Júma, 23 Aqpan 2024
Ádebiyet 3095 51 pikir 6 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:34

Qazaq әdebiyetining tejeuishi - psevdopayghambarlar!

Qazir qazaq әdebiyetin jaqtaytyndar da, dattaytyndar da kóbeydi. Eki jaqtyng da óz aitarlary bar, ekeui de dúrys.

Mening kózqarasymda bizding әdebiyetimiz Markesting «Makondasy» siyaqty. Ózgemen isi joq, basqa qalalarmen shektespeydi, ainalasy qúz-jartas, qalyng shalghyn. Olay deytin sebebimiz biz óz-ózimizdi moyyndap, ishtey úly sanap, syrttay geniy sanap, júrtqa «jyrymyzdy» pash ettik. Ýlken qatelik osy jerde bastaldy. Auyl-aymaqtyng әngimesinen әri asa almadyq. Álem oqyrmandaryn dýr silkindirgen «Buker» syilyghy da, «Nobeli» syilyghy da qazaq әdebiyetinen alys. Birli-jarym shetelde basylghan kitaptarymyz bolghanymen, ony jazushylardyng ózderi dәriptep, jariyagha jar salyp qana tanystyryp jýr. Ol ýshin sәl bet qalyndau boluy kerek. Ádeby agentter men baspalar óz júmysyn tolyq atqarmaydy deymiz, búl da qate. Kýlli oqyrmannyng jýregin jaulaytyn roman, shygharma ózi-aq ap-anyq kórinip túrady. Ony úyalmay bireuge úsyna alasyn, oqugha bere alasyn, ol shygharmamen maqtana alasyn. Oqyrmandy selt etkizetin shygharma jazbay túryp konkurstardy, әdeby agentterdi, baspahanalardy aiyptaudyng reti joq. Anyghyn aitayyq qazirgi qazaq әdebiyetinde ýlken buyn arasynda da, jastar arasynda da maqtalyp jýrgen shygharmalardyn, әngimelerding birneshe núsqasyn kórseteyin:

A) «Auylda bir jas qyz bolady. Onyng әkesi ishedi, anasy qaytys bolghan. Qyz suretteledi, odan song Sovet Odaghy jayynda mindetti týrde birneshe abzas jazylady (jas jazushylarda da). Álgi qyz birdenege úrynady, osy tústa әiel taqyrybyn kóterdik dep Jýsipbekke eliktep qoyady».

B) «Auylda bir jas qyz bolady. Ákesi ishedi, baltamen sheshesi ekeuin qualaydy. Qyz adam aitsa sengisiz súlu. Sovet Odaghy turaly mindetti týrde birneshe abzas jazylady. Ángime sonynda qyz baygha tiyip qor bolady».

V) «Auylda bir kempir bolady. Qyz kýninde kórgen qorlyqtary turaly jazylady. Onyng qyz kýni Sovet Odaghy túsynda ótken. Odaq turaly birneshe abzas. Ángime sonynda kempir týs kórip, týsinde aq kóilek kiyip alyp shauyp jýredi»

G) «Auylda bir shal bolady. Ol suretteledi, minezi, týr-túlghasy bәri birinshi sóilemde aitylyp tastaydy. Sosyn Sovet Odaghy kezinde sol shaldyng kórgen quanyshy men qiyndyqtary turaly aitylady. Ángime Sovet Odaghy turaly jazylyp bitedi».

Mine, osynday. Qazirgi әngimelerdi oqysang bir de bir qúndylyqtyng qaqpasyn ashpaq týgili tyrsyldatyp esigin qagha almaysyn. Oqyrmandy, әdeby ortany, eldi qúndylyqqa tartatyn jazushylar bolsa, bizding qogham ýshin  adamzattyq qúndylyqtar tym alysta. Onyng sebebi de bar. Bizding qalamgerlerding ózining moyyndaytyn túlghalary men aqyn-jazushylary bar. Áriyne olardyng moyyndaytyn túlghalary kóbine jerlesteri men rulastary. Shyn jazushynyng bireudi moyyndap, ómir boyy soghan tabynuy ýlken qasiret. Men qarsy emespin, bir myqtynyng shygharmashylyghyn dәripteuge, ony jariyalaugha, bólisuge, tipti jarnama jasaugha. Biraq sol túlghadan asa almaytynday mәngi tabynatyn qalamgerlerge qarsymyn, óitkeni olar oqyrmandar emes jazushylar ghoy. Naqty toqtalayyq, bizding qoghamda bir jazushynyng shygharmashylyghyn, azamattyq kózqarastaryn synasang bәlege qalasyn. Mysaly, Múhtar Maghauin turaly pikirime kópshilik qarsy keledi. Onyng «Tazynyng ólimi», «Qypshaq aruy» syndy shygharmalaryn úyalmay kez kelgen tilge audaryp, kez kelgen elge úsynugha bolady. Degenmen, Maghauinning jazushylyghynan tarihshylyghy basym. Maghauin qalyptastyrghan stilimen «auyratyn» jas jazushylar óte kóp. Múhtar Shynghyshangha terlep-tepshu arqyly býgingi tandaghy adamzattyq qúndylyqtardan qashyq nәrsege oqyrmandy sýirep otyr. Búl jazushylyq  emes, búl tarihty keritartpalyqqa paydalanu, oqyrmandy qúndylyqtan alystatu. «Alasapyrandy da» ashyq taldap, synaugha eshkimning dәti jeter emes. Ózining biyligin saqtap qalu ýshin baryn salghan monarhtar býgingi oqyrman ýshin shygharma emes, jay ghana tarihy esse. Men ýshin de solay.

Sol sekildi Ábish Kekilbaevtyng da shygharmashylyghynda «Shynyrau» sekildi ózge tilge audaryp, kez kelgen elge úyalmay úsynatyn shygharmalar bar. Biraq Ábish mening kózqarasymda jazushy emes, tarihshy. Oghan dәlel «Ýrker», «Elen-alan» tarihi-esseleri. Býgingi әdebiyetti damytu ýshin biz aldymyzdaghy qatelikter men payghambar sanap jýrgen jazushylarymyzdy ashyq talqygha salyp ýirenuimiz kerek. Biraq búdan oqyrman da, jas jazushylar da at tonyn ala qashady. Maghauinnin, Kekilbaevtyn, Qajyghaly Múhambetqalidyn, Qabdesh Júmadilovting shygharmashylyghyn ashyq talqylaytyn kez jetti.  IYә, týsinemin, ol kezende osylay jazu kerek boldy, KSRO kezinde múnday shygharmalar kerek boldy dersiz. Olarmen dәuirles Oralhan Bókeyding «Atau-keresin», «Óz otyndy óshirme» romanyn, «Múztau», «Qar qyzy», «Kerbúghy» shygharmalaryna zer salynyzdarshy. Astar kerek pe, astar, synau kerek pe, synau, óner kerek pe óner, kórkemdik kerek pe, kórkemdik bәri bar. Atalghan tarihshylarmen zamandas pa, zamandas. Ol da KSRO uaqytynda ómir sýrdi. Atalghan tarihshylardyng qasynda Oralhandy jazushy dep auyz toltyryp aita alamyz. Men Maghauinning jinaqtaghan jyraular poeziyasyna toqtalmay-aq qoyamyn. Jyraular poeziyasyn jinaqtauda Ánuar Derbisalinning enbegin de eskere ketsenizder, Maghauindiki eshqanday janalyq emes.

Sonymen býgingi әdebiyet qúndylyqtar tónireginde órbui tiyis. Shekspirdin, Getenin, Balizaktyng әlem oqyrmandarynyng qolynan týspeytindigining syry osynda. Olar qarapayym aqyn-jazushylar emes, olar qúndylyq tasymaldaushylar. Aqyn men jazushynyn, suretshinin, barlyq óner iyesining maqsaty osy boluy shart – qúndylyq tasymaldau!

Býgingi qazaq әdebiyetindegi әdeby syn da ólimshi halde. Nege? Sauatty әdeby synshy óte az. Bizding synshylar eki topqa bólinedi:

1) «Apyr-ay, tilining kórkemdigi keremet eken» toby.

2) «Terminderdi ýiip-tógip, onsyzda shygharmany týsinbey otyrghan oqyrmannyng miyn ashytatyndar» toby.

Synshynyng maqsaty shygharmada aitylghan oidy, avtordyng kózqarasyn oqyrmangha jetkizu bolsa kerek. Biraq bizding synshylar sujet pen til kórkemdigin aityp, sosialistik realizmdi zertteushi «ghalymdar» siyaqty keyip tanytady. Mysaly, shygharmashylyghymnan «Alty qúrlyq» atty hikayatyma toqtalayyn. Ángime jariyalanghanda Sәken Sybanbay, Aynúr Tóleu, Marat Ázimhanov syndy qalam ústap jýrgen ýlken buyn «Alty qúrlyqty» taldady. Sol kezde ishegimdi ústay kýlgenim әli esimde. Bireui sujeti turaly aitsa, bireui tili turaly toqtalyp, bireui keyipkerler tym aqyldy depti. Mine, bizdegi synnyng jetken jeri osy. Odan song shygharma jazghyng kele me? Aqtau qalasynda túratyn Asylbek Qúdaybergen esimdi jigit «Alty qúrlyq» atty shygharmany taldaghanda men qatty quandym. Sebebi ol oqyrman mening aitpaq oiymnyng dәl ýstinen týsti. IYә, shygharmadaghy keyipkerler adamdar emes, bes qúrlyqtyng qúndylyqtary, ózara pikirlesken, aitysqan әr qúrlyqtyng izdenisi men ghylymy, mәdeniyeti. Osyndaghy ghalymdardyng kózqarasy turaly shygharmany bizding synshylar tili men keyipkerine jabysyp alyp sosialistik realizmnen bir shyqqany bar. Syn jazyp jýrgender emes, qarapayym oqyrman bir auyz sózben talday saldy. Men múny jogharyda aitqan sózime dәlel retinde keltirip otyrmyn. Bizdegi syn shygharmanyng oiyn, ne aitqysy kelgenin, iydeyasyn mýlde týsinbeydi.

Býgingi romandardyng siqyna qarasang damu joq. Qazirgi qazaq әdebiyetindegi romandardyng týrleri mynaday:

  • Tili kórkem boluy ýshin baryn salghan sózdik aqtarghyshtar jazghan roman.
  • Kýlli Qazaqstan oqysyn degen niyette jazylghan ózi týsinbes janrda jazylghan dýmbilez roman.
  • Jastardyng jýregin jaulaymyn dep jazylghan «jataqhana», «mahabbat» turaly jazylghan roman.
  • Maghauin men Kekilbaev ýiretip ketken sara jol arqyly jýrip kele jatqan tarihy roman.

Intelektualdy izdenispen jazylyp jatqan romandar joq. Jazushylardan súrasaq olar túrmysty, júmysty, kýnkóristi kinәlaydy. Taghy da qaytalaymyn oqyrmandy selk etkizetin roman jazbay eshtenege ókpeleuge haqymyz joq. Roman zamanauy boluy tiyis, jalpy adamzattyq qúndylyqtar dәriptelui kerek, adamnyng janyn týsinuge úmtylys kerek, situasiya boluy shart. Al bizding synshylardan roman qanday boluy kerek dep súrap kóriniz. Olar atyp túryp romanda keyipkerler tóbelesu kerek dedi.

Qazirgi jazushylarymyzdyng taghy bir auruy obraz. IYә, keyipkerdi suretteymin, minezin ashamyn dep situasiyany jayyna qaldyrsa, aityp otyrghan әngimesi qúndylyq tónireginde emes, әlgi keyipkerding jeke basyndaghy qasiyettermen bastalyp, ayaghy ósekpen ayaqtalady. Bizding jazushylarymyz obraz jasaymyz dep ósekten qoldary tiymey jýr. Obraz qay kezde jasalady? Situasiya men jaghdaylardyng ózgeruinen, keyipkerding әr kezde әr týrli maska kiiinde ghana ashylady. Biraq ony týsinu ýshin bizding syn júmys jasauy kerek. Bizding syn júmys jasauy ýshin ne isteu kerek? Ámirqan Balqybek pen Talasbek Ásemqúlovqa tabynudy toqtatu kerek! Nege? Áriyne, men ekeuin aiyptaudan aulaqpyn. Olardyng shygharmashylyqtary men maqalalaryna әngime aityp otyrghan joqpyn. Mening aiyptap otyrghanym jasy eluden assa da әli kýnge Talasbek pen Ámirqangha tanday qaghyp jýrgen synshylar men jazushylar. Bizding synshylar da jazushylar da eshqashan asyp týsu jaghyn oigha almaydy, izdenisten qorqady, ózderi jasap alghan payghambarlaryn ashyq talqygha salghysy kelmeydi.

Býgin әdebiyetti damytamyz desek jana qúndylyqtardyng qaqpasyn qaghyp, jana qúndylyqtardyng tútqasyn ústaytyn shygharmalar jazugha tiyispiz. Al myqty shygharma onsyz da audarylady, onsyz da oqylady. Oghan túrmys pen júmystyng qatysy joq. Býgingi әdebiyettegi kózqarastar ózgerui tiyis, realizmning auyly artta qaldy. Ónerding maqsaty astarlau, kórsetpeu, jasyru, shyndyqqa solay jeteleu. Sondyqtan qazirgi qazaq әdebiyetining auyldan shyghatyn, elden úzaytyn uaqyty keldi.

Álihan Jaqsylyq

Abai.kz

51 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1604
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304