Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 3283 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:06

Sәbetqazy Aqatay. Myltyq asynghan mizantrop

– Shaya, osy siz Turuhanda aidauda jýrgen shaghynyzda samogongha təuir sekildi bolyp kórinip ediniz, – degen “kósem” dausy sanq etedi sahnadan.

– O ne degeniniz Koba! Keshiriniz, aitpaqshy, Iosif Vissarionovich! – dep, kýmiljiydi koniyakqa demikken Filipp Goloshekin rumkagha qolyn sozyp. Sharap mendegen shoqsha saqaldyng is-əreketi men minez-qúlqy irgeli respublikanyng partiya men ýkimet basshysynan gópi Stalinning baylauly kýshigine úqsaydy. Əngime Stalinning sayajayynda ótip jatady.

***

– Shaya, osy siz Turuhanda aidauda jýrgen shaghynyzda samogongha təuir sekildi bolyp kórinip ediniz, – degen “kósem” dausy sanq etedi sahnadan.

– O ne degeniniz Koba! Keshiriniz, aitpaqshy, Iosif Vissarionovich! – dep, kýmiljiydi koniyakqa demikken Filipp Goloshekin rumkagha qolyn sozyp. Sharap mendegen shoqsha saqaldyng is-əreketi men minez-qúlqy irgeli respublikanyng partiya men ýkimet basshysynan gópi Stalinning baylauly kýshigine úqsaydy. Əngime Stalinning sayajayynda ótip jatady.

***

Sahnadaghy kóriniske oray oigha otyz jyl búryn óz basymnan ótken uaqigha oralady. Alghashqy kurstyng studentimin. Moskva týbindegi Istra qalasyna jaqyn kolhozgha kýzgi júmysqa bardyq. Jol-jónekey əygili Dubosekovo razezinen de óttik, keletin jerimizge jettik. Poezdan týsken studentterdi kolhozshylar ýidi-ýiine bólisip əketip jatty. Men boyy sorayghan, ong ayaghyn syltyp basatyn syrt túrpy júqa, pensiya jasyndaghy jiyren múrty tikireygen adamnyng sonynan erdim. Kartop ósken ogorodty boylay otyryp, orman shetinde oqshau túrghan eski aghash ýiden shyqtyq. Ýiding ishi – syrtyna úqsas tym jútang eken. Kire beristegi ýlken peshte mazdap ot janyp jatty. Juan taqtaydan shauyp jasalghan ýstel ýstinde qabyghy arshylmay pisirilgen kartop, júmyrtqa, túzdalghan kapusta, qiyar, sanyrauqúlaq, sary may, kilegey túrdy. Nikolay zamanynyng shishasyna qúiylghan samogon men qoldan japqan nannyng iyisi kýngirt bólmening ajarsyz siqyn úmyttyryp jiberdi. Birden shəy ishuge kiristik. Jol boyy auzyn ashpaghan ýy iyesi dastarhan ýstinde əngime bastap ketti. Ózin Ivan Ivanych dep tanystyrdy. Qyrly stakangha toltyryp samogon úsyndy. Basymdy shayqadym. Qaytyp súramady. Maghan úsynghan stakandy ózi qaghyp jiberdi de, úzynynan tilingen qiyardy kýrtildetip úzaq shaynap alyp, ydysyn taghy da toltyryp bolyp, maghan qarap:

– Qay elden keldik? – dep súrady. Qazaqstannan kelgenimdi, qazaq ekenimdi aityp edim, Ivan Ivanych əngimesin kilt ýzdi de, melshiyip otyryp qaldy. Qonaqqa tən ədep saqtap, men de ýndemedim. Biraq ishtey abyrjyp qaldym. Shəy ishis úzaqqa sozyldy. Jol soghyp, qarnym ashyp kelgen maghan osy bir kolhozshy qara shekpenning ýiindegi ishken shəy keyin kópke deyin esimnen ketpey-aq qoyghany.

Juyqta respublikalyq balalar jəne jasóspirimder teatrynyng sahnasynan belgili jazushy Sh. Múrtazaevtyng “Beseuding haty” atty tragediyasyn kórip otyrghan shaqta kópten úmyt bolyp, kómeski tarqan sol týngi əngime qayta janghyryghyp, kóz aldyma kese-kóldeneng túrdy da aldy. Qúddy, spektakli Ivan Ivanychtyng sol əngimesining jelisine qúrylghan tərizdi. Stalin men Goloshekin arasyndaghy dialogtyng keybir derekti jaqtary sol əngime ózegin qaytalaghanday boldy da túrdy.

Jez samauryn suy bastaghan kezde Ivan Ivanych mening súrauyma oray ýzilgen sózin qayta jalghastyrghan edi.

– Men, odnako, qazaq degen halyq jer betinde qalmaghan shyghar dep oilaghan edim.

– O, ne degeniniz Ivan Ivanych?! Biz qazirde irgeli últ bolyp qaldyq. Kemeldengen sosialistik qogham qúru ýstindemiz. Amerikany basyp ozyp, sekseninshi jyldary kommunizm ornatamyz ba degen ýmit bar. Gazetten oqityn shygharsyz? – dep oqulyqtan alghan bilimimdi orys sharuasynyng aldyna tóge saldym.

– Men sauatsyzbyn, – Ivan Ivanych kýrsinip aldy.

– Ne aityp otyrghanynyzdy týsinbedim, Ivan Ivanych? – dep tiksindim ýy iyesine.

– 1932 jyldyng 1933 jylgha qaraghan qysyn aitamyn da, – Ivan Ivanych demin alyp, qalghan shayyn iship bolyp, tereze jaqtaghy búryshqa qarady. Kesteli oramal japqan qaba saqaldy Ghaysa payghambardyng beynesine kózi týsip, shoqynyp qoydy.

– Ol jyly ne bopty deysiz, təyiri? Barsha sovet halqy sosializmning irgetasyn qalap jatty emes pe? – dedim qaranghy kolhozshy aldynda bilgishsingendey synaymen. Ol kezdegi mening tariyhqa degen kózqarasymda balandyq basym ekenin keyin, kóp keyin týsindim.

– Ei, balam, balam! – dep orys shaly búryshqa taghy da qarap

aldy. Múnysy “aq sóilep otyrmyn” degenining isharasy edi. Ony da keyin bildim Ivanych qúdayshyl jan eken.

– Janaghy sen týsken vokzaldyng qarsy jaghyndaghy orman ishine ashtan ólgen qazaqtardyng məyitterin keptirgen otynday shtabelidep jiyp, tovarnyakqa salyp jiberip otyrdyq.

– Qayda? – deppin tok úrghanday shoshynyp. Jauap ornyna Ivan Ivanych iyghyn qozghady. Ólikterding qay jerde kómilgenin óz derevnyasynan basqa ónirge ayaghyn attap baspaghan qara shekpen aidan bilsin-au. Búiryq jogharydan týsedi. Ivan Ivanych shoqynyp jýrip búiryqty oryndaydy, myltyq asynghan əskery adamdar baqylap túrady.

– Bizde erik boldy ma? – dedi shal sózin týiindep.

Men basymdy iyzedim.

Ol kezdegi biz oqityn tarih oqulyqtaryndaghy “Qazaqstannyng auyl sharuashylyghyn kollektivtendiruding erekshelikteri” dep atalatyn taraudyng shynayy mənisimen shəkirt shaghymda betpe-bet tabysuym tughan ólkemnen alys shalghayda osylaysha bastalyp edi... Men sol bir keshte Ivanychtyng dastarhanynda ótken súhbatty bar yqylasymen tyndaghan-aq edim. Biraq aqsaqal jasyndaghy orystyng birde-bir sózine senbegendigimdi ózime min sanamaghanymdy qaytyp jasyrayyn. “Oy, pəle! Orman ishinde ne bolmaydy?” deydi eken qadym zamandaghy slavyandar. Búl əngime bala kezimde oqyghan “Myng bir týnnin” qiyal jetpes hikayattary sekildi búlynghyrlau bolyp kóringenmen, osy bir jiyren múrtty, totiyayyn kóz kemtar qariyanyng əngimesi ainalamdy sol kezde qorshaghan kózi bar – kórmeytin, tili bar – sóilemeytin menireu ortagha sekemdikpen qaraugha múryndyq bolghan edi. Qazirde biz oghan “toqyrau dəuiri” dep at qoydyq. Meni, Moskva uniyversiytetining filosofiya fakulitetining alghashqy kurs studentin, ólkemizding taghdyr-tauanyn múghdarlaugha týbegeyli bet búrghyzghan osy oqighanyng da yqpaly shyghar-au dep oilap qoyamyn oqta-tekte. Mýmkin. Əbden mýmkin. Keyinirek tarihy  maghlúmattardyng kóbigin arshyp tastap, bajaylap bayqasam “erekshelik” – sipama sylaqpen atalyp jýrgen oqulyq tarauynyng astarynda qatpar-qatpar syr jatqanyn anghardym. Qoyma dep ashqan sandyghym halyqtyng kóz jasyna toly bolyp shyqty. Múny zerdeme týiip jýrdim. Aytugha múrsha bolmady. Sebebin bərimiz bilemiz. Bir halyqtyng (tek bir halyqtiki bolsa bir səri-au! Alayda ol – bólek əngime) tarihy ósip-órbui, milliondaghan jannyng ghúmyr bayany men beyneti, qasireti men qarghysy, óksigi men qayghy-zarynyng “erekshelik” degen bir auyz sózge syiyp ketkenine tanday qaqtyq sharasyzdyqtan əuelde. “Júrt biledi – kýledi” der edi Abay. At qoyghysh babalarymyz búrynghy basynan keshirgen qiyn-qystau kezenderin balalarynyng atyn tergegendey “Taraqúiryqtyng inin qazghan”, “Mondanaq kemirgen” dəuir dep aidar taghyp sóilese, otyzynshy jyldardaghy zobalanda esi mýlde shyqty ma deymin, at qoygha da múrshasy kelmey ketse kerek-au! Búl dəuirding halyq jadynda atausyz qaluy sondyqtan ba dep oilaymyn. Bir at qoysa “bala jegen” dep atasa kerek edi, biraq ibaly auzy onday beypil sózge barmaghan sekildi.

* * *

Sóitip, Sh. Múrtazaevtyng “Beseuding haty” atty spektakli sonau otyz jyl búryn orys ormanynda ótken týngi əngimemen sabaqtasyp, sabaqtasyp emes-au, qosarlana jarysyp, óz qúlaghymmen estigen, estigen emes-au úzyna jyldar arhiv dokumentterimen tergelgen zobalang oqighalar kóz aldyma ghayyptan shyghyp túra qaldy. Spektakli Ivan Ivanychtyng əngimesin  dramaturg túp-tura qayta jazyp shyqqanday әser berdi.

Úqsastyqtyng mənisi nede boldy degen súraq tolghandyrdy. Jauabyn taptym da. Ol shygharmanyng da, əngimening de tarihy derekting ortaq ózegimen oraylas. Ivanych Qazaqstandaghy asharshylyqtyng Ortalyq Rossiyadaghy beleng beruin bayandasa, Sh. Múrtazaev, Gh. Mýsirepov bastaghan bes jazushynyn, VKP (b)-nyng ólkelik komiytetine jazghan hatyndaghy derekterdi arqau etken. Basqasha aitqanda, Ivan Ivanychtyng əngimesi men Sh. Múrtazaevtyng dramasyna arqau bolghan əleumettik shyndyq bireu. Búl shyndyqtyng jazushynyng múnan búryn qoyylghan “Stalinge hat” dramasyna da qatysy bar. Spektaklige tarihy sipat bergen búryn-sondy qazaq kózi kórmegen, qúlaghy estimegen adam sengisiz oqighalardyng derektik jaghyn anyq aita ketkenning de artyghy bolmas. Bilmegen baghzy bireuler múnyng barshasyn jazushy qiyalynyng jemisi dep jýrmegey. “Almaty aqshamynda” juyqta A. Nysanalin men I. Beysebaev osynday synay tanytqanday bolyp kórindi: Men kelise almadym. Əlbette, olar dramanyng ədebiy-qiyaly qyryn onyng artyqshylyghy retinde týsingen eken. Mening oiymsha, búl – kemsitu. Shygharma tarihy derekti, qazaq dramaturgiyasynyng siyrek te kerekti janry. Sh. Múrtazaevtyng búl tuyndysynyng jalpy kórkemdik-estetikalyq sipaty turaly arnayy əngimege kóshpey túryp, onyng osy naqtyly belgisine toqtalyp ótelik. Ol qoyylymnyng ədebiy-kórkemdik jəne sahnalyq-dramaturgiyalyq sheshimin tanudyng da kilti bolmaq. Qazirde jariyalylyq negizde 1932–33 jyldardaghy qiyamet-ayymnyng siqy ashylyp qaldy. Ortalyq jəne jergilikti baspasózde birining artynan biri lek-lek maqalalar basyldy.

Qazaq SSR Ghylym akademiyasynda kollektivizasiya kezindegi búrmalaushylyq sayasatynyng zardaptaryna arnalghan konferensiya ótti, radio men teledidarda asharshylyq qúrbandary jóninde estelikter aityldy, aqyn-jazushylardyng dastandary, esseleri, ocherkteri jaryq kórdi. Osynday belsendilikterding nətiyjesinde osy uaqytqa deyin júmbaq bolyp baylanghan dəuir əleumet talqysyna týsti. Degenmen asharshylyq turaly resmy məlimetter bolmaghandyqtan zobalannyng mólsheri jóninde jýieli pikir joq. Qúrbandardyng sany əli anyqtalmaghan. Búl jəyt sayyp kelgende, asharshylyqtyng qoldan jasalghan qúbylys ekendigin moyyndaugha jəne onyng zardabyn terenirek anyqtaugha kedergi bolyp otyr. Sondyqtan ba qaydam, kópshilikke arnalghan basylymdar, tipti aita berdi, ghylymy baspasóz betinde shyghyn tónireginde ərtýrli tiyanaqty boljamdarmen qatar dalbasa dolbarlar da qosa aitylyp jýr. Belgili ghalym M. Tətimovtyng kollektivizasiyagha baylanysty ər tekti statistikalyq məlimetterge sýiene otyryp jasaghan esep-qisaby ólkemizde sol kezende 2. 022. 000 adam ashtan ólgendigin dəleldeydi. Tarihshylar B. Tólepbaev pen V. Osipov qúrbandardyng sanyn million tóniregine týsirip, jappay asharshylyqty azyq-týlikpen qamtamasyz etudegi “qiynshylyqtar” qatarynda týsindiruge tyrysady. Eger əngime bir mausymdaghy, məselen, 1932-33 jyldardyng qysqy jəne kóktemgi mausymyndaghy shyghyn jóninde bolsa, əriyne, búl tarihshylardyng keltirgen sanyna ilanugha da bolar edi. Osy kezenge baylanysty əleumettik tirshilikting belgili mamany M. Qozybaev kollektivizasiya shyghynyn 1. 700. 000 dep eseptey otyryp, óz tújyrymyn “salmaqtap” aitylghan dep baghalaydy. Búl sangha da dau aitu qiyn.

Qazaqstanda bolghan asharshylyq burjuaziyalyq ghylymnyng da nazarynan tys qalmay kelgendigin eskertken jón. 1986 jyly Londonda shyqqan aghylshyn ghalymy V. Konkuesting “Qasiret qyrmany” degen kitabynyng bir tarauy “Qazaq tragediyasy” bolyp atalghan. Janama məlimetter negizinde ol qazaq halqynyng ýshten biri kollektivizasiya qúrbany bolghanyn anyqtaydy. Búl pikirdi qisynsyz deuge auyz barmaydy. Shyghynnyng absoluttik dengeyi beyməlim bolghandyqtan, mening pikirimshe, aghylshyn ghalymynyng anyqtamasy aqiqat auylynan alys qonbasa kerek. Óitkeni el auzyndaghy “foliklorlyq” derekter de osyny qúptaydy. Sh. Múrtazaevtyng keyipkerining biri auyl adamdary turaly sóiley kele “ózi túrghay, molasy da joq” deydi. Dúrys aitady. Qazaq saharasynday qúlashyn mol jayghan keng jazira ólkede 2,5 mln. (1959 jylghy sanaq boyynsha) adam túrdy degenge kim senbek? Ólkemizding say-salasy, orman-toghayy men qyrat-qyrqasyn arnayy arheologiyalyq barlau saparymen talay aralaghanymyz bar. Kýmbezdi qorymdar men qorshauly qorghandar synsyghan aimaqtardy kózimiz kórdi. Kóneden qalghan búl múraghattar Qazaqstannyng tarihy demografiyalyq damu prosesin, el-júrt tyghyzdyghyn anyqtaydy. Məselen, tek Balasaghyn (Aqtóbe) tónireginde ghana milliongha juyq halyq ornalasqandyghyn arheologiyalyq negizde KazGU-ding professory U. Shalekenov dəleldep otyr. Əytpegen kýnde halyqtardyng “úly bosqyny” ər mynjyldyqta ýsh dýrkin osy ólke arqyly ótti degen əlem ghylymy ústaghan jəne dəleldengen konsepsiya bos sóz bolyp shyqpaq. Osy saparlarda Bala Torghay Sarysu, Baqanas, Toqyrauyn men Núra ózenderining qoynauqoynauynda kómusiz qalghan, əlde iyt-qús shashqan aq sónke adam sýiegine tap bolatynbyz. Múny kórgende jýrek shymyrlap, əldenege alandap tulap ketetin de, bizge beyməlim apattyng qashan bolghandyghyn izdenetinbiz. Jonghar shapqynshylyghynan desek, nege bir jerge ýiilgen, nege tayaz kómilgen, nege omyrtqa tizbeginen əli ajyrap bitpegen? Nege, nege jəne nege?

F. I. Goloshekinning ólkemizge basshylyq qyzmetke keluimen bastalghan últtyq taqsyret qanshama aitqangha da, jazghangha da ortaya qoymas, sirə. Alayda, biz əli kýnge deyin tek mal men jan shyghynyn ghana joqtap jýrmiz. Al qanshama ruhany bolmys kelmeske ketti? Ony esepke tizgen kim bar? “Baytal túrghay bas qayghy” demekshi, dəl sol kezderde úmytylghan mereke men berekelerimizdi toylaudy endi bastadyq. “Nauryzdan” basqa últtyq meyramdarymyz əli de jym-jyrt. Dəstýrli ən mədeniyeti taram-taram halyqtyng ol kezende aitqany zarlau men joqtau bolghanyn bilemiz be? Halyqtyng qoyny men qorjynynda jýrip, səni men saltanatynda ýn qosqan alpysqa tarta muzyka aspaptarynan it minip, iyrek qamshylap ketken el dəl osy kezende airyldy degenge endi kimdi sendire alamyz? Skif pen saq óner órnegining qazaq qolynda tarihy múra týrinde qalghan ilki núsqalary dəl osy kezde bir tilim nangha aiyrbastalyp, kózden ghayyp bolghandyghyna endi kimdi ilandyramyz? Halyq óz basynan ótken “tar jol, tayghaq keshu” kezenderin iygermey, búnaghany qataymaydy da, eseymeydi de Ruhany balandyq – últqa emes, úlysqa tən minez. Asharshylyq kezenning esep-qisabyn tereng iygermey túryp, últ ózining tarihiy-əleumettik dəuirlerinde múnday qysyl-tayandy qayta basynan kóshirmesine, taghy da tosqauylgha tap bolmasyna adam kepildik bergenmen, tarih kepildik bere almas sirə da. Tarihtyng saraptalghan óz keruen joly bar. Bizding órekpe minezimizge ol kónbeydi. Biraq ózimizdi kóndiredi. Týbinde kónemiz. Alayda búl qiyngha týsedi. Asharshylyq turaly qolda bar məlimetter búl qúbylystyng momaqan elding ýstinen qamshy ýiirip əkirendeu negizinde, týiindep aitqanda, jasandylyq jolmen kelgendigin anghartady. Sondyqtan asharshylyq aspannan aitaqyrgha týsken indet emes edi degim keledi. Sh. Múrtazaevtyng “Beseuding haty” men onan səl búrynyraq jazylghan “Stalinge haty” múnyng tarihy pasportizasiyasyn dəl keltiredi. Əsirese, “Beseuding hatyndaghy” Qazaqstannyng əleumettik-ekonomikalyq tirshilik tizginin ústaghan burokrattar galereyasy Sh. Múrtazaevtyng jazushylyq sheberligining shyrqau biyigine jatyp qana qoymay, sol qaraly uaqighalardyng “jasampazdary” retinde tanugha, tarih sotyna jauapqa tartugha shaqyrady. Avtor jaghymsyz keyipkerlerding ədeby bederin mýsindeumen ghana shektelmey, məselening týp-tamyryn tolyghyraq asha týsu jolynda el aryq kezde semiz shyqqan “azamattardyn” kóp seriyaly tipajyn jasau arqyly tarihy dəuirge aiyp taghady. Sóitip ədeby janrdy əleumettik qarugha ainaldyru arqyly dramanyng iydeyalyq baghytyna, avtordyng azamattyq pozisiyasyna jəne estetikalyq platformasyna býgingi kýni qayta qúrylyp jatqan tirshilik súranysy týrtki bolghandyghyn anghartady.

Sondyqtan bolsa kerek, dramaturg ýkimi sahna shymyldyghyn buro məjilisining qyzghan shaghynda ashqyzady. Buro mýsheleri kóbimizge jýzi tanys tarihy adamdar: ólkelik partiya komiytetining jauapty hatshysy (ol kezde osylay atalghan) F. I. Goloshekiyn, Kazkraysovkomnyng tóre aghasy O. Isaev, KazSIYK-tik bastyghy E. Ernazarov KKK VKP(b)-nyng sekretarlary Qúramysov, Ivanov, Jantoqov. Týrlerine qarasa, kónil toyady. Asynghandary – aiqysh-ayqysh qaru, kiyingeni – jartylay əskery forma. Kiyinu saltanaty, sóileu, tipti shash qoi ədeti qabyrghagha ilingen múrtty kósem suretine úqsas. Sóilegen sózine, əlbette, qaryn ashady. Qaryn ashady emes-au, auzyn asha bastasa-aq qútyng qashady.

Jinalystyng qashan, qay mekende ótkenin jazbay aityp beruge bolady. Olardyng barlyghy arhiv tiziminde sayrap túr. Sauatyn aidauda ashqan Goloshekin klassikalyq sayasy qayratkerlerding pikirlerin sózine baylap sóileydi. Mənisin sezinu qiyn emes. Neron imperatorynan onyng qay jeri kem?

Osy kórinisting ózi kórermenderge perdemen bólingen sahna kenistiginde qanday keyipkerlermen istes bolatynyn anghartyp tastaydy. Sahnadaghy Goloshekin men onyng tóniregindegiler jinaqtau prosesinen ótken ədeby keyipkerler. Goloshekin tobyrdyng atamanyna úqsas, ol sóileydi – qalghandary auzyn ashyp tyndaydy, ol sheshim qabyldaydy, qalghandary basyn shúlghidy, qol kóteredi. Eki sózding biri: “atu”. Atu kerek, atu! – dep kijinedi ortalyqtan kelgen basshy Gh. Mýsirepovke kózin sýzip.

– Kózin qúrtu kerek! – dep shuyldaydy jergilikti qosshylar.

– Halyq qasireti az ba edi? – dep kýnirenedi spektakliding bas

keyipkeri.

– Ne deydi? – dep qúlaghyn tosady elin “biylegen” aqsaqal.

– Atu kerek deydi, – dep jauap qayyrady Úzaqbay.

– Əriyne, atu kerek! – dep aqyl qosady kereng aghamyz. Kerendik Eleusizding (M. Baqtygereev) tek mýshe kemistigi ghana emes. Jergilikti basshylar ortalyq organdardyng qaharynan qorqyp, jalghan məlimetter beredi. Halyqtyng jappay qyrylyp jatqandyghyna qaramay, keybiri ortalyqqa “qaghanaghymyz qarq saghanaghymyz sarq” dep ótirik aqbar boratady. Asharshylyq zardabyn tartqan Semey, Qaraghandy, Óskemen, Taldyqorghan, Əulie ata, Shymkent, Jezqazghan ónirining qazaqtarynyng Almatygha bosuynyng basty sebebi osy. Olar hal-ahualyn “zatty” aighaq týrinde kórsetu ýshin ózderi keledi. Sondyqtan “nege keldinder?” dep súraghanda “Almatyda ýkimet bar, jərdem súrayyq, jərdem bermese, óligimizdi kórseteyik dep keldik” dep jauap beredi eken astananyng kóshesinde qaptaghan ash-aryq. Solar kómek izdegen jauapty adamdardyng jinaqtalghan túrpatyn jazushy Eleusiz obrazy arqyly búljytpay týsirgen. Jergilikti basshylardyng halyq tragediyasyna degen beytaraptyghy (beytaraptyghy emes-au jargha iytere týsu əreketi) tóbe qúiqandy shymyrlatady. Sahnadan bir sət kóz taydyryp, buro mýshelerining sózine ghana qúlaq salsanyz, beyne bir djungly ishindegi ot basyn qorshaghan jabayy adamdardyng jyn-oynaghy eles beredi. Osy kórinistegidey dýniyedegi mýlde qarama-qarsy úghymdardy – shyndyq pen qiyaldy, qayghy-qasiret pen kelekeni sheksiz toghystyrudy ónerde grotesk dep ataytyn saltymyz bar. Degenmen, dramaturg realizm shuaghynan jyraq ketpegen. Múnday “azamattar” qaydan shyqty? dep ýzilis kezinde tandanady kórermen. Halayyqqa avtordyng berer dayar jauaby da joq, ədeby shygharma ony mindet dep sanamaydy. Spektakliding ghajayyp túsy da sol: ol kórermenge jauap izdetedi, pedagogika tilimen aitqanda, “ýige tapsyrma” beredi, məselening meselin qaytaru jaghyn oilantady. Goloshekin basqarghan jinalystyng ədeby formasyn mysqyl men sarkazmge bóktirip, əlin bilmey əlekke týsken jandardy jana úrpaq aldynda keleke etu, kemel shaghyna jetken shynayy qalamger ghana shyghatyn biyik óre. Mine, múny biz kórkemdik óndeu, əlde taza ədeby enbekkerlerding nətiyjesi dep qabyldaymyz da ómirlik material ədeby dýniyege jana iygilik bolyp keldi dep qol soghamyz. Buroda otyrghan kóp shuyldaqtardyng arasynda erekshe, basqagha úqsamaytyn bir jan bar. Ol – Ivanov (art. B. Seyitmomytov). Ivanov zerdeli, ziyaly, kópshil, Lenin gvardiyasynyng yqpalynda taghlym alghan bolisheviyk. Biraq ol buroda jalghyz. Sondyqtan dausy baysal, prinsipshil, biraq bəsenki kýide kýmiljip shyghady. Múnan basqalardyng sózi qasan: búiyra, shýilige, qabyrghagha ilingen múrtty beyneden kózderin taydyrmay sóileydi. Múnday jazylmaghan ədetting məni – kósemge minəjat etu, tize býgu, ant berip sóileu. Onyng diny minəjattan bir ghana aiyrmasy bar: dinkes adamnyng (məselen, maghan student shaghymda pana bolghan qarashekpen Ivan Ivanychtin) kókeyinde iman men qúday túrsa, kók shúghamen kómkergen úzyn ýstel ýstinde lapyldaghan biyik lauazymdy qarghys arqalaghan qaraqshylardyng keudesi bos, jýrek ornynda qara tas. Buroda sitatalar men qaghidalar qarsha boraydy.

Kabiynet ishi abyr-sabyr. Asyqqan júrt. Seksot Qarabaevtyng (art. B. Əbdilmanov) bir mərte tóbe kórsetip, qayta kórinbey ghayyp boluy shygharma taqyrybynyng negizgi jelisin aiqara ashyp tastaydy. Ol bir kórinip, Gh. Mýsirepovtyng ýstinen “qaghaz” týsiredi. Boldy. Endi onyng əleumettik “paryzy” óteldi, gonorargha ketti. Qarabaevtyng el kózine kórinbeui “qyzmetinin” negizgi sharty. Ol kýnnen, jaryqtan, ashyq sózden qorqady. Adam kebin iyigen jarghanat sekildi qaranghy jerde ghana ómir sýre alady. Hatqa qol qoyghan jazushylardyng barlyghyn ústap berip kózden ghayyp bolady. Bitkenshe Qarabaev sahnagha qayta shyqpaydy. Avtordyng týpki oiy anyq. Óitkeni Qarabaev – seksot (sekretnyy sotrudniyk. – S. A.). Ol adamdarmen qatar jýrmeydi. Biraq onyng sahnadan tys jerde ne istep jýrgenin sahnada bolyp jatqan əreketterden tanimyz. Goloshekin eldi ashyq búiryghy arqyly myndy qyrsa, Qarabaev jabyq qaghazdary arqyly bilimdi birdi, bilekti myngha qúrban etti, elge arasha bolarlyq azamattargha qaqpan qúryp jýr.

Tragediya dialektikalyq qos kenistikte ótedi. Bir jaghy – múrtty “kósemnin” bútyna shoqynghan qúzghyndar, ekinshi jary bosqyngha úshyraghan auyl. Burodaghy aighay dalada oibay bolyp janghyrady. Sonyng bir kórinisi – ashtan ólgen balasyn bólegen besik terbetip, anyray dalada qalghan Amangeldining jesiri, abzal ana Balym (G. Qazaqbaeva). Osy sekildi analardy júbatugha shipa izdep Ortalyq Qazaqstan dalasyn kezip, bəyek bolghan, kekilinen jel esken, jigit jasyndaghy Gh. Mýsirepovting (art. D. Joljaqsynov), tolyq beynesin osy aktiden kóremiz.

Halyq basyna týsken qiyamet ərqashan últ ziyalylarynyng et jýregin tilgilemey túrmaydy. Mening aityp otyrghanym myqtylardyng qasynan tabylatyn shenqúmarlardyng qalam ústaghan shuyldaq týri emes, halyq dese janyn qiyar shynayy ziyalylar. Sahara tósin iyemdengen qara orman qalyng el bolar shaghyn sezinbeui de kədik. Respublikamyzdyng kóp últty túrghyndary “halyqtardyng úly kósemimen” Turuhan aidauynda birge bolghan Goloshekindi Stalinning dosy retinde qúshaq jayyp, quana qarsy alghany məlim. Ol kelgen poezdyng ər beketi kishigirim saltanatty merekege ainalyp otyrdy. Jergilikti basshylar “kósemning dosyn” Týrgen boyyna Asy jaylauyna aparyp, seyil qúrghyzyp, syi-siyapat kórsetkendigin kóne kóz qariyalar (olardyng ishinde ojau ústaghan aspazshylary da bar) əli kýnge deyin jyr qylyp aitady. Asta-tók dastarhannan song mərtebeli qonaq qúrmetine bəyge salady, paluan týsedi, kókpar tartylady. Qaumalaghan halyq dəstýrli tamashasyn kórsetip, iltifat tanytady. Qonaq syryn býgip qalady. Izinshe ýlken as beru, dəstýrli sipatty mereke-duman ótkizu tiylady. “Nauryz” meyramynyng da 1926 jyldan bastap shyghyngha úshyrauyna da osy sebep. “Kishi Oktyabri” bastalyp, halyq basyna búlt ýiiriledi. Nəubet salmaghyn kótere almaghan qalyng el bauday týsedi. Sóitip jaghympazdardyng qoldarynan kelgen “jaqsylyghy” jay zaya ketip qana qoymay, “qúlaqtyng qasuyna – myltyqtyng basuy” – degendey qastandyq bolyp oraldy. Al shynayy ziyalylar týrme men tergeu arasynda jamanatty bola jýre, tyghyryqtan qútyludyng danghyl jolyn izdedi, kóppen birge boldy. Ol jol tek qazaq auyly ghana emes, býkil sovet derevnyasyn sosialandyrudyng Lenin syzghan josparyna qayta oralu edi. Dramaturgting negizgi iydeyalyq túghyry da osy.

Qazaqtyng hat tanityn azamattarynyng deni “ljebelsendiler” qatarynan tabylyp, tughan halqyn sýliktey soryp, zar iyletip jatqanda, partiyanyng ortalyq úiymynyng ókili Gh. Mýsirepov eldi de, respublika basshylaryn da osy jolgha shaqyrady, nasihat aitady, sol ýshin sóz estiydi, jaza tartady, tipti atylatyn bolady. “Myna súmdyqty Stalin bile me?” degen qaranghy qazaq sharuasynyng tosyn súraghyna avtor jauapty keyipkerler monology arqyly beredi: zúlmattyng dem berushisi Stalinnen bastalatynyn, al Goloshekinning tek qolshoqpar ekenin býkpesiz týsindiredi. Demek, tragediyanyng basty keyipkeri Gh. Mýsirepovsyz sahnada ótip jatqan zobalang oqighalar toghysy əleumettik keri qúbylys emes, eshbir maghynasy joq qandy qyrghyn bolyp kóriner edi. Uaqighalar men keyipkerlerding is-əreketining ishki motivteri, psihologiyalyq kýizelisteri men qimyly jas jazushynyng jýregi arqyly ótip jatqandyqtan Gh. Mýsirepov obrazy sahna men kórermender arasyndaghy aqyl-oy jýiesi qyzmetin atqaryp jatady. Janynda bir top jaghymdy keyipkerler jýrgenmen Gh. Mýsirepov te jalghyz. Janyn shýberekke týiip, tughan halqy ýshin tap tartysynyng jalynyna úshyraghan jas qalamger el ishinen tirek izdeydi. Tabady. Ol əleumettik ədiletpen qatar, milliondaghan beybaqtardyng arasynan sýigen jary Kýləndasyn (art. L. Kədenova) qosa izdegen halyq aqyny Núrhan (art. Esenqúlov), Gh. Mýsirepov osy saparynda qasiret jýgin arqalap, mimyrt dalada zar qaqqan qazaq analaryna degen boryshyn sezinip qaytty ma eken, kim bilsin? Əyteuir, Sh. Múrtazaev búl kórinisti Mýsirepov tvorchestvosyna tən anamen qayymdasatyn oqighalar men detalidar arqyly somdaghan eken.

Ashtyqtyng zardabyn halyqtyng ýshten biri shekti dedik. Alayda, zúlmat salmaghy eng əueli bóbekterding belin opyryp týskeni məlim. Demografiyalyq boljamdargha qaraghanda osy jyldary qúrban bolghan emshektegi nərestelerding ara sany – 72%-te, toghyz jasarlardyng arasyndaghy shyghyn – 60%. Osyghan qaramastan “ortalyqtan kelgen” basshyny qaumalaghan jaghympazdar Almaty oblysyndaghy azghantay ghana balalar ýiining birin bóbekterge býiidey tiygen F. I. Goloshekinning esimimen atatuy respublikamyzdyng ruhany tirshiligining tot basu dengeyin tanytady. F. I. Goloshekinning tek qazaq balasy emes, tipti adam atauly balasyna degen tasbauyrlyghy onyng 1918 jyly Ekaterinburgte orys patshasynyng bala-shaghasy men kýn-qútanyn týgeldey jayratyp tastaghanynan-aq belgi bergen edi. Osy spektaklide F. I. Goloshekinning qatygezdigine I. V. Stalinning ózi de bas shayqauy kimdi bolsa da beytarap qaldyra qoymas.

Besik terbetken anagha baylanysty kórinis spektakliding uaqighalarynyng barshasynyng toqaylasatyn kindikti túsy. Demek, dramaturg ədeby óndeu ýstinde búl taraugha kónbeytin ómir materialyna arnayy barghandyghyna ishtey riza bolasyn. Ol sayasy jəne teoriyalyq mazmúny shym-shytyryq óte kýrdeli məseleni ədeby iygilikke ainaldyru isine ózine ózi sengendikten kiriskeni de sózsiz.

M. Múrtazaevtyng kollektivtendiruge arnalghan shygharmalarynyng dýniyege kelui osy uaqytqa deyin jabyq kelgen myna bir məselening de betin ashady: zobalang bastan ótti, taghdyr bergenin aldy delik. Auyr oqighalar ólke tarihynda múnan búryn da bolghandyghyn aittyq. Alayda olardyng barlyghy halyqtyng ruhany bolmysynan óz ornyn alyp, epikalyq dastandargha, tarihy anyz-əngimelerge, ən men kýige, basqasha aiqanda, əleumettik sananyng týlegine ainalyp jatty. Al kollektivizasiya túsyndaghy auyr jaghdaylar turaly osy uaqytqa deyin júmghan auzymyzdy ashpadyq. Eshkim eshtemeni bilmedi. Tarih talqysyna týsu bar da, sol talqyny sezinu bar. Ivanychtyng əngimesinen keyin qazaq gazetterining oty zynshy jyldarghy tizbelerin aqtardym. Yapyrau, óz kózime ózim senbey jýrdim. Kez kelgen sanyn ashyp qalsam, kileng bir júlqyna enbek etip, oqyrmangha kýle qarap, bilegin sybanghan jandar túrady. Oida da enbek, qyrda da enbek. Fotosuretter toy toylaghan shat-shadyman adamdargha toly, jaynaghan qazaq auyly. Qúddy kýldirgish qalyptan qúiylyp shyqqan quyrshaq tərizdi. Qyrylghan adamdar men anyrap bos qalghan auyl dar turaly bir auyz sóz joq. Baspasózding (tek baspasóz emes ghylym, óner, ədebiyet) taqyrybyn ónerkəsip isi, mal baghu men jer óndeuge ghana arnau qoghamdyq əleumettik sezimin ajyratyp, halyqtyng ózin-ózi óndiris kýshi retinde ghana sezinuge aparyp soghatynyn qazirde jaqsy týsinip te, shara qoldanyp ta jatyrmyz. Kisilik kelbetimizding tómenshikteuin men osymen baylanystyramyn. Baspasózdi tek óndiris taqyrybyna ghana jetuden əli kýnge deyin qambamyzgha ne bir týiir dən, ne sýt, ne et artyq týsirilmegendigine men kepildik beremin. Sóite túra, qazaq baspa gharpining dəstýr bolyp ketken jolynan əli de jazbay kele jatqany ókindiredi. Búl ne sonda? Kózjúmbayshylyq pa, əleumettik sezim tapshylyghy ma? Baspasóz – halyq minberi degen sózdi jii aitamyz. Alayda, ol tek minber ghana emes, enbekshi halyqtyng qyraghy kózi, sózi, qúlaghy. Al dəl osy kezde kózimizding kórmeui, qúlaghymyzdyng estimeui, tilimizding sóilemeui asharshylyqtyng ken, etek aluyna jol ashty. Mine, osy túrghydan qaraghanda, Sh. Múrtazaevtyng búl shygharmasy mezgiline oray dýniyege kelgen tuyndy dep qabyl aldyq.

«Órken» gazeti. 1 shilde 1989 jyl

0 pikir