1997 jyly   Qazaqstan Preziydenti Jarlyghymen  31 mamyr Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni retinde bekitilgeni belgili. Pavlodar qalasynda Elbasynyng Jarlyghyn jýzege asyru sharalarynyng biri retinde stalindik jazalau qúrbandaryna   eskertkish ornatu  jóninde mәsele kóterildi, qala әkimdigi ghimaraty men Ertis ózeni aralyghyndaghy alanqaydan oryn belgilenip,  uaqytsha belgitas ta ornatyldy. Biraq odan bergi 16  jyl boyy sol is jalghasyn tapqan joq.  

 Oblystyq múraghattar basqarmasynyng mәlimeti boyynsha,  ótken ghasyrdyng 20-30 jyldary Pavlodar oblysynda ashtyqtan 300 mynnan asa adam kóz júmghan. Sayasy jazalau jyldary oblys boyynsha 5 mynday adam zardap shekken, onyng 2 myn  450-i Ishki ister halyq komissariaty «ýshtik» sotynyng ýkimimen bas bostandyghynan airylyp, 932-si atylghan.

Osylaysha  zardap shegip, qúrban bolghan jerlesterdi eske alugha arnalghan   eskertkish tek biyl salynyp, dәl mamyr aiynyng  Z1-i kýni júrtshylyqtyng paydalanuyna berildi.

1997 jyly   Qazaqstan Preziydenti Jarlyghymen  31 mamyr Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni retinde bekitilgeni belgili. Pavlodar qalasynda Elbasynyng Jarlyghyn jýzege asyru sharalarynyng biri retinde stalindik jazalau qúrbandaryna   eskertkish ornatu  jóninde mәsele kóterildi, qala әkimdigi ghimaraty men Ertis ózeni aralyghyndaghy alanqaydan oryn belgilenip,  uaqytsha belgitas ta ornatyldy. Biraq odan bergi 16  jyl boyy sol is jalghasyn tapqan joq.  

 Oblystyq múraghattar basqarmasynyng mәlimeti boyynsha,  ótken ghasyrdyng 20-30 jyldary Pavlodar oblysynda ashtyqtan 300 mynnan asa adam kóz júmghan. Sayasy jazalau jyldary oblys boyynsha 5 mynday adam zardap shekken, onyng 2 myn  450-i Ishki ister halyq komissariaty «ýshtik» sotynyng ýkimimen bas bostandyghynan airylyp, 932-si atylghan.

Osylaysha  zardap shegip, qúrban bolghan jerlesterdi eske alugha arnalghan   eskertkish tek biyl salynyp, dәl mamyr aiynyng  Z1-i kýni júrtshylyqtyng paydalanuyna berildi.

Ken   alanqayda ornatylghan eskertkish kesheni toghyz bólikten túrady. Aq mәrmәr taqtalarmen qaptalghan  jartylay shenber tәrizdi eki  ústyndy qabyrghanyng  sol jaq  qanatynda Elbasynyng «Totalitarlyq jýiening diyirmenine týsken etnostyq jәne diny tegi bólek myndaghan adamdardy  eske alu jәne este saqtau... –  tәuelsiz Qazaqstannyng әrbir azamaty ýshin әrqashan qasiyetti paryz» – degen sózderi qazaq, orys tilderinde jazylghan, al ong jaq qanatynda  «Mәngi esimizde» degen eki sóz qyryq tilde tasqa týsirilgen.  Aralary tikenek symdarmen jalghastyrylyp, qara mәrmәr taqtalarmen qaptalghan jeti tekshe tastyng әrqaysynda  jeti kezen: HIII  gh. sony – 1916 jyl,  1918–1921 j.j., 1927–1933 j.j., 1937–1938 j.j., 1937–1944 j.j., 1951–1953 j.j., 1986 jylghy 16 jeltoqsan   kórsetilgen.  Óitkeni, dәl sol jeti kezende   últ azattyq kóterilisterdi basyp-janyshtau,  әleumettik tegi nemese diny senimi Kenes ýkimetining talaptaryna sәikes kelmeytin toptardy   revolusiya jaulary ya  ýstem tap ókilderi retinde joi, baylardyng mal-mýlkin tәrkilep, sharualardy kýshtep újymdastyru,   jappay jazalau, ózge halyqtardy yryqsyz kóshirip әkelip, qonystandyru, últ ziyalylaryn qughyndau,  qarusyz jeltoqsanshylargha qarsy әskery kýsh qoldanyp, ile kóterilisshilerdi qamau, sottau, qudalau nauqandary qarqyndy jýrgizildi. 

Keshenning ortasynda kóne týrkilerding  segiz qyrly belgisi pishinindegi tabantas ornalastyrylyp, betine әlemdik tórt dinning nysandary: islamnyng jarty aiy, hristiannyng aiqyshy, yahudiyding Dәuit júldyzy, buddizmning ómir dóngelegi  bederlengen.  Búl belgi-nysandar sol jeti kezende ónirding bayyrghy halqy qazaqtarmen qatar,  týrli jaghdayda kelip  ónirdi qonystanyp qalghan 40 halyq ta, olar ústanghan әlemdik tórt din  de zardap shekti  degen úghymdy megzeydi. Al din nysandarynyng ortasyna  salynghan mәngilikti beyneleytin  órnek ónirdegi dinaralyq týsinistik, últaralyq yntymaqtastyq  mәngilik jasay beredi degen oy tudyrady.

Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna eskertkish keshenin ashu rәsimine  oblys pen qala basshylyghy, QR Parlamenti men jergilikti mәslihat deputattary, qughyn-sýrgin qúrbandary men jer audarylyp kelgen diasporalar úrpaqtary,  jeltoqsanshylar men  qogham belsendileri,  etnomәdeny birlestikter men din ókilderi, shygharmashyl ziyalylar men  ghalymdar,  student jastar  men oqushylar  qatysty.  Jinalghandar  sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn bir minuttyq ýnsizdikpen eske aldy.

Oblys әkimi Erlan Aryn sharany ashyp, eskertkishting jazyqsyz zardap shekkenderding ruhyna kórsetilgen qúrmet әri jas úrpaqty halqymyz bastan ótkergen qasiretti úmytpaugha, beybit, mamyrajay ómirding qadirin   úghynugha ýndeytin  tәlim-tәrbie orny ekenin atap kórsetti.  Senator, akademiyk-filosof  Gharifolla Esim jappay jazalau jyldarynyng qasireti jayynda sóiledi, professor, muzyka zertteushisi, kósemsózshi Naum Shafer men sheshen-ingush etnomәdeny birlestigining belsendi mýshesi Abdurahman Balkoev jer audarylyp kelgen halyqtardyng auyr taghdyr-talayy  turaly estelikter aitty. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn Arman Qany jazalau men qudalau taqyrybyna arnaghan ólenin oqyp, eskertkishting ashyluyna múryndyq bolghan aimaq basshysyna,   keshendi salghan qúrylysshylargha jergilikti shygharmashyl ziyalylar, qogham belsendileri, jeltoqsanshylar atynan alghysyn bildirdi.

Eskertkish keshenin ashu rәsimi  gýl shoqtaryn  qoi sharasymen ayaqtaldy. Alayda jiyngha qatysushylar birazgha deyin tarqamay, әrbir tekshe tastyng janyna baryp estelik suretke týsti. Jeltoqsanshylar men qogham belsendilerining bir toby: Ayman Zeynullina,  Qayrolla Kәjenov, Arman Qani, Qanatbek Nәbiyev,  Svetlana Qondykerova, Janat Qonyrov  demokratiyalyq janghyru kezeni beynelengen jetinshi tekshe tastyng janyna jiylyp, ózara pikir almasty. Olardyng bayyptauynsha,  Erlan  Múhtarúlynyng bastamasy jәne úiymdastyruy nәtiyjesinde oblys ortalyghynda ornatylghan  osy eskertkish pen búdan bir jyl búryn, dәl 31 mamyrda paydalanugha berilgen 1930 jyldardaghy asharshylyq qúrbandary  eskertkishi  Qazaqstanda әzirshe balamasy  joq, sayasy jәne iydeologiyalyq mәni asa zor   biregey kórkemóner tuyndylary bolyp tabylady. Sol siyaqty keyingi jyldary ornatylghan qobyz, dombyra,  tayqazan, dastarhan, torsyq, tósek-oryn, jýzik, asyq, qúlyndy biye, tazy iyt, bekire balyq tәrizdi  últtyq ónerdi әspettetteytin kompozisiyalyq mýsinder qalagha qazaqy sipat bere bastaghan.   

Rәsimnen keyin «Aq otau» meyramhanasynda sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna baghyshtalyp qúran oqylyp, as berildi.

A. Baqtanúly,

Pavlodar qalasy

Abai.kz