Júma, 1 Nauryz 2024
Alashorda 3995 4 pikir 13 Shilde, 2023 saghat 16:08

Týzetu hәm shaqyru

Tanymal mәdeniyettanushy, әdebiyet synshysy Qúlbek Ergóbek әrәdik týrli dәrejedegi biylikke oryndy oi, úsynys bildiruimen barshany razy etip keledi. Preziydent Q.K. Toqaevqa «Biylik pen búqarany biriktiretin qúbylys – mәdeniyet!» degen taqyryppen jazghan haty da («Qazaq әdebiyeti», 7.07.2023 j.) kópshilikting oiynan shygharyna kýmәn joq. Dey túrghanmen, osyndaghy bir jansaqtyqty eleusiz qaldyrmay, týzegendi oryndy kórip otyrmyn.

Qazaq әdebiyeti men ónerining 1936 jylghy Mәskeudegi Dekadasy jalpaq elimizdin, tipti Europanyng barsha ónersýier júrtshylyghyn tan-tamasha qaldyryp, qatty sýisindirdi. Muzykalyq teatrda dayyndalghan «Qyz Jibek» atty túnghysh últtyq operalyq spektakliding ekinshi qoyylymyna Sayasy Buro mýshelerin bastap Bas hatshy IY.V. Stalinning ózining kelui shyn mәnindegi tarihy oqigha boldy. Alapat asharshylyqqa úshyrap, últtyq apat iyirimine jútyludyng az-aq aldynda qalghan «qaranghy, jetilmegen, damuy kenjelep qalghan qazaq halqynyn» úl-qyzdary «jenimpaz sosializmning arqasynda» biyik ónerdi qysqa merzim ishinde batyl iygerip, ozyq órkeniyetpen ayaghyn teng basyp jýre alatynyn osynsha jarqyrata pash etkeni totalitarlyq memleket basshysyn da riza etip, an-tang qaldyrdy. (Tanghalyp qana qoymay, Ekinshi Sovettik Konstitusiya jobasyn jasaytyn Komissiyanyng tóraghasy Staliyn  joldas kóshpendilerdi qyzyl qyrghyngha úshyratqan memlekettik qylmysty birjola úmyttyrudyng tamasha jolyn tapty. Sol jylghy 5 jeltoqsanda Sovetterding Býkilodaqtyq Tótenshe Segizinshi sezi qabyldaghan  stalindik Konstitusiya boyynsha Resey Respublikasy qúramyndaghy Qazaq avtonomiyaly respublikasyna, tituldyq halqynyng ýles salmaghy kýrt tómendep, últtyq ekonomikasy túralap qalghanyna qaramastan, odaqtyq tәj kiygizildi. 1936 jylghy osy tarihy oqigha 1991 jyly jariyalanghan memlekettik tәuelsizdigimizge jol salghan edi.  Býgingi úrpaq múny aiqyn týsinip, osyny mýmkin etken óner syndy ghajayyp qúbylystyng qozghaushy kýshi, basty úiymdastyrushysy bolghan túlghanyng is jýzinde tәuelsizdigimizding tu ústaushysy, tәuelsizdik flagmany bolghanyn maqtan etui kerek!) Qazaqstandaghy mәdeny revolusiya shtabyn basqarghan Aghartu komissary Temirbek Jýrgenov qazaq mәdeniyetine tansyq opera ónerin últtyq topyraqqa egip, sinirip, damytudaghy eren enbegi ýshin 1936 jyly Mәskeude biyik memlekettik marapatqa ie boldy.

Qazólkekom dekadashylar Almatygha oralghannan keyin onkýndik nәtiyjelerin talqylap, qorytyndylady, nәtiyjesinde, Mәskeude asqaq ta astam oi-sanagha tónkeris jasaghan «Qyz Jibek» pen «Jalbyr» shyqqan muzykalyq teatr Qazaq memlekettik últtyq opera jәne balet teatry bolyp qayta qúryldy. Endi Jýrgenov últtyq opera jәne balet teatryna arnayy ghimarat salghyzudy armandap, bolashaq qúrylys ornyn ózi tandady. Astana Qyzylordadan Almatygha kóship kelgennen son, memlekettik teatr salu ýshin ótkizilgen býkilodaqtyq konkurstyng jenimpazy mәskeulik arhiytektor N.A. Kruglovqa jobasyn jana talapqa say damytu tapsyryldy. Úzamay N.A. Kruglov pen onyng teng avtory N.A. Prostakov jobalaghan ýlgi bekitilip, ghimarattyng irgetasyn kóterer sәt tughanda,  Jýrgenov Levon Mirzoyan, Oraz Isaev, Úzaqbay Qúlymbetov bastaghan partaktivpen opera teatry ghimaratynyng irgesine alghashqy tasty qalau qúrmetine miting ótkizuge múryndyq bolyp, sol mitingti ózi jýrgizip túrdy.  Teatr ghimaratyn salu barysyn da ózi qadaghalap jýrdi. Alayda Ýlken terror óris alyp, Almatyda Aghartu halkomy Jýrgenov, Mәskeude arhiytektor Kruglov «halyq jauy» atanysymen, qúrylys toqtatyldy. Respublika basshylary janartylghannan keyin, Opera jәne balet teatrynyng salynuyn jalghastyrudy jәne ony tiyisinshe bezendirudi qughynnan aman qalghan arhiytektor Prostakov tolyq ayaqtap shyqty. Teatr kórermenderge esigin 1941 jylghy qarashada ghana asha aldy.

Ýlken terror qúrbany bolghan Isaevtan son, 1938 jyldyng shildesinen Halkomkenesti basqarghan Núrtas Ondasynov Qúlbek aitqanday «opera jәne balet teatryn salu iydeyasynyng avtory» bolghan joq, qúrylys ta ol predsovnarkom lauazymymen qyzmetke kiriskennen búryn, 1937 jyly bastalyp, qara júmysy ayaqtalugha taqalghan-dy.  Biraq Ondasynovtyng sony jalghastyryp, ghimaratty paydalanugha bergenge deyin «iygilikti isting basy-qasynda jýrgen ziyatker basshy» bolghany kýmәnsiz.

Biylghy 15 nauryzda sol ghimaratta – Abay atyndaghy Memlekettik akademiyalyq opera jәne balet teatrynda – ghalamat memleket, qogham, mәdeniyet qayratkeri Temirbek Jýrgenovting 125 jyldyghy qúrmetine saltanatty isshara ótkeni mәlim. Issharagha qatysqan Mәdeniyet jәne sport ministri Ashat Oralov Temirbek Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy studentterining arnayy әzirlegen qoyylymy aldynda Preziydent Toqaevtyng qúttyqtau hatyn oqyp berdi. Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha biyl elimizde jýzden astam týrli isshara ótkizilmek. Tek bizding elimiz ghana emes, TÝRKSOY úiymy 2023 jyldy Jýrgenov jyly dep jariyalaghandyqtan, búl mereytoy halyqaralyq dengeyde atap ótiledi, ony barlyq týrki memleketteri de merekeleytin bolady.

Osy orayda, Qúlbek Ergóbekting atalmysh manyzdy hatynda bayqausyz ketip qalghan aghattyqqa azdaghan týzetu engizumen qatar,  Qúlbekti  de, barsha әdebiyetshi, mәdeniyetshini de, olardyng ýnin búqaragha jetkizushi jarshyny da Preziydent arnayy qúttyqtau hat joldap erekshe mәn bergen Jýrgenov jylyna jәne Jyldyng bas qaharmany retinde tereng tanyla týsuge tiyis túlghanyng enbegin tereng týisine baghalap, azamattardy әdil tarih arqyly tәrbiyeleu isine mýddelilikpen qaraugha shaqyramyn. Búl, sóz joq, «biylik pen búqarany» da, mәdeniyetti jasaushylar men tútynushylardy da ózara jaqyndastyryp, týsinistirip, biriktiretin qúbylystyng naq ózi bolady.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar