007 jyly Seyitovterding otbasy atamekenimizge, dәliregi shyrayly Shymkent shaharyna  qonys audarghan. Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysynyng Saryaghash audanyna qarasty Keles ónirining (qazir óz aldyna jeke audan)  Sәmbet Sattarov atyndaghy auyldaghy Ybyray Altynsarin atyndaghy jalpy orta mektebinde, Shymkenttegi №83 jalpy orta mektebinde oqyghan. Shymkenttegi Batyrbek Tughanbayúly Ótep atyndaghy daryndy balalargha arnalghan oblystyq mamandandyrylghan «Óner» mektep-internatynyng týlegi. 13 jasynan beri shygharmashylyq júmyspen etene shúghyldanuda. 14  jasynda Úlybritaniyanyng astanasy - Londongha oqugha arnayy shaqyrtu alghanymen, otbasylyq jaghdayyna baylanysty oghan bara almay qalghan. 2017 jyly Shymkenttegi Mardan Baymyrzaúly Saparbaev atyndaghy Ontýstik Qazaqstan gumanitarlyq institutynyng «Parasat» kolledjining qúqyqtanu fakulitetin, al 2022 jyly Ortalyq Aziya innovasiyalyq uniyversiytetinin  pedagogika fakulitetin filologiya mamandyghy boyynsha bitirgen.

Ózining enbek jolyn 2015 jyly Shymkenttegi respublikalyq «El birligi» gazetining tilshisi retinde bastaghan. «Qyzmet» gazetinde qyzmet istegen. 2016 jyldan beri qala kitaphanalaryndaghy «ShAM» (Shabat. Arman. Mazmún)  әdeby shygharmashylyq ortalyghynyng tóraghasy. 2017-2018 jyldary respublikalyq «Qazyghúrt» әdebiy-kórkem, mәdeniy-әleumettik, tarihiy-tanymdyq jurnalynda tilshi bolyp qyzmet istegen. Janadan qúrylghan Týrkistan oblystyq  ishki sayasat basqarmasynda memlekettik qyzmetke aralasqan. 2018 jyly Shymkent qalalyq  Otbasy, balalar jәne jastar isteri basqarmasynyng «Jastar resurstyq ortalyghynda» qyzmetker, 2019 jyly Shymkent qalasynyng Júmyspen qamtu jәne әleumettik qorghau basqarmasynyng baspasóz hatshysy bolghan. Almatydaghy Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últyq uniyversiytetinde shygharmashylyq júmyspen shúghyldanghan. Ádebiy-kórkem kitaptardy óndeumen ainalysqan. Býginde Shymkenttegi jasóspirimder kitaphanasynda qyzmet isteydi..

2017 jyly Almatydaghy «QazAqparat» baspasynan kórshilerining kómegimen shyqqan «Tәube», 2019 jyly Shymkenttegi «Qyzmet» baspasynan Shymkent qalalyq Otbasy, balalar jәne jastar isteri basqarmasy men atalmysh baspanyng diyrektory Beysenkýl Narymbetovanyng demeushiligimen jaryq kórgen «Mәriya», keyinnen «Ikigay», 2022 jyly Almatydaghy «Mazmúndama» baspasynan Shymkent qalasy әkimining birinshi orynbasary Shynghys Júmabekúly Múqannnyng qoldauymen shyqqan erke qyr gýlimen attas «Úmytpas» degen jyr jinaqtary jaryq kórgen. Songhy jyr jinaghy Almatydaghy «Meloman» degen respublikadaghy brendke ainalghan kitap dýkeninde satyluda. Aqynnyng shygharmashylyghy jayly Israil Saparbay, Marhabat Bayghút, Amanhan Álimúly, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, Esenghaly Ábdijapparúly Raushanov, Zyliha Túrarqyzy Jantasova, Álibek Shegebay,  Baqytjan Aldiyar, Qalqaman Ayymghazyúly Sariyn, Abylay Esimbay syndy  qalamgerler ystyq yqylasqa toly pikir bildirgen. Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshelikke qabyldanghan. Keler 2024 jyly kezekti jyr jinaghy Týrkiyada baspadan shyqqaly túr.

Birqatar óner-bilim bәigelerinde top jaryp, airyqsha kózge týsken. Atap aitqanda, Mәskeudegi Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy úiymdastyrghan Múhtar Omarhanúly Áuezov jayly  jazylghan shygharmalar bayqauynda Halyqaralyq Qúrmet gramotasymen; Týrkiya Respublikasy Halyqaralyq TÝRKSOY úiymy úiymdastyrghan «Týrkistan - er týrikting besigi» jyr mýshәirasynyng jýldegeri retinde atalmysh Halyqaralyq úiymnyng Alghys hatymen; Qazaqstan Respublikasy Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining Alghys hatymen marapattalghan. Respublikalyq jazba aqyndar jyr  mýshәirasynyng jenimpazy retinde Qazaq Últtyq uniyversiytetining grantyn jenip alghan. «Men jastargha senemin», «Shyraylym - Shúbayqyzylym» dep atalghan respublikalyq jyr mýshәiralarynyng jenimpazy. Jambyl Jabaev atyndaghy respublikalyq jyr mýshәirasy men «Júldyzgha jol» bayqauynyn  jýldegeri. Aqyn Múqaghaly Sýleymenúly Maqataev atyndaghy respublikalyq jyr mýshәirasynyng tórt dýrkin, Almatyda ótken respublikalyq «Altyn kýz» merekelik әn-by bayqauynyng qos dýrkin laureaty atanghan. Aqyn, Fizuly atyndaghy  Halyqaralyq әdeby syilyqtyng laureaty Ábilda Aymaq atyndaghy oblystyq jyr mýshәirasynyng  jýldegeri. «Shymkent qalasynyng ýzdik jas aqyny» atalymynyng qos dýrkin iyegeri.

Endi Shynazdan shyghyp, Shymkentte shyndalghan shayyrdyng shygharmashylyghy jayly sóz qozghap kórelik. Onyng ólenderinen tughan jerge degen saghynysh sazy men atamekenge degen ansary men aqjarylqap niyetin aiqyn angharugha bolady. Búghan «Shynaz jyry», «Shynaz», «Shynazgha arzu», «Tashkenttegi sezim»  dep atalatyn ólenderi kuә. Mәselen, «Shynaz» atty óleninde:

Jaghasynda Bozsudyng mal jýretin,
Jazuy sol - jadymnyng men biletin.
Bergi betke óterde sol ózennin
Qimay-qimay ketkenmin arghy betin!.. - dep múnayady.

Sýndet Seyitovting «Tashkenttegi sezim» dep atalatyn óleni de sarytap saghynyshqa toly:

Qatpar-qatpar qara jer, kóshe many,
Búl kóshemen aqyndar kóshedi әli.
Shymqalada  ana kóp bes balaly,
Tasqalada bala kóp bes analy...

Bir balanyng kenesken anasynday,
Bir ananyng tel ósken balasynday.
Joly ashylyp qalypty Shymqalanyn...
Tasqalanyng jýrgende baghy ashylmay.

Bes ananyng qaghylez kenjesi edim,
Bes balanyng bәrimen tendes edim.
Qúbylany baghytqa ap jol jýretin
Qúrban boldy arqama ensergenim...

Ghayyp boldy jan anam  osy jyly,
Al tórt anam qayghyrdy esi qúryp.
Ekinshi anam – Otanym, meni ósirgen,
Ýshinshi anam – qazaghym, esimi úly!

Tórtinshi anam – saghynysh, bolar bәlkim,
Besinshi anam – ólenim, bolar bәlkim...
Birinshi anam kele me qayta ómirge
Tasqalagha mәngilik oralghan kýn?!.

Barsakelmes shaqyrsa barghan adam,
Shaqsha basy in izdep saughalaghan.
Biraq ta biraq, biraq, búl ómirge
Qayta ketkisi kep túrar kelgen adam.

Endi bir sәt Shymkentte jazylghan jyr shumaqtaryna nazar audaratyn bolsaq, onyng taqyryp auany әr aluan ekenin kóremiz. Mahabbat, tabighat, qogham ómir hal-qaderinshe suretteydi. «Kóshedegi ólen», «Qasym Amanjolov kóshesi», «Mening kórshilerim», «Igori», taghy basqa ólenderinde ómir shynayylyq bayqalady. Mәselen, «Mening kórshilerim» dep atalatyn óleninde:

...Mine, mening kórshilerim, janashyr hәm ólermen,
Biri osynda baghzy túrghyn, biri kelgen ór elden.
Ómir degen rejisser bar, kórkemdegish jetekshi,
Kórshilerim – úly akter,
Al bizding ýy – kórermen! – dep kórshilerining minez-qúlqyna ýnile týsedi. Osy ólendi oqu arqyly araq-sharapqa ýiirsek Igori kókesi, qolyn itke jalatyp, nan beretin Gala apasy, otyzynda ornyn tappay otyrghan sheshen qyzy Olya, Ózbekstan men Qaraqalpaqstannan kóship kelgen keshegi oralman, býgingi qandastaryn kәdimdigey kórip, tanyp, bilgendey bolamyz.

Qazaqtyng asa iri aqyndarynyng biri  Qasym Raqymjanúly Amanjolovtyng baspana tauqymetin kóp tartqanyn bәriniz jaqsy bilsenizder kerek. Ol tym toryqqan sәtte:

Berseng ber, bermeseng qoy baspanandy,
Sonda da tastamaspyn astanamdy,
Ólenning otyn jaghyp  jylytarmyn
Ózimdi, әielimdi, jas balamdy... - dep qolyna qalam alghan shyghar, bәlkim. Ómirining songhy jyldarynda Qasym aqyngha Almatydaghy Vinogradov kóshesindegi ýilerding birinen pәter berilgen eken. Keyinnen  sol túrghyn ýiding búzylghanyn óz kózimen kórgen aqyn, jurnalist,  qazirgi aitys ónerining úiymdastyrushysy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Jýrsin Moldashúly Erman «Aqynnyng ýii nemese Qasym Amanjolovtyng ýiin qiratu» dep atalatyn múndy óleng jazghan:

Degeni qayda - basyldy qúiyn?
Aqylym jetpey, ashidy miym:
Vinogradov kóshesindegi
Qiratyp jatyr Qasymnyng ýiin.

Qayteyin, kembaq astana seni
Tiyetindey-aq basqagha sebi.
Qiratyp jatyr Qasymnyng ýiin,
Qinalyp tapqan baspanasy edi...

Shaqyr da shúqyr shaqqanda әinegin
Ajaldyng sezdim aqpanday lebin.
Birtindep sógip qabyrghalarymdy
Keudemdi búzyp jatqanday menin!

Jyrdy qorghaudyng keshikti erejesi,
Qirady, syndy esik-terezesi.
Sәby jyrlardyng besigi edi,
Bar eken sonsha besikte nesi?

Shashyldy jerge - shamdary synghyr,
Taghy da ýisiz  qaldy arysyng bir.
Qiratyp jatyr Qasymnyng ýiin,
Qatygez jandar, qoldaryng synghyr!

Jýirigim edi jyr kóshindegi,
Bauyryn jazyp bir kósilmedi.
Qiratyp jatyr Qasymnyng ýiin,
...Bizding ýy sonyng irgesinde edi!

Al shymkenttik jas  aqyn Sýndet Seyitovting «Qasym Amanjolov kóshesi» dep atalatyn óleninde mynaday joldar bar:

...Jer sazynan estiledi bayyrghy әn,
Lapyldaydy sanamda ot.
Kóshesinde baspanasyz shayyrdyn
Baspanaly adam kóp.

Zamanynda aldyn ordy qily adam,
Tasqa ainalghan jýregi.
Qarasha elge qara shanyraq syilaghan
Qasym qanday úly edi!.. – dep tamsanyp, tanyrqaydy. Búdan bizdin  qoghamymyzda Qasymday aqiyq aqyngha degen kózqaras әr kezde әr  qily bolghanyn aiqyn angharamyz. Endi múny paradoks demey, ne deymiz?!.

Sýndet Seyitovting «Dýniyaqaras» dep atalatyn ólenindegi:

...Ómir, ómir deymin-au, ómir, ómir,
Ony da bir synaghan, meni de bir.
Ómir degen - qasqyrgha talanghan qyz,
Ómir degen - qanshyqtan jerigen úl...  - dep synaghy, qayghy, qasireti  kóp ómir shyndyghyn aldymyzgha jayyp salady.

«Rәsua» atty ólenindegi:

...Jýregimnen lavaday bir shyqty ólen,
Ólenimnen múng toly myng shyq kórem.
Baqyt degen – tәp-tәuir óleng jazu,
Rәsua
Sol baqyt pen ólendi byt-shyt degen... - óleng joldarynan Sýndet aqynnyng óleng jazudan baqyt tabatynyn anyq angharamyz. Al ony qalay qabyldau -- әrkimning óz jeke sharuasy der edik.

Nәzik syrly sezimge toly mahabbat jayly ólenderining arasynan «Syilyq», «Kórkem», «Rayhan gýl», «Seni...», «Qyzgha», «Mahabbat bar...», «Volshebnisa»  kafesi» ólenderin bóle-jara aitugha bolady. Mәselen, «Rayhan gýl» atty óleninde:

Sen - rayhan gýlsin,
Sen - rayhan jyrsyn.
Myndaghan jangha iyis beretin,
Tek bir-aq ret iyiskeletin! - dep aghynan jarylady.

Jas talanttyng Sergey Aleksandrovich Eseniyn, Maghjan Bekenúly Júmabaev, Ábilda Aymaq sekildi aqyndardyng tuyndylaryn kóp oqyp, olargha elikteytinin airyqsha  atap ótuimiz kerek. Al «Charly Chaplinning kýndeliginen» dep atalatyn ólenining oqighasy tym qyzyq. Kәsipqoy qalta úrysy metroda bir dәuletti adamnyng altyn saghatyn qaqshyp ketedi. Sóitip, sony tórtkýl әlemge ataghy jayylghan Charliz Spenser Chaplindey aghylshyn akteri, rejisser, kinoproduser, ssenarist  qaltasyna bildirmey salyp jibergen eken.

...Saghat syilap altynnan qalta úrysy,
Týgendelip yryspen jarty yrysy...
Chaplinning baqytty shaghy da osy,
Bәri dosy marqúmy hәm tirisi...

Osylaysha Sýndetting óleninen óner adamyna degen syi-qúrmetti kóremiz.

Jas aqynnyng audarma salasyndaghy enbegi de eleuli der edik. Horezmde dýniyege kelip, Shirazda baqilyq bolghan Abdulrahim Hafiz Horezmy (XIV-XV ghasyrlar) týrki tilinde mol әdeby múra qaldyrghan shayyr. Ólenderinen diuan jinaq, toptama týzgen. Onyng diuanynda 1052 ghazal, 9 qasida hәm muqammas, audarma, zertteuler men rubaidan bólek 37264 joldan túratyn ólen-jyrlary bar. Al Orta ghasyrdaghy Búhara handyghynyng biyleushisi, úly Qasym hannyng bólesi Ábu-l-fath Múhammed (Múhammed Shaybany han, 1451-1510) ta birneshe ghazal jazghan. Ózbek aqyny, Shaybanidter memleketining sheneuniyigi hәm tarihshysy Muhammed Salih (1455-1535) shayyrdyng shygharmalaryn da qazaq oqyrmandarymen qauyshtyrghan. Sol ýsheuining shaghatay (kóne ózbek) tilindegi ghazaldaryn Sýndet qazaqshagha tәp-tәuir tәrjimalap shyqqan.

Týr-týsi orystyng úly klassik aqyny Aleksandr Sergeevich Pushkinnen әste aumaytyn Sýndet Múratbekúly Seyitov Shymkentte ótetin san týrli izgilikti de iygilikti әdebiy-mәdeny sharalardyng bel ortasynda jýredi. «ShAM» әdeby shygharmashylyq ortalyghynyng tóraghasy retinde Ýshinshi megapolis kitaphanalarynda belsendi qyzmet atqaryp jýr. Qúramynda alpysshaqty mýshesi bar «ShAM» әdeby shygharmashylyq ortalyghy kóptegen jetistikterge jetip otyr. Atap aitqanda, Batyrhan Sәrsenhan «Daryn» memlekettik  jastar syilyghynyng laureaty atandy. Jeti qalamger Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldandy. Beseui «Jyldyng ýzdik aqyny», taghy beseui «Jyldyng ýzdik jazushysy» atandy. Tórt aqyn respublikalyq әdeby syilyqtardy iyelendi. «Sham jaryghyndaghy kezdesu. Jýrektegi kóktem» poetika-muzykalyq qoyylymyna jana zamanghy qazaq poeziyasynyng jas buyn ókilderi Sýndet Seyitov, Araylym Múratәliyeva, Aqbota Beybitbek, Sezim Mergenbaydyng ólen-jyrlary arqau bolghan.

Sýndet ózining «Qaghay» dep atalatyn óleninde:

...Aqyn bolamyn demedim,
Aqyngha edi kýlgenim.
Sen maghan janym, qarashy,
«Aqyndyq ómir» ... sýrgenim!

Áu basta ghajap ómirge
Kep, ketemin dep oilagham,
Qap qoyarymdy bilmedim...
Ólen! - dep ózining aqyndyq kredosyn aiqynday týskendey.

Qarshadayynan ónerge tym qúshtar bolyp ósken Sýndet Seyitov segiz qyrly, bir syrly sal seri jigit. Ol móldiretip óleng jazudan bólek muzykany jan-tәnimen sýiedi. Dombyranyng sýiemeldeuimen әn-kýi, terme oryndaydy. Orkestrding qúramynda óner kórsetken. «Jaydarmanda» da baghyn synaghan. Kishigirim rólderdi somdap, akterlik qyryn da tanytqan. Shyghys jekpe-jeginen oblys chempiony atanghan. Býginde balalardy erejesiz jekpe-jekke baulyp jýrgen jaghdayy taghy bar.

Sýndet asa armanshyl adam. Nobeli atyndaghy Halyqaralyq syilyqty alsam deydi. Endi birde «Bir kóshege beriler bizding esim...», - deydi. Taghy birde anasy baqilyq bolyp ketken ol әkesi, ózi, suretshi inisi ýsheui Amerika Qúrama Shtattaryna qonys audarghysy keletinin aitady. Osy qysqa ghúmyrynda ýsh ret pyshaqqa ilinip, ota jasatqan kórinedi. Sol sebepti de ýsh keliden asatan jýk kótere almaydy. Biraq erik-jigeri óte myqty, qayratty  jigit.

Shynazdan shyghyp, Shymkentte shyndalghan aqyn Sýndet Seyitov býginde naghyz jigittik shaghy - jiyrma beske tolyp otyr. Jalyndy jyrlary jýrek jylytatyn jas talant poeziyasynyng bәsi joghary ekenin airyqsha iltipatpen tilge tiyek etuge bolady. Biz onyng aldaghy kezde de óleng ólkesinde biyik shyndardy baghyndyra beretinine bek senimdimiz.

Ábdisattar Álip,

Jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi, respublikalyq «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas diyrektory - Bas redaktory.

Abai.kz

4 pikir