Senbi, 2 Nauryz 2024
Ádebiyet 2289 4 pikir 21 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:03

Altyn jýgen turaly anyz

(Ertegi)

Erterekte, elden tómen, etigi eskirgen Júban degen ortan qoldy bir beybaq ómir sýripti. Kirisip keteyin dese dayyn túrghan sharua joq, әiteuir aldyndaghy eki eshki, jalghyz siyr jәne esegin baghyp kýn kóredi eken. Biraq, Asqar tumysynan ansha-múnsha dýniyege kóp múnaya qoymaytyn, tanertenigilik qol ayaghym sau túrsa sol da jarty baqyt dep jýre beretin jan edi. Ákesinen qalghan eski ýidi әr jerinen jamap qoyyp, kýnige qydyryspen uaqyt ótkizetin kórinedi. Ana auylgha bir , myna auylgha bir baryp jaman esegin jauyr qyp, bos әngime ótirik ósekten basqa tyndyratyn sharuasy bolmapty. Tipti, elding sonynda qalyp, jýdeu ýy júlym-júlym kiyimmen jýruden úyalmaydy eken. Úyalghany bylay túrsyn әri-beriden keyin osy jýrisine boyy ýirenip «ýiimdegi eki eshki, jalghyz siyr qalay baqsam da kóbeymeydi ghoy» dep birsydyrghy tirligine әden bauyr basypty. Maly az adamnyng sharuasy da az. Qoradaghy qos eshki asa bir qatty kýtimdi   qajet te qylmaytyn. Al jalghyz siyrmen kók esekting jarasy tipten jenil. Kýndiz qoradan shygharuyn bilseng bolghany, keshkilik «Asqar qaydasyn» dep auyldy izdep ózderining kelip túrghany.

Osylay jýirik kýnder jýiitkip ótip jatty. Ómirden dәl osy qalpy ótip keter me edi, kim bilsin. Birde  mynanday qyzyq boldy. Shildening shilingir ystyghy. Týs mezgili bolatyn. Jastyghyna jantayyp kókke qarap oilanyp jatqan Asqar tóbedegi tyqyrlap jýgirgen tyshqandardy andi-andy úiyqtap ketipti. Tәtti úiqy qúshaghynda ghajayyp bir týs kórdi. Tabighaty tanday qaqtyrar keremet ólkede jýr deydi. Úshar basyna qar qonghan qos taudyng sayynnan móldir búlaq aghyp jatyr. Qaraghay qorshaghan jazyq kógalda ala-qúlasy aralasqan neshe myng jylqy shúrqyraydy. Asqardyng auyzynyng suy qúryp, esi shyghyp ketti dersin. Dәl janynda qaraghaygha baylauly túrghan túlpardy kózi shaldy. Dәu de bolsa myna pyraq maghan arnayylap jýgendelgen ghoy dep soghan qaray adymdap edi marqúm әkesi jolyqty. Qolyn sozyp qamshy úsynyp túr eken. Júban bolsa yrjalaqtap әlgi qamshyny ala bergeni sol edi, әkesi  qolyndaghy qamshymen qaq mandaydan salyp qalmasy bar ma. Oibay dep baj ete qaldy búl. Bajyldaghany beker eken. Týs bolghan song ba qamshy tiygen jer sonshalyq auyrghan joq. Biraq әkesin ónindegidey kórip túr. Qabaghy qatuly, jýzi ashuly.

- Áy, Júban,balam! Sen nege kýnnen-kýnge keri ketip barasyn? Jalqaulyq, әbden moyynyna mingen eken ghoy.

- Oibu, әketay! Sizden qalghan eki eshkimen jalghyz siyr. Solardy qamy dep enbektenip jýrmin. Alayda olardy otyz jyl baqsanda kóbeymeytin tәrizdi. Maghan ne qyl deysiz?

- Tәit! Ózing de janyndy salyp, jantalasyp jýrgen joqsyn! Týn jarymgha deyin qydyrasyn, týske deyin úiyqtaysyn! Saghan qaydan dәulet bitedi. Ana ózindey elding balalaryn qarashy?  Júmyrtqadan jýn qyrqyp, joqtan bar jasaydy! Al sening týrin mynau?

Tiri kezinde de júrttyng balasyn maqtaushy edi, myna jaqta da onysyn qoymapty ghoy dep, Júban bir nalyp aldy da qaytadan syltau aitugha kóshti.

- Oi, әke! Elding әkeleri balalaryna mynghyrtyp mal qaldyrushy edi, siz shynghyrtyp tal qaldyrypsyz ghoy! Ol taldarmen qalay bayyp ketemin. Júban búl aitqany da, ras! Altay әkesi dәulet jinamaytyn, dýniyege qyzyqpaytyn jan bolghan-mys. Biraq «tal taudyng kórki» dep baqshasyna neshe bir aghashtardy otyrghyzghandy. Sol taldar Altay әkesining bir belgisindey Júbannyng jamau ýiining shyrayyn kirgizip túr!

- Áy, balam! Olay ótirik syltaulatpa! Tirligimde mal jimasam da ensem týsip, tirshiligimning shashau shyqqan jeri bolghan joq. Seni eshtenkege taryltpay ósirdik anang ekeumiz. Myna sózimdi sanana qúiyp al! Sol taldardyng ishinde itmúryn ósedi. Itmúryn aghashynyng týbin qazsang sandyq shyghady. Tek belge deyin qaz! Sandyqtyng ishinde altyn jýgen bar! Sen ony biraq satushy bolma. Ol jýgendi taqqan jylqyna til bitedi, jýirik túlpargha ainalady. Jýgendi orynymen paydalanyp maqsa-múratyna jet! Osy sózdi aitty da әkesi joq bolyp ketti.

Baq ishindegi sandyq

Kózing ashsa týsi eken. Biraq bәri óninde bolghanday sanasynda sayrap túrghanyn qarashy. Ákesi altyn jýgen turaly nege aitty eken? Shyn jany ashyp, әkelik qamqorlyghyn kórsetpekshi bolghany ghoy. Shirkin ata-ana degen janynda bolmasa balanyng tileuin tilep jýretinin qaytersin. Endigi jerde kóp oilanbastan Júban baqqa qaray jýgirdi. Áke óseiyetin tekserip kórmek niyette. Qolyna alghan kýregin myghymdap ústap ýiding syrtyndaghy baqqa entelep kirip orta túsqa jetkende shynymen itmúryn talyn keziktirdi. O, toba tura әkesi ayan bergen týsindegidey. Apyl-ghúpyl qaza bastady. Áuelide qolyna eshtenke iliner emes. Tize boyy qazdy. Áli de topyraq pen tamyrdan ózge eshtene. Ýmit ýzilmekke ainalghan. Tegi, jalang ayaq jalang bas Júban osy eki eshkini baghyp, ómirden ótu mandayyna jazylghan jazymyshy bolar. Bәse deymin au. Ne qylghan batpan qúiryq baq desenizshi tura ýiding janynda jasyrynghan. Júbannyng ýmiti týbinen ýzilip, týnilip ketkeni sol edi kýrek basyna birdene tars ete qalghany. Qatty zat. Qyry da bar sekildi. Jantalasa qaza bastady. Sandyqtyng bir býiiri kórindi. Júbannyng jýregi alyp úshyp auzynan shyghyp keterdey. Áp, dýniye-ay desenizshi. Ómir múnsha keremet bolar ma?! Kókten izdegenim jerden tabyldy degen osy emes pe? Mine, sandyq tolyghymen syrtqa shyqty. «Pәli deymin au auyzyn da bekitpegen eken» -dep, Júban sandyq jasyrushygha renjidi. «Osynsha qúndy dýniyege sonsha bey-bereket qaraghany o, nesi-ey» dep qoyady taghy ishtey. Sandyq degeni sonshalyqty ýlken zat emes eken. Ishin ashyp kórgende kiyizge oralghan jýgen shyqty. Mine ghajap, ón-týsi sol qalpy. Auyzdyghy altyn eken. Jylt-jylt etedi. Qayystan órgen әrkimning ýiinde bar kәdimgi jýgen dersin. Júban jýgendi ala sala ýiine jýgirdi. Osy bir altyn dýniyesin eshkimge kórsetpeuge bekingen. Sol týnge búrynghy Júbannyng barlyq jaman minez, jalqaulyghy qalyp qoyatynday kýy keship balbyrap úiyqtaghan edi.

Ereng jýirik kók esek

Jýgenning siqyryn synamaqqa jylqy bolmaghan song amal neshik kók esekke baq qondy. Tumysynan qyrshanqy kók esek, er-túrmany týgendelip kórmegen, altyn jýgen bylay túrsyn qayys jýgen týsine kirmeytin iyesine tartqan hayuan edi. Júban altyn jýgendi kiygizgen bette auyzdyghyn qarsh-qarsh shaynap til bitpesi bar ma ?

- Áy, boz ókpe! Qyryp bara jatqan sharuang bolmasa da qydyrystamay otyra almaytyn bәle ekensin! Búl jol belimdi qayystyryp qayda jol salmaqsyng ?

Altyn jýgenning siqyry jaman esekke til bitirmese nesimen altyn dep týigen Júban esekting sayran jónelgenine anau aitty tang qala qoymady. Qayta esekting shamasyna qaramay ózin minep túrghany ashuyna tiydi.

- Áy, kók esek! Osy sen jónindi bilsenshi. Auyl arasynda әrli-berli jýrgenindi mindet qylasyn. Endi ekeumizding ómirimiz týbegeyli ózgeredi. Sening arghymaq bolmaq armanyng oryndalayyn dep túr.

- Ói, bos qiyalmen aldama meni. Sen ne esekten túlpar jasamaqpysyn?

- Tura solay, kók esek! Myna altyn jýgen endi seni elden erek jýirik etedi. Qane kel synyp kóreyik. Júbannyng kók esekke ayaq artuy sol edi, januar ala qashty dersin. Kózinen jas shygharyp tipti ekpindep barady. Múnday shabysyna ózi de tang tamasha bolghan kók esek:

- Qojayyn, ómirimde búlay qatty shauyp kórmeppin, maghan tipti qanat bitkendey. Sening jýgening shynymen siqyrly eken dep dauystap qoyady.

Kelesi kýni Júban men kók esek altyn jýgenning ailasymen dәuletke kenelu maqsatynda kórshisine kelgen. Kórshi degen aty bolmasa búl naghyz sarang jigitting naq ózi. Júbannyng « kel atynmen mening esegimdi qara jarysqa salayyq,  sen útsang eki eshkimdi beremin, men útsam eki eshki sen beresin» degen úsynysyna birden kóndi. Dýnie qor adamgha múnsha onay olja kýnde kezige bermeydi. Jәne kórshisi úzyn ayaq tory atymen esekti eki attap ozyp ketetinine bek senimdi bolatyn. Alayda qara jarysta kók esek qara ýzip ketti. Daulasyp jýrip sarang jigit taghy bir mәrte jarysqa týsudi súrap edi, ol joly da joly bolmay tory at esekten qalyp qoydy. El estise úyat qoy dep kórshisi eki eshkisin berip qútyldy. Kók esekting eng alghashqy jýldesi osy edi.

Bәigetóbedegi alaman

Auyl ishinde sóz jatsyn ba? Júbannyng eren jýirik kók esegi turaly qily-qily sóz el arasyn aralap, auyldan әri shyghyp ketipti desedi. Bireuler sondayda sonday, Júban esegin taza bidaymen, biyening sýtimen jaratady dese, bәz bireuler «oy, әlgi kók esekting qanaty bar jәne túyaghy temirden eken dep pish-pish әngime qylyp jýrdi. Keybireuler kók esekti bir kóruge qúmartyp aula syrtynan andysa, al keybiri «uay, Jýkening kók esegin sonsha daqpyrtyp maqtay beresinder. Ol degen auyl ishinde jaman attary ozyp bәige bolyp jýr ghoy, tegi. Myqty bolsa Bәigetóbedegi Qanay beretin asqa baryp baq synap kórsin, sonda kórinedi shamasy» dep synay qaraytyndar da tabylypty.

Bәigetóbedegi Qanay beretin ýlken as osy ólkening ataghynan at ýrketin ne bir bәige men bapkerding basyn qosatyn úly alaman ekeni ras sóz. Jylda beretin astyng jýldesining de jýgi auyr. Anau mynau dep úsaqtalmay aldymen sórege jetken atqa birden eki ýiir jylqy enshiletedi. Kók esekting babymen mazasy ketken Júbannyng endigi maqsaty osy bәige. Mejeli kýn degende bәige bastaldy. Ókpesinde sanylauy, túyaghynda jeli bar ne bir túlpar baq synaspaqqa jiylghan eken. Alayda dayashy jigit myna esektegini jarysqa qostyrmaymyn dep lang shyghardy. Jiylghan júrttyng aldyna túryp :

- Ua, halayyq! Myna paqyr dýbirli dodagha esegin qospaqshy eken. Búl búryn sondy estimegen masqara ghoy. Alty alashtan at qosamyn dep ne bir dýldýlder kelip túrghanda múnday bassyzdyqqa jol bere almaymyn!

- Aghayyn, arasha súraymyn! Kók esegime senimdimin! Senimdi bolmasam sizderge kýlki bolyp múnda kelmes edim. Bir mýmkindik berinizder – dep jalyndy, búl.

- Uay, paqyr- au! Sayyn dalanyng ne bir qyl qúiryqtary jiylghan úly alamangha kók esegindi qosyp taqsyr iye  Qanay baydyng asyn mazaq etking kele me ?- dep dayashy jigit shyn ashugha mindi. Qalyn kópshilik osy ekeuining tartysymen túrghanda sózge Qanay baydyng ózi aralasty:

- Áy, dayashy, kóp sózdi qoyyp qostyr mynanyng esegin. Men bergen astyng alamanyn kók esek útypty degen sóz kópke deyin úmytyla qoymas!- dep kýlip jiberip edi,manyndaghy júrt ta qolpashtap qyran topan kýlkige batty.

Júban bir kedergiden ótip arqasynan auyr jýk týskendey tereng demalyp qoyady.

Alamangha alpys at shyqty. «A» degende ayaghy úzyn arghymaqtar kók esekti shang qaptyrdy. Adymdaghan sayyn alysqa úzap Júbandy da, kók esekti de kópshilikke kórseter emes. Kók esekting jayy ne bolar eken dep entikken júrt; uay, myna eseging qoygha da jete almaytyn birdene eken dep múryn shýiirgen. Qyzyq kelesi ainalymda bastaldy. Ábden qyzyp alghan kók esek qarqyn alyp qúiyndatyp keledi. Aldyndaghy attardy tapap, toptyng ortasyna qosyldy. Ýshinshi ainalymda qara ýzip ketken on atty quyp jetip sәlden song olardy da ozyp eldi qyzyqqa batyrdy. Songhy ainalym. Kók esek tipten ýdep aldy. Sóreni jalghyz ózi kesip óte shyqqanda júrttyng jartysy senbey de qalghan tәrizdi. Tipti, Qanay baydyng ózi entelep myna ghajapqa ilana almay kópshilikpen birge kók esekke qaray úmtyldy. O zaman da búl zaman esekten bәige shyghady dep kim oilaghan. Auzymen qús tistegen ne bir arghymaqtardy artta qaldyrdy. Mereyi tasyghan Júban sol týni әzer úiyqtaghan.

Kók esek pen Aqsúnqar

Arada jyl ótkende alty Alashqa Júnnyng bapkerlik danqy men aldyna qara salmas kók esegi әbden tanylghandy. Býginge deyin almaghan bәigeleri, barmaghan jerleri qalmady. Shyghys pen Batys, Ontýstik pen Soltýstik barlyq aimaqtyng ne bir sәigýlikteri kók esekpen sayysqa týsip saghy synyp qaytyp jatty. Jýlde alghan sayyn Júbannyng da kýy jayy týzelgen. Han sarayday ýii bar. Ýiir-ýiir jylqy, otar –otar qoy. Kók esekting de jaghdayyn kelistirip jeke qora salghyzdy. Tek bәigeden ozyp kelip otyrsa boldy, artyq júmys jýktemeydi. Bayaghydaghy jauyr-jauyr bolghan kók esek qazirde qúlpyryp, naghyz bәigege ainalghan dersiz. Qazaq ishinde qarsylas qalmaghan song keyinnen qyrghyz elinen de bap pen baghyn synamaqshy bolghan ne bir sayypqyrandar kelgendi. Olar da sayys sonynda kók esekting jýiriktigine tanday qaghyp, bas shayqap auyldaryna tarasty.

Birde arnayylap Júbannyng ózin izdep, teniz asyp, Arap elinen on adam kelgen. Aq matagha oranyp aldynan shyqqan song Jýkeng de qazaqqy dәstýrmen qonaq qylyp babymen kýtti. Tilmash arqyly tildesip kórgendegi olardyng aitqany mynau:

- Ua, mәrtebeli Júban seyis! Biz Arap elinen sizge arnayylap kelip otyrmyz. Bizding elding Aqsúnqar degen bәige túlpary bar. Ol alpys kýn alamanda túyaghy mýjilmeytin, beli talmay qúm men shóldi basyp ótken ataqty arghymaghymyz. Sol túlparmen rúqsat etseniz, kóniliniz qalasa sizding kók esekpen dodogha týsirsek. Eger baghymyz janyp jenip jatsaq esek bizdiki, eger jenilsek sózssiz Aqsúnqardy sizge syilaymyz. Júbangha búl úsynys qatty únady. El  ishinde jýirikting talayyn kórip jýr ghoy. Biraq myna Arap túqymdy Aqsúnqardyng bitimi bólek eken. Altyn jýgenning siqyryna sengen ol kelsimin beredi.

Kelesi kýni qos jýirik jarys alanyna shyqty. Shart boyynsha eki jýirik jýz shaqyrymdy baghyndyruy tiyis. Kóz kórip, qúlaq estip ýirengen búl joly da kók esek sórege birinshi bolyp kirdi. Sayys osymen bitse jaraydy ghoy, araptar endi kók esekti bizge sat dep óre týre kelmesi bar ma? «Altyn dildә bereyin, Aqsúnqarday attyng әli otyzyn әkep bereyin, ainalayyn Jýke tek kók esekti bizge syila»- dep jata kep jabysqanda Júban da kóne jazdap baryp әreng týzeldi. «Kók esekting qúny joq, búl mening dosyma ainalghan januar ghoy» dep aldap sulap әreng shygharyp salghan jayy bar.

Atqora

Zulap ótken uaqyttyng súrauy bar ma? Dýniyening bar baylyghyn jinamasa da bir basyna jeterlik dәuleti bar Júban aqyry búl tirliginen, bir saryndy ómir aghysynan da jalygha bastady. Attan-attyng nesi artyq, adymdap basqan jeri artyq deushi edi ótip ketken bahadýr babalar. Sol sóz ras eken. Áytpegende barlyghy sol bir jylqy týligi. Aqsúnqar atty oljalaghaly beri Júban kók esekke qaraudy qoydy. Kók esekting de jas kýnindey kórki qalmaghan. Basyndaghy altyn jýgenin sypyryp alyp Aqsúnqargha enshilep bergenine alghashynda nalyghanymen keyinnen qojayyndy ishtey keshirgen edi. Qora jaydaghy Júbannyng әr elden útysqa alghan kileng sәigýlikter ishinde kók esek kózge súryqsyz kórinedi eken. Basqa attar – Osy jaman esekting auruy júghyp ketpesin dep odan bólek jaylatyndy shyghardy. Shyndap kelgende Aqsúnqar atta kók esekti  sonshalyqty únata qoymaytyn. Altyn jýgenning syiqyrymen ózin útyp ketkeni esine týsse tipten ashuy keledi. Álemdi aralap ne bir bәigelerding aldy bolyp kelip, auyldan úzap shyqpaghan әlde bir esekten útylyp qalghan kýni namystan jarylyp kete jazdap edi. Kók esekting keremeti keyinnen ashyldy. Sóitse jýirik bolyp elding auzyna ilikkeni altyn jýgenning arqasy eken.

Birde Aqsúnqar at Júbannyng janyna jaqyndaghanyn paydalanyp bylay dep aqyl qosty:

- Qojayyn, at qora ne bir sәigýliktermen tolyp túr. Qaysysyn alsanyz da aituly bәigeler. Osy bir atqoranyng kórkin myna eseginiz búzyp túr desem artyq aitqandyghym emes. Jәne altyn jýgen endi meniki. Men barda úqshan qús ta tóbenizden óte almaydy. Esekti qansha maqtasang da túlpar bolmas degen baghzydan qalghan jaqsy sóz bar. Sondyqtan biz mynanday qorada esekpen birge túrghandy óz ataq-abyroyymyzgha qor sanaymyz.

- Aqsúnqar, túlparym. Sózing oryndy. Biraq ol mening eski dosym sekildi. Onyng bir aq kýnde kýltókpege tastap qiyp kete almaymyn. Bir esekte túrghan ne bar deysin. Oghan jeke qora salyp beremin dep Asqar jyly jauyp qoyghanday boldy.

- Qojayyn au, qazir kók esekting kýii tipten tómen. Ózining jóteli bar synayly ma qalay? Keshkilik kýrsildep jatady. Ayaq asty onysy bizge júqsa sharuamyzdyng bitkeni ghoy. Bәrimiz auyryp shygha kelemiz dep osy tústa Kerey elinen kelgen ker besti sózge aralasty.

- Qarttyq degen kimge opa taptyrsyn. Kók esekting kózi de nashar kóredi au deymin. Keyde janynan qatarlasa bergende ne qyrshyp ne teuip jiberuge oqtalyp túrady dep Aday jylqysy aralasty.

Bir Aqsúnqar aitsa bir jón, atqoradaghy aituly attardyng sózi osy kók esekten qútylu bolghan song amal joq ony bayaghy eski qorasyna kóshiruge tura keldi.

Kók esekting jalghyzdyghy.

Adam degen jaqsylyqty tez úmytdy. Jamandyq jasasan jadynan shygharmaydy. Kókiregi  sherge tolyp beyshara esek Júbannyng eski qorasynda bir týn týnedi de qorlyqqa shyday almay basy aughan jaqqa ketip qaldy. Múnday peyilsiz ortadan erkindigim artyq dep sheshken bolar. Jyldar boyy jyly júmsaq jep, aq bidaydy asap kýtimde bolghangha jaman ýirenip alghanyn kórmeysing be. Eng dalada jayylghan shóbi boyyna batpay biraz jýdep te qaldy. Biraq eshkim qaralamaytyn, eshkimning sende sharuasy bolmaytyn erkindigi ózine únaytyn tәrizdi. Orman manyndaghy suatty mekendep jýrgen. Ol jerding qojayyny bar bolyp shyqty. Tanghy mezgilde aghyndap keletin kóp kiyikting ishinen ózine oryn taba almay saparyn әri jalghady. Kýn-týn ayandap jalghyz lashyqqa kez bolady. Lashyq ishinde adam bolghan song iyt-qús ta kóp jolay qoymaydy. Kók esekke keregi de osy. Eng qolayly jer osy bolar dep lashyqtyng manyndaghy búlaqty panalady. Jalghyz lashyqtyng nesi jetim bala eken. Esekti qyzyqtap, erteninde entelep janyna keldi. Meyirmen syipap, erkeletip qoyady. Kópten beri kisi qoly boyyna júqpaghan kók esek balqyp ketti dersin.

- Balaqay, sen maghan únap qaldyn! Men sening jaghdayyndy kórip jýrmin! Adam balasynan kónilim qalsa da seni baqyt pen baylyqqa jetelegim keledi.

- Oi, oghan әure bolmanyz! Maghan osy tirligim ózime únaydy. Anshylyqpen, balyq aulaumen ainalysamyn.

- Búl kýibin seni alysqa aparmaydy. Sen endi shabandoz bolasyn. Ekeumiz ne bir bәigelerdi útatyn bolamyz.

Balaqay shiqylyqtap kýlip jiberdi.

- Siz kónilinizge almanyz, biraq esekting bәigeden ozghanyn kórmedim. Erterekte kók esek bolypty deushi edi.  Altyn jýgenimen talay alamannyng aldyn bermegen kórinedi.

- Sol kók esegin aldyn da túr, -,h dedi búl.

Kók esek pen balaqay

Júbannyng shabarmandary keyinnen bir jaysyz habar әkep kóniling búzghan dy. Aytularynsha kók esekke mingen bir balaqay manayda bolyp jatqan bәigelerding basyn bermey ylghy jýldemeni qaytyp jýr eken mys. Tipti, aituly degen Aqsúnqarmen bәsekeles bәigeler osy balaqay mingen kók esekting shanyna túnshyqqanyn kórgenderde tabyldy. Júbannyng endi esi ketti. Shabarmandaryna sәlem aitqyzyp әlgi balany ózine qonaq qylyp aldyrtady. Balaqay, aldyna jayau kelip, ordada otyrghan júrtty odan sayyn qyzyqtyryp qoydy.

Aldymen sózdi Júban ózi bastady.

- Balaqay, sening bәige bermeytin bir esegin bar eken!

- Bary ras, aghatay! Biraq sizding bәigelerinizdey túlpar emes.

- Túlpar bolmasa sening ataghyn búlay shyqpas edi ghoy. Elding bәri seni maqtap, kók esegindi kókke syighyzbay jýr. Mening saghan bir úsynysym bar. Mening otyz bәigem túr. Sol otyz bәigemen synasugha qalay qarasyn, – dep qulana bir kýldi.

- Synasugha bolady. Biraq, men esegimdi ayaymyn! Jәne onyng bәrin útqanmen maghan tiyer – payda qansha?

- Otyzyn útsan bәrin de saghan syigha beremin!

Júbanmen balaqay osylaysha otyz kýn bәige jasamaqqa kiristi. Jalghyz esek otyz kýn boyy ataghy jer jarghan Asqar seyisting eng ýzdik túlparlarymen qara jerding bauyryn qyzdyryp sayysqa týsetining estigende jiylghan júrttyng qarasynda esep bolmady. Qazaq qashan da attyng jýirigin, tazynyng alghyryn sarapta otyratyn syrbaz halyq. Múnday úly alaman degende kóbi istep jatqan sharuasyn tastap jiylsa kerek ti.

Otyz kýnning otyzynda kók esek  mәreni birinshi bolyp kesip otyrdy. Otyz birinshi kýn kezek Altyn jýgendi Aqsúnqargha tiygen edi. Otyz kýn aldyna qara salmaghan kók esekting ataghy Aqsúnqardy útpasa da alys-jaqyn elge anyz bolyp tarap jatty. Eki kýn talmay auyzdyq tistey, aqyry Aqsúnqar da kók esekting shanynda qaldy. Búl búryn sondy bolmaghan, Asqardyng ózi sene almay, esengirep qalghan oqigha edi. Altyn jýgendi Aqsúnqardy útu әli júmyr túyaqty,qyl qúiryqtynyng týsine kirmegen is bolatyn.

Balaqay aldynan shyqqan Asqar kók esekti tanyp túryp bylay dedi:

- Kókesek, aldynda aiyptymyn. Neshe jyldyq enbegindi baghalamay, seni satyp ketkendey boldym. Endi mynany aitshy. Altyn jýgensiz, sen kóp esekting biri eding ghoy. Býgin qalaysha, altyn jýgendi Aqsúnqardy úttyn. Sening siqyryng nede? Osy kezde asyqpay kók esek til qatty.

- Qojayyn, shynynda eshqanday siqyrdyng múnda aralasy joq. Tipti anau Aqsúnqardyng basyndaghy altyn jýgen de eshqanday siqyr joq. Hayuanmen adamdy tildestirgeni bolmasa ol eshkimdi de jýirik ete almaydy. Meni jýirik etken «senim» degen siqyr bolatyn. Siz týsinizde ayan bergen әkenizge sendiniz. Al, men «sen endi jýirik bәige bolasyn» degen sizding sózinizge sendim. Ayan bergen әkeniz sizding ajary  ketken tirliginizge nalyp sizdi týzegisi keldi.

- Kórdiniz be? Senim degen siqyr qanshalyqty qanattandyryp  qiyalgha jeteleytinin. Senim bolmasa, búl ómirde eshtenening mәni bolmaytyn edi. Aqsúnqar attyng menen útylghany onyng senimining azdyghynan edi. San mәrte bәigeden kelip túrsa da ol mening daqpyrt ataghymnyng buyna masayyp óz-ózine senuden qaldy. Sondyqtan ol menen eki mәrte de jenilis tapty.

Adam bolsyn, at bolsyn bәribir de ishtey ózine, ózining keremettiligine senui kerek. Mening jetpis jeti babam esek bolyp, bәigege qosylu turaly oilary tipti bolmasa onda olardyng senimining bolmauynan. Ózderin baghalamay, tek qara júmys pen qoy baghudan asa almay kýn keshedi. Al mening tura bәige attarynday tórt túyaghym bar. Endeshe men nege bәige bolmauym kerek. Kórdiniz be, qojayyn, ózindi sendire biluden, saghan elding senim artqanynan ýlken jenister payda bolady. Siz meni mensinbey tastap ketseniz de maghan bergen seniminizdi óte qatty baghalaymyn», - dep esek sózin ayaqtady.

Sony.

Aytqaly Quat Rahatúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 518
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 343
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 802