Senbi, 13 Sәuir 2024
Janalyqtar 2791 0 pikir 19 Mausym, 2013 saghat 04:04

Dәuren Quat. Ábdenov-Marchenko. Qyzmetten qaysysy ketui kerek edi?

«Marchenko iz-týzsiz joghalyp ketipti». Kesheli beri orystildi sayttar osynday bir suyt habardyng shetin shyghardy. «Iz-týzsiz joghalyp ketkeni nesi? Saqaldy bankiyrimiz saytannyng jeteginde ketpegen shyghar?» ...dep oilap ýlgergenimizshe bas bankiyrimizding demalysta jýrgenin bildirgen bir jýgirtpe jolgha  kózimiz týsti. E, meyli. Demalysta eken. Áyteuir ózi ekonomist әm bankir dep esepke almaytyn Áblyazovtyng qasynan tabylyp jýrmese bopty. Marchenko Múhtar Áblyazovty ilikke sanamaydy. Alayaq deydi. Sosyn ghoy aityp jatqanymyz, әitpese búl әngimege Áblyazovtyng qatysy shamaly. Áytsede bir bilgishter Marchenkonyng da dinkelep bitkenin, iydeyasynyng da, jighan-tergen bilimi men tәjiriybesining de tausylghanyn aitady. Ol qazir meyilinshe sayaq jýretin bolghan. Áredik әrtýrli reformagha bastamashy túlghanyng synayyn tanytyp qoyghanymen sonyng aqyryna kózi jetpeytindigin de týsingen siyaqty. Esterinizge sala otyrayyn, osy birer aidyng arjaq-berjaghynda «janasha týzimin tauyp ýlgergen» zeynetaqy qorlarynyng búrynghy jaqtaushysy bәrinen búryn jaqsaqaly jalbyraghan Marchenkonyng tap ózi edi. Sol qorlardyng qalyptasqan júmysyn joqqa tәn etken de, mine, ózi boldy. Endigi tyqyr bankterge tayap keledi. Búl óz aldyna bólek taqyryp. Oghan jeke toqtalarmyz.

«Marchenko iz-týzsiz joghalyp ketipti». Kesheli beri orystildi sayttar osynday bir suyt habardyng shetin shyghardy. «Iz-týzsiz joghalyp ketkeni nesi? Saqaldy bankiyrimiz saytannyng jeteginde ketpegen shyghar?» ...dep oilap ýlgergenimizshe bas bankiyrimizding demalysta jýrgenin bildirgen bir jýgirtpe jolgha  kózimiz týsti. E, meyli. Demalysta eken. Áyteuir ózi ekonomist әm bankir dep esepke almaytyn Áblyazovtyng qasynan tabylyp jýrmese bopty. Marchenko Múhtar Áblyazovty ilikke sanamaydy. Alayaq deydi. Sosyn ghoy aityp jatqanymyz, әitpese búl әngimege Áblyazovtyng qatysy shamaly. Áytsede bir bilgishter Marchenkonyng da dinkelep bitkenin, iydeyasynyng da, jighan-tergen bilimi men tәjiriybesining de tausylghanyn aitady. Ol qazir meyilinshe sayaq jýretin bolghan. Áredik әrtýrli reformagha bastamashy túlghanyng synayyn tanytyp qoyghanymen sonyng aqyryna kózi jetpeytindigin de týsingen siyaqty. Esterinizge sala otyrayyn, osy birer aidyng arjaq-berjaghynda «janasha týzimin tauyp ýlgergen» zeynetaqy qorlarynyng búrynghy jaqtaushysy bәrinen búryn jaqsaqaly jalbyraghan Marchenkonyng tap ózi edi. Sol qorlardyng qalyptasqan júmysyn joqqa tәn etken de, mine, ózi boldy. Endigi tyqyr bankterge tayap keledi. Búl óz aldyna bólek taqyryp. Oghan jeke toqtalarmyz.

Últtyq bankimizding qazirgi  tóraghasy ras, bastamashyl adam. Keyde ol ózining qyzmeti men mindetin úmytyp ta ketetinge úqsaydy. Áytpese zeynetke shyghu jasyn úlghaytu deytin mәsele bas bankirding basyn qatyruy tiyis pe edi? Zeynet jasynyng az-kemdiginen oghan kelip keter ne bar? Álde Últtyq bankting búdan ózge ainaldyratyn sharuasy qalmaghan ba? Qaydan ghana bileyik, basqasynyng bәrin jiyp qoydy da Marchenkomyz zeynetaqy qorlarymen birge zeynet jasyn reformalaugha da bilekti týrip tastap kiristi. Árneni «reformasyna» әlinshe dәlel-dәiek etip baqty. Onysynyng ózi әitse de әielderding әjethanasynan әrige úzamady. «Últtyq bank qyzmetkerlerining kóbi әielder. Bizde әielderding әjethanasy kóp» dedi me, sonday birdene-sirdenelerdi kónirsitti. Shamasy, bas bankiyrimiz qyzmetinde әielder men әielderding qajettiligin óteytin orynnyng jay-japsaryn jiti qarap, baqylap otyratyn bolsa kerek. Alayda ol las, bylapyt sózi ýshin eshkimnen eskertu de estigen joq, kostumining jaghasyna júmyrtqanyng «júqanasyn» da júqtyrghan joq. Esesine zeynetjasynyng ózgeruine әuelden qarsylyghyn bildirgen Serik Ábdenovting «týbine jetip» tyndy.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministriligine 2012 jyldyng qyrkýiek aiynda taghayyndalghan Serik Ábdenov baspasóz ókilderimen jýzdesken bir jiynda Marchenkonyng iydeyasyn qoldamaytyndyghyn, әielderding zeynetjasyn 58-den 63-ke úzartudan útarymyzdyng shamaly ekendigin ashyq aitqan. Artynsha biraq alghashqy oiynan ainydy. Aynydy ma, ainytty ma o jaghyn taldaudyng endi basy artyq, óitkeni «ózinen tumaghan ógey neme» Ábdenovti әbden-aq әuire-sarsangha saldy. Sukanov deytin sýmelek tipti oghan kópting kózinshe júmyrtqa laqtyryp, bir-aq kýnde orystildi baspasózding qaharmanyna ainaldy. Orystildiler ministr Ábdenov qaytalap aitqan bir auyz sózdi  keleke mazaqtyng ózegi etip, әbden myrghamgha batty. Qazaqsha oilap, oiyn orysshagha audaryp sóileytin ministr sóitip qyzmetinen bosady.

-  Men, - degen bolatyn eks-ministr juyrda jurnalisterge bergen súhbatynyng birinde, - qazaqsha oilaymyn. Sodan song oiymdy orysshagha audaramyn.

Qazaqsha oilaytyn ministr... Jiyrma pәlenbay jylda qazaqsha oilay alatyn bir ministrding jәne onysyn aghynan aqtarylyp aitqan azamattyng memlekettik qyzmettegi joghary lauazym iyelerining arasynda jýrgendigine shýkir degenimizshe bolghan joq... kóz jazyp qaldyq. Qúday saqtasyn, Serik Saqboldaúly bauyry býtin, basy aman, el-júrtynyng ortasynda. Alayda ol jylgha tolmay jatyp qyzmetinen shettetilui tiyis pe edi? Biz, әriyne, Ýkimet basshysynyng pәrmenine toqtau jasay almaymyz, әitkenmende «bastamashyldyghy» ýshin oryntaghynan úshu kerek bolsa, mysaly «Elbasynyng ókilettiligin 2020 jylgha deyin úzartu» jóninde referendum ótkizu kerektigin taban astynda oilap tapqan  Erlan Sydyqov endige Semeydegi mektepterding birinde sabaq berip qana jýrer edi ghoy. Joq, Erekeng entigin әreng basyp Astanada, Gumiylev atyndaghy ENU-ding tórinde otyr. Erlan Battashúlynyng bastamasyn  kezinde Preziydent ózi toqtatty. Preziydent toqtatqan, Preziydent veto qoyghan mәseleler bizde jetip-artylady. Sonyng bәri Ábdenovke úqsap «әtten-aylap» ketken emes. Ágәrәki, әielderding zeynetjasyn úlghaytu mәselesine tikeley qatysy bar Ábdenov desek, onyng sonynan shulap-shúrqyray jónelgen Mәjilis pen Senat deputattaryn da otstavkagha jibergen jón edi. «Jertvalyq» taghdyr Ábdenovke búiyrypty. Jә, endi ony jazdyq ne, jazbadyq ne? Alayda, Últtyq banktegi әielderding әjethanasyn sanap bәle qylghan Marchenko sudan qalay  qúrghaq shyqty. Sony úqpay dalmyz.

Abai.kz

0 pikir