Seysenbi, 21 Mamyr 2024
46 - sóz 1818 8 pikir 2 Sәuir, 2024 saghat 14:41

Erkindikting jauy kóp. Sonyng eng qauiptisi – qorqaqtyq!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Qazaqtyqtyng bir aty – erkindik!

***

Erkindikting jauy kóp. Sonyng eng qauiptisi – qorqaqtyq.

***

Erkin boludyng bir sharty – jaghympaz bolmau, taghy bir sharty – ózindi din-sinnen aulaq ústau.

***

Tәrbiyening eng bayandysy – balany sәby shaghynan erkindikke tәrbiyeleu.

***

Erkin halyqta ghana últtyq minez bolmaq, últtyq minezi joq halyqta – últtyq sana bolmaq emes.

***

Qoghamgha erkin oy aityp, batyl pikir bildire almaytyn talantty adam neshe jerden talantty bolsa da – talantty emes.

***

Halqynnyng dýniyetanymyn, salt-dәstýrin, moralidyq-etikalyq normalaryn bilmey túryp, ózindi erkin adam sanau – bekershilik.

***

Erkindik – halyq әnin shyrqaudan, qúldyq – moldanyng uaghyzyna úiudan bastalady.

***

Erkin adam – qúl ústamaydy.

***

Intelliygensiyasy, aqyn-jazushysy jaltaq eldin: biyligi óktem hәm jemqor, halqy – qúl, jaqsysy – qor, ghalymy – kedey bop ótpek.

***

Biylikpen auyz jalasyp alghan jazushyny – jazushy demey-aq qoy, aqyndy – tipti.

***

Biylikke salsang – erkin oy keshuding ózi qylmys, dinshilderge salsang – qiyaldaudyng ózi kýnәkarlyq

***

Moldanyng uaghyzyna úiyghan kýni – qúl boldym dey ber.

***

Qazaq dalasyn jaulaghan orys otarshyldarynyng eki quatty qaruy boldy, biri – zenbirek, biri – ukaznoy molda.

***

Orys otarshyldyghynan qalghan eng auyr dert – týpsanada qalyp qoyghan últtyq ýrey.

***

Ýreyge boy aldyrghan últ "qoryqpandar!" deytin kósem kýtumen jýredi.

***

Erkin bolu – qiyn. Qúl bolu – onay.

Birinshisine – kýres kerek, ekinshisine – baghynsang boldy.

***

Eger, erkindik atty din dýniyege keler bolsa, biyleushiler ony әkelgen nәbiyimen qosa qúrtyp jibergen bolar edi.

Sondyqtan biyleushilerge adal qyzmet etken dinder ghana din-aman kele jatyr.

***

Biylik pen din birauyz. Tobyrlyq mәdeniyetpen qosauyz. Beybit kýnde búl auyzdar el dәuletin qarbyta jeuden esh bosamaydy. Al halyq tolqyp, tendik súrasa – dereu myltyqqa ainala qoyady. Ony Qantarda kórdik.

***

Erkindik, әdildik, tendik turaly biylik oilap tapqan әdemi anyzdar kóp, oghan senip qalugha әste bolmaydy.

***

Batys órkeniyetining konstitusiyasy erkindik ýshin kýresken jankeshti erlerding qanymen jazylghan, qazaqtiki – Nazarbaevtyng qalauymen.

***

Bilimdi, oyau el ghana Tәuelsizdikting qadirin bilmek.

***

Bizding últshyldardyng últshyldyghy deputat bolumen ayaqtalady.

***

Deseng – oppozisioner, jeseng – әkim, sot, prokuror, ministr t.b...

***

Qúday – jýrekte, din – dýniyede (aqshada).

***

Qúl iyelenushilik dәuirde biylik tútqyndardyng dene kýshin ghana qúldansa, avramdyq dinderding keluimen adamdardyng oi-sanasy kisendelip, ruhany qúldyq dәuiri bastaldy jәne ol әli ayaqtalghan joq. Qazaq qoghamynda búl ýrdis tipti kýsheyip keledi.

***

Erkindik týbi – jalghyzdyq.

***

Sýigening de qúlym bolyp sýiseng deydi.

***

Sen aman bol dombyra! Sen túrghanda – qazaqy erkindik úghymy, oghan degen qúshtarlyq ólmek emes!

***

Erkindikting bir shegi – jauapkershilik, bir shegi – ólimnen qoryqpau.

Erkindik turaly búl oimaqtay oilardyng avtory – Erlan Tóleutay

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2242
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2597
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2561
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687