Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Janalyqtar 4780 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:23

Qazaqstan tarihy qalay jazyluy kerek?

Songhy kezde elimizding tarihyna qatysty týrli syny pikirler aitylyp jýr. Búdan bir-eki jyl búryn Elbasy N.Nazarbaevtyng ózi Qazaqstan tarihynyng oqulyqtarda kórinis tabuyna kónili tolmaytyndyghyn aitqan bolatyn.
Al tayauda Memlekettik hatshy Marat Tәjin «Qazaqstan Respublikasy últtyq tarihyn zerdeleu jónindegi vedomstvoaralyq júmys tobynyn» keneytilgen otyrysynda últ tarihyn zerdeleuge degen jana ózgeristerdi jiliktep berdi. Osy ózekti mәsele «Týrkistan» gazetining janynan ashylghan «Aldaspan» ashyq pikirsayys klubynda da keninen talqygha salyndy. Jinalghan tarihshy-ghalymdar óz pikirlerimen bólisti.

Songhy kezde elimizding tarihyna qatysty týrli syny pikirler aitylyp jýr. Búdan bir-eki jyl búryn Elbasy N.Nazarbaevtyng ózi Qazaqstan tarihynyng oqulyqtarda kórinis tabuyna kónili tolmaytyndyghyn aitqan bolatyn.
Al tayauda Memlekettik hatshy Marat Tәjin «Qazaqstan Respublikasy últtyq tarihyn zerdeleu jónindegi vedomstvoaralyq júmys tobynyn» keneytilgen otyrysynda últ tarihyn zerdeleuge degen jana ózgeristerdi jiliktep berdi. Osy ózekti mәsele «Týrkistan» gazetining janynan ashylghan «Aldaspan» ashyq pikirsayys klubynda da keninen talqygha salyndy. Jinalghan tarihshy-ghalymdar óz pikirlerimen bólisti.

Didahmet Áshimhanúly, jazushy:
– Memlekettik hatshy Marat Tәjiyn­ning tarih turaly әngimesi qazaq bala­sy­nyng ghana emes, memleketting әrbir ókilin quantady dep oilaymyn. Naqty ghylym­dar jóninde de kóp talas-tartys bola bermeydi ghoy. Al ghylymdardyng ishinde óz iykemine qaray qalay búramyn dese, iykem­ge kónetin ghylym – ol tarih ghyly­my. Kenes Odaghy kezinde tarihty qalay jazghany belgili. Ivan Groznyidy jaqsy bilgenimizben, handarymyzdyng tarihyn bilmedik. Juyrda, birer ay búryn Putin tarihshylardy jinap alyp, arnayy tapsyrma berdi. Olar da óz tarihyn qay­ta jazayyn dep otyr. Resey ta­rihshylary qalay jazatynyn men bilmeymin. Biraq bir nәrseni ishim sezedi. Olar barlyghyn Reseyding maqsatymen, bayaghy orystyq ruhpen jazady. Bizding tarihymyz orys­tar­men, Reseymen o bastan birigip, bite qaynasyp ketken. Oghan qalay bagha beredi? Keshegi ótken Kulikova shayqasyna qalay bagha beremiz, ony biz bilmeymiz...

Zardyhan Qinayatúly, tarih ghylymdarynyng doktory:

– Tarihtyng keybir tústaryn qarap, keng auqymda bagha bergenimiz jón. Últtyq túrghydan tariyhqa bet búryp, búryn kem­shin qalghan tústardy toltyryp, jýieli, konseptualdyq túrghydan qarau kerek degen mәseleler aitylghan eken. Men búghan óte quanyshtymyn. Tarihtyng kók­jiyegin keneytu turaly aitylypty. Búl óte dúrys aitylghan sóz. Tarihshylarmen jii qatynasyp jýremin. Talay jerde, talay әngimeler aityp jýrmiz, bizding býgingi tarihty qaytadan qarap, qaytadan tolyqtyryp jazu ýshin, biz tórt týrli auru deymiz be, sodan qútyluymyz kerek. Birinshi – ózimshildik. Ekinshi – tapsyrys. Ýshinshi – ózshildik. Tórtinshi – qúldyq sanadan arylu. Ótkenge bagha bergende, ótkendi baghamdaytyn, jana  baghyt kerek. Memlekettik hatshynyng aitqan sózine qarap otyrsam, mynaday sóz bar eken. «Ótkendi baghalamasan, keleshek seni qúrmettemeydi». Osyghan baylanysty, osydan eki kýn búryn ózim qatysqan tarihshylardyng jiynynda mynanday mәseleler aityldy. «Ótkendi baghalau ýshin, Kenes Odaghynyng kezenin­degi kóptegen mәselelerdi qaytadan kóteruimiz kerek, qaytadan jetildiruimiz qajet» degen sózderdi estip qaldym. Onda, mysaly, biraz әngimeler aityldy. Resey bizdi qoqandardan qorghap qaldy. Kenesary Qasymovtyng kóterilisi – ol últ azattyq qozghalysy emes. Feodaldyng ózining feodaldyq jýiesin jasau ýshin jasaghan kóterilisi dep qarau kerek degen siyaqty mәseleler qaraldy. Sonymen qatar kenes kezindegi anany qayta qarau, mynany qayta qarau kerek degen siyaqty týrli mәseleler aitylyp jýr. Men osy tústan sәl seskenip qaldym. Nege deysiz­der me, Kenes Odaghynyng kezindegi, yaghny sol bettik tarihta aitylmaghan dýniye­ler­den bir nәrse joq. Batyryp, kórkemdelip, ol tarih jazyldy. Jazylmay qalghan ta­rih she? Últtyq tarih she? Últtyng men­ta­liyteti bar, últtyng etnogenezining dina­miy­kasyn kórsetken últtyq tarihty ja­zugha Kenes Ókimeti mýmkindik bermedi. Qazaq Kenes Odaghynyng kezinde ai­tyl­ghan mýmkindigin әli izdep bitken joq. Áli týgendep bitken joq. Sondyqtan me­ning oiymsha, qazaqtyng últtyq mýddesin, últtyq qúndylyqtaryn týgendep, últtyq tarihtyng kemshil tústaryn týgendeu әli de jalghasady. Ótkenge, әsirese, kenestik tariyhqa kenirek bet búryp keter bolsaq, últtyq qúndylyqtarymyzdan aiyrylyp qaluymyz mýmkin. Osyny eskerse eken dep oilaymyz. Býgingi tarihta Qazaq handyghy turaly mýlt ketken derek bar. Qazaq handyghy 1456 jyly qúryldy dep qate aityp jýr­miz. Onyng dәl uaqytyn kórsetken Mú­ham­med Haydar Dulatiyding «Tarihy Rashidi» atty enbegi. Dulaty óz enbeginde hijra jyl sanauy boyynsha 870 jyl dep kórsetken. Búl bizding jyl sanauymyz boyynsha, 1465-1466 jyldargha sәikes keledi.

 

Mәmbet Qoygeldi, tarih ghylymdarynyng doktory:
– Biz jalpy, songhy eki-ýsh ghasyrda, bir emes, әldeneshe ret jenilgen últpyz. Ókinishke qaray, solay. Arygha barmay-aq qoyayyn. Belgeli XIX ghasyrgha keler bolsaq, Kenesary bastaghan qozghalys. Onyng finaly óte tragediyaly boldy ghoy. Ol – ýlken jenilis. Ýsh jýzding basyn qosyp, jerding tútastyghyn saqtaymyn, barlyghyn qalpyna keltiremin degen qoz­ghalys edi búl. Kenesary hannyng kóteri­lisine últtyq kóterilis dep bagha beruge qarsy toptar әli bar. Kenesary ózining Resey patshasyna jazghan hatynyng birinde «Mening atam han Abylay túsynda sizder Ertisten beri enbegensizder. Shekara sol jermen shektelgen. Qazir Qazaqstannyng jerin basyp aldynyzdar. Sony qazaqqa qaytarynyzdar» degen synaydaghy pikirin ashyq mәlimdegen. Endeshe ol nege últtyq kóterilis emes?
Zahannyng sózining jany bar. Biz osynday dýmbiles tújyrymdar men oilar­dan arylugha әreket jasaugha tiyispiz. Odan keyingi 1916 jylghy últ azattyq kóterilis. Ol da jenilis. Últtyng jenili­sining bәri – jenilis. 1931-1932 jyly kóterilister – búlar da jenilister, sondyqtan biz qazir qanday tereng qúzdan shyghyp kele jatqanymyzdy týsine bastadyq. Últ azattyghy ýshin kýreste tek qana halyq jenilgen joq. Tarihy da jenildi. Baghzy zamandardaghy bir danysh­pannyng aitqan sózi bar eken: «Tarihty jazugha tapsyrysty jengen adam beredi» dep. Rasynda tarihty jazugha jenilgen adam berilmeydi. Kenestik dәuirde bizding tarihymyz osy ústanym túrghysynan ja­zyldy dep oilaymyz. Qazaqstan tarihy Moskvada tórt ret talqygha týsipti. Birde-bir respublikanyng tarihy múnday talqygha týsken emes.
Talqygha týsken Qazaqstan tarihy ghana. Eng alghash ret Almatyda Goloshe­kiyn­ning tapsyrysy boyynsha dayyndalghan bir kitap bolghan. Ol Braynin men Sha­pironyng Alash tarihyna qatysty jazghan kitaby. Sol kitap ýlken talqygha týsti . Keyinirek, 1944 jyly «Istoriya Kazah­skiy SSSR » atty jinaq talqygha týsti. Búl jinaq – Resey avtorlary men qazaq ghylymdarynyng birigip jazghan alghashqy jinaghy. Búl kitapty talqylaugha bas­shy­lyq jasaghan sol kezdegi Ortalyq komiy­tet­ting hatshylary Sherbakov, Molotov bolatyn. Áriyne, onyng arghy jaghynda Stalin otyr. Sol talqylau barysynda bir sóz aityldy. «Sonshalyqty talqygha salatynday búl qanday tandauly halyq?» dedi.
«Izbrannyy narod» – әlem tarihynda bireu. Búdan keyin Bekmahanovtyng monografiyasy tanyla týsti. Ony Ghylym akademiyasynyng tarih instituty tal­qylady. Odan keyin Oljas Sýleymenov­ting «AZiYa»-sy 1976 jyly talqygha týsti. Múny tarih bólimi men filologiya bóli­mi birigip talqylady. Osylaysha qazaq tarihy tórt ret talqygha týsti . Búl jay talqy emes. Búl degenimiz – últ tarihyna jasalghan shabuyl. Últ tarihyna baghyt-baghdar beru degen sóz. Soghan mәjbýrleu degen sóz. Bizding tarihymyz jenilgen tariyh. Múny moyyndaugha tiyispiz. Kezinde osynday halde, osynday jaghdayda jazyl­ghan tarihty qayta qarau, qayta qorytu qajet. Bәrin bolmasa da, halyqtyng keybir ózekti mәselelerin qayta talqygha salu qajet. Osy túrghydan kelgen kezde, Memlekettik hatshynyng aitqan oilary oryndy, negizdi, dәleldi.
Bir nәrse aitu kerek, Memlekettik hatshy Marat Tәjinning bayandamasy jaqsy shyqty dep oilaymyn. Áriyne, Memlekettik hatshynyng bayandamasynda aitylmaghan nәrseler de bar. Búl jerde maqsat mynada: «Sóz týzeldi, tyndaushy, sende týzel» demey me Abay. Memlekettik hatshynyng aitpaghan oilaryn biz aituy­myz kerek. Memlekettik hatshy kórsetken bastamany ilip alyp ketuimiz kerek. Osy túrghydan kelgende, tarihshylardyng aitatyn oilary bar dep oilaymyn.

Beybit Qoyshybay, tarih ghylym­darynyng kandidaty:
– Memhatshy irgeli mәselelerdi kóter­di. Ghalymdar tarihty zertteude jana әdistemeni paydalanbay jýr dedi. Ol qazirgi tarih ghylymyna tanym әdis­terin syny túrghyda qayta qarau talaby qoyylatynyn eske saldy. Býgingi ta­rihshy-ghalym tek faktilerdi tizip, su­rettep berushi, oqighalardy týzip, tirkeushi ghana emes, zertteuge alynghan naqty qoghamnyng qúndylyqtaryn, erejelerin, ahlaqy kelbetin týsinip, asha alatyn payymdaushy bolugha tiyis dedi ol. Sonda ghana últtyq tarih ózining kýlli kýrdeli de biregeyligimen janghyryp, elimizding bolashaghyn bekemdeuge qyzmet etetin ruhany azyqqa ainala alady. Biz búghan kәmil senemiz. Solay bolugha tiyis. Osy orayda el Preziydentining halqymyzgha túnghysh ret 1996 jyly jasaghan Jol­dauyn­da «óz tarihymyzdy janasha oqu­dyng negizinde ghana últtyq iydeyany qalyp­tastyra aluymyz mýmkin» ekenin atap aitqanyn eske ala ketu oryndy. Tarih ghylymyn damytugha tәuelsizdikting alghash­qy jyldarynda-aq osylaysha zor manyz berilgen. Alayda tarih arqyly últtyq iydeya qalyptastyrylypty degen habar býginge deyin estilgen joq, demek, otan­dyq tarih ghylymyn damytudaghy jana kezenning búl rettegi mindetterin tereng týisinip, batyl zerdeleu paryz.Jana әdistememen qarulanudy – sovettik dәuir­degi dәstýrlerden birjolata bas tartyp, úzaq jyldar oi-sanany biylegen evrosentristik kózqarastan irgeni aulaq salu, tól tarihyndy ózinning últtyq-memlekettik mýddeng túrghysynan, jal­pyadamzattyq tarih týp mәtininde, әdil, obektivti týrde qarastyru dep bilgen dúrys. Mәselen, halqymyzdyng Úly Dalany tórt myng jyl boyy mekendep kele jatqanyn, sodan bergi әr kezende әrtýrli ataumen atalghan memlekettik qúrylymdardy týzgenin, etnostyq bet-beynesining jәne memlekettigining Shyn­ghys han shapqynshylyghynan keyin, Joshy úlysy kezinen jana túrpatta qa­lyptasa bastaghanyn, búl tarihy ýderisting Aqorda túsynda naqtylana týsip, aqyry, tarih sahnasyna býgingi óz atymen shyghudyng negizin 1456 jyly qalaghanyn týbegeyli dәiektep, batyl tújyrymdau qajet. Kýrdeli geosayasy ahualda úlan-ghayyr kenistikti alyp jatqan alyp elimizdi ontayly basqaru, syrtqy kýsh­terge tótep berudi qamsyzdandyru maq­sa­tynda Tәuke han jasaghan reformany dúrys taldap, týsindiru jón. Qazaq mem­lekettigin qalpyna keltiruge úmtylghan 19 ghasyrdyng 40-jyldaryndaghy әigili Kenesary han qozghalysy tarihtyng qaharmandyq betterin qúraytyny mәlim. Al sol ghasyrdyng basynda úiysqan Ishki Orda, yaghny Resey imperiyasynyng tike óz ishinde, óz aumaghy esepteletin jerde shanyraq kótergen qazaq avtonomiyalyq qúrylymy – Bókey handyghy – jeri de, hal­qy da shaghyn әri ghúmyry qysqa bol­ghan­men, sol kezgi órkeniyetke say, iym­periya qúramynda mýmkindik berilgen dengeyde últtyq memleket ornatudyng ýlgisi ispetti-tin. Búl belesti de әdil tal­daugha alu lәzim. Eger biz últtyq tarihy­myz­da halqymyzdyng atamekenining qazirgi aumaqtan әldeqayda keng bolghanyn kór­setip, onyng tarylu sebepterin, qazaqtyng ekonomikalyq túrghydan tartylu orta­lyghy bolyp túrghan iri qalalardan airylu sebepterin, halqymyzdyng kóp jaghdayda jasandy sipat alyp ýsh dýrkin soqqan asharshylyq syndy zúlmat saldarynan últtyq apatqa úshyraghanyn, solaysha bosatylghan kenistikte oryn tepken la­geriler­de kazarmalyq sosializm kórigi qyzdyrylghanyn, jerimizge týrli jeleu­ler­men ózge júrttyng lek-legimen kóshirip әkelingenin, tiyisinshe olardyng jergilikti el-júrttyng tarihy qúqyqtarynyng shek­te­luine janama týrde bolsa da әser etke­nin ashyp týsindire alsaq – onda tarihy­myzdyng qasiretti sәtteri mol múnday әdil, shynayy betteri, sóz joq, býgingi kóp etnosty elimizding birligin arttyra tý­suge qyzmet etetin bolady.

Ahmet Toqtabay, tarih ghylymdarynyng doktory:
– Songhy kezderi Qazaqstandy Re­sey­ding otarlauy júmsaq boldy, bolmasa, gu­manist boldy degen pikirler jii ai­tylyp jýr. Jazylyp ta jatyr. Negizinde, Reseyding otarlauy dýniyejýzindegi barlyq otarlaudyng әdisteri men tәsilderining jiyntyghy bolghan orys imperiyasynyng asa zúlymdyghy men jýzege asyryldy dep aitamyz. Oghan bir ghana mysal, K.Marks pen F.Enegelisting býkil enbekteri orys tiline audaryldy. 55 tom bolyp shyqty. Ony biz studenttik kezden bilemiz. Sonyng ishinde bir audarylmaghan nәrse bar. Markstyng «Taynaya diplomatiya» degen enbegi bar. Ol K.Marks pen F.Engelisting Berlinde shyqqan tolyq shygharmalar jiy­naghynyng on besinshi tomynda. Sonda býkil imperializmine, orys saya­satyna, kerek deseniz, orys halqyna minez­deme beredi. Ortalyq Aziyany, onyng ishinde Qazaqstandy qalay jaulap alghany aitylady. Qanday qulyq-súm­dyqpen, qanday aldap-arbaumen jasal­ghanyn aityp otyryp: «Orystyng shoviy­nizmi shegine jetkende, ol sadizmge ai­na­lady» deydi. Biz osynday orystyng otar­lauyn aityp kelemiz de, orys otar­lauyn gumanistik dep, temir jol saldy dep aitamyz. Osynday sózderge әuespiz. Songhy kezderi, bizder etnogroftar, Qazaqstan tәulsizdik alghannan keyin sheteldegi qazaqtardy zertteu bastaldy. Birinshi, bes-alty jyl Mongholiya qazaq­taryn zerttedik. Odan keyin Qytay, Óz­bekstan qazaqtaryn. Qazaqtardy zerttey jýrip, kóz jetkizgen bir nәrse, qazaqtar qanshama dýniyesinen aiyrylghan. Júrday bolghan ekenbiz. Áueli orystyng otarlauy keldi, odan keyin kommunisterding otar­lauy. Kórshi Mongholiyadaghy qazaqtardyng túrmysy, әdet-ghúrpy, salty, býkil qazaq­tyng qaymaghy búzylmaghan dәstýri bar. Osy Mongholiyany zerttep kelgende, qa­zaq tarihyndaghy eng qandy jer – «Aq­taban shúbyryndy, alqakól súlamadan» keyingi 1929-1931 jylghy ashtyq. Ádeyi qoldan úiym­dastyrylghan ashtyq. Boli­sheviyk­terge qazaq halqy kerek bolghan joq. Olargha jer qajet boldy. Bos Qa­zaq­stan qajet boldy. Bos Saryarqa ke­rek boldy. Sodan keyin 1956 jyly tyng iygerudi jeleu etip, eki million adamdy qazaq qyrylghan jerge ornalastyrdy. Qy­taydaghy qazaqtardy zerttedik.Olar talay jaghdaylardy bastan keshti. Biraq soghan qaramastan, Qytay­daghy qazaqtar tap bizdegidey emes eken. Bizdegidey etno­mәdeniyetinen, bizdegidey tarihynan, biz­degidey últtyq qúndyly­ghynan aiy­rylmaghan eken. Men soghan tanghaldym. Songhy kezderi sheteldegi qazaq­tardy zettey otyryp, sol jaqtaghy úmy­tylyp qal­ghan últtyq qúndylyq­tary­myz­dy jinay bastadyq. Tarih ins­­­titutynyng basshylyghy jiyrma tom­dyq kitap shy­ghar­maq. Sol jiyrma tom­dyqtyng eki tomy osy sheteldegi qazaqtar turaly bolady.

Nәbijan Múhammedjanúly, tarih ghylymdarynyng doktory:
– Últtyq tarihty jazu – últtyq etno­giynezimizde jatyr. Qaydan payda bol­dyq, qalay taradyq, qanday tarihy ke­zenderdi bastan keshirdik? Sondyqtan búl mәselening kóterilui bizding tәuel­sizdigimizding jiyrma bir jyldan beri qaray tarih ghylymynyng damu kezen­derining jana kezenge kóterilgenin kór­setedi. Álemdik tarihy prosesterde ózimizdi qoya otyryp, últtyq tarihymyz­dy saralauymyz kerek. Qazaq halqy ne ýshin joyylyp ketpedi? Búl jerde Memlekettik hatshy jaqsy aityp otyr­dy. Bizding últtyq bolmysymyzdy, minezimizdi tany biluimiz kerek. Qanday tarihy kezenderdi bastan keshtik? Keshegimizdi naqty baghamday bilsek býginimizdi dúrys anyqtaytyn edik. Birde-bir memleket ózining territoriyasy boyyn­sha qalyptasqan emes. Onyng keneygen kezenderi bar. Memleket bolghan song keyde kýsheyedi, sharyqtaydy, keyde әlsireydi. Álem tarihynda bar dýniye. Qytaydyng bes mynjyldyq tarihy bar. Birtútas Qytay boldy ma? Qyryq mem­leket bolghan kezi boldy. Jeti memleket bolyp kýresken kezi de boldy. Ol memleketterding uaqyty on-jiyrma jyl emes, eki jýz jylgha deyin uaqytty qam­tyghan kezderi bar. Biz birtútas halyqpyz deymiz. Keybir kezde kýsheygen kezimiz body, keybir kezde әlsiredik. Biraq bizde rular, jýzder ara­synda qaruly qaq­tyghystar bolghan joq. Qogham bolghannan keyin ishinara qarama-qayshylyq bolady. Taghy bir nәrse, eshqa­shanda tónirektegi halyqtargha agressiya jasaghan halyq emespiz. Tek qana qorghanysta boldyq. Keyde shabuyl arqyly da qorghanugha bolady. Qazir biz jana tarihy kezenning bastauynda túrmyz. Ol – mәngilik memleket iydeyasy. Bizding memlekettik iydeyamyz nede boluy kerek? Últtyq iydeologiyamyzda boluy kerek. Osyny qalyptastyratyn kezeng kelip jetti. Sondyqtan mening aitayyn degen oiym, naghyz tarihshylargha synaq kelip túr. Múny tarihshylargha ghana bergen synaq emes. Ghylym salasyndaghy barlyq adam­dargha berilgen synaq dep oilaymyn... Endigi mindet – jana sipatta, últtyq mýd­de túrghysynan jaza beruimizde. 

 

Qayrat Álimghaziyev, tarih ghylymdarynyng doktory:

Memleket irgetasy búdan da bylay nyq boluyna – tarih ghylymynyng róli zor. Key kezde oryn alatyn tarihty búr­malau, últ tarihyn dýniyejýzi tarihy prosesterden tys qarastyryp, «erek­shelendirui» – jahandanu zamanynda últtyq mýdde men memlekettik iydeyany, tarihy zertteu prinsipterden alshaqtap – oqighagha, tarihy derek, tarihy fakti aralaryn tepe-tendikpen ólsheu – búl metodologiyalyq ústanym negizinde derek­terdi jan-jaqty taldap jýrgiziletin tarihy zertteu júmysy bar ekendigin týsinbeu dep qabyldaugha bolady. Tarihy zertteulerdegi qazirgi nomotetikalyq әdisti, yaghny kenestik tarihnamadaghy markstik payymnyng ornyna kelip, tarihy zertteudegi fenomenologiyalyq baghytty – ótkenning adamyn tanu arqyly tarihy qúbylysqa taldau jasaugha úmty­luy dep baghamdaghan jón.

Shәmek Tileubaev, tarih ghylymdarynyng kandidaty:
– Tәjinning bayandamasy tariyh­shy­largha ýlken syn boldy. Bizge baghyt berip otyr. Endigi ýlken jauapkershilik tariyh­shylarda. Qoghamdyq, gumanitarlyq ghy­lym salalaryna da. Osy uaqytqa deyin tarih qalay jazylyp keldi degen mәsele bar. Kezinde I Petr «kez kelgen búratana halyqtyng tarihy Reseyding mýddesi túrghysynan jazylu kerek» degen eken. Keshegige deyin solay jazylyp keldi. Tek egemendik alghan jiyrma jyldyng ishinde ghana biraz derekter, kózqaras payda boldy. Beybit agha aityp ótti, Jonghar shapqynshylyghy túsyndaghy Tәuke han zamanyna baylanysty. Ol kez óte auyr zaman boldy. «Tәuke han nege biyler institutyn qúrdy, nege «Jeti jarghy­ny» shyghardy?» degen mәselege kelsek, memlekettik ishki basqaruda alauyzdyq tuyndaghan song bardy. Búl ýlken sabaq bolatyn nәrse. Tәuke han memlekettik basqaruda sony ústap túrugha tyrysty. Al jan-jaqqa tartqan kezde bizding halyq basqarusyz qaldy. Biyleushi top ókilderi halqty úiystyryp, shapqynshylyqqa qarsy әdisti tanytty. Ishki alauyzdyqty dúrys týsingen. Tarihtan sabaq alu kerek. Sodan keyin qazaq halqy es jiya almady. Orystyng iyleuine týsti. Abylay hannyng zamanynda Qazaq handyghyn orystar moyyndaghan joq. Odan keyin otarlyq kezende orys imperiyasynyng qúramynda bolghanda deydi, óz erkimen degendi alyp tastap erkimen deydi. Biz jaulap alu sayasatyn ashyq aituymyz kerek. 2002 jyly Reseyding kitabynda búl ashyq aitylghan, al bizding tarihshylarda jal­taqtaushylyq bar. Al orys tarihynyng bizge qatysty jerin qaraghanda, impe­riyashylyq kezende bәrinde Resey túr. Al Týrkistan, Jetisu ólkesinde 1916 jylghy kóterilisten keyin jýz mynnan astam adam ashtan qyrylyp qaldy. Búl kóterilisting negizin qalaghan patsha biyligi. 1916 jyly qazan aiynda kóterilisten keyin avtonomiya qúru mәselesi qaras­tyrylghan. Búl tarihta aitylmay jatyr. Sosyn repressiya túrghysynda qazir kóptegen derekter ashyluda. Osy jaghyna memleket tarapynan qoldau bolsa deymiz. Parlamentke de hat jazdyq. Derekter әli de dúrys ashylmauda. Tyng derekterdi qorytyp, ghylymy tarihty dúrys jazu kerek. Kóp jaghdayda bir nәrseni aiqaylap aitamyz. Oghan tarihshynyng kәsiby dayyndyghy ýlken ról atqarady. Tarihshy derekting astaryna ýnilip, salystyra otyryp, saraptama jasau kerek. 

Betti dayyndaghan – Seysen ÁMIRBEKÚLY, Dinasyl SAGhYMBEK, Mәdina TÚRAROVA

"Ayqyn" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1599
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1679
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1367