Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Janalyqtar 3904 1 pikir 5 Mausym, 2013 saghat 06:41

Áliya Sadybaeva. Óskemende qazaq tildi balabaqshalar nege az?

Ádette, qazaq adamdy, әsirese balany sanamaydy. Búl «myng ólip, myng tirilgen qazaqtyn» qalghan úrpaghyna kóz tiymesin, «joq» desen, joghala beresin» degen yrymynan tughan bolsa kerek. Óskemendik sәbiyler ishinde qazaq balasynyng ýlesin anyqtau ýshin eriksiz esepke jýginuge ata-analardyng qaladaghy qazaq tildi balabaqshalardyng nege azdyghy jayly saualy sebep boldy. 

Oblystyq statistika departamentining jyl basyndaghy esebine ýnilsek, әrbir tórtinshi shyghysqazaqstandyq oblys ortalyghynda túrady eken. Óskemendegi 321 myng adamnyng 117 myny, yaghny ýshten biri – qazaq. Qala halqynyng onnan bir bóligin qúraytyn 7 jasqa deyingi sәbiyler sany - 32 750,  onyn  ishinde 16 453-i, yaghniy  teng jartysy – qazaq balasy.

Qaladaghy balabaqshalar men shaghyn ortalyqtargha qazir 12 mynday bala barady. Qazaq tildi - 7, aralas tildi – 15, orys tildi – 20 balabaqsha júmys isteude. Jәne 5 jastan asqan balalar ýshin mektep janynan ashylghan qazaq tildi – 5, aralas tildi – 13, orys tildi - 15 shaghyn ortalyq bar.

Ádette, qazaq adamdy, әsirese balany sanamaydy. Búl «myng ólip, myng tirilgen qazaqtyn» qalghan úrpaghyna kóz tiymesin, «joq» desen, joghala beresin» degen yrymynan tughan bolsa kerek. Óskemendik sәbiyler ishinde qazaq balasynyng ýlesin anyqtau ýshin eriksiz esepke jýginuge ata-analardyng qaladaghy qazaq tildi balabaqshalardyng nege azdyghy jayly saualy sebep boldy. 

Oblystyq statistika departamentining jyl basyndaghy esebine ýnilsek, әrbir tórtinshi shyghysqazaqstandyq oblys ortalyghynda túrady eken. Óskemendegi 321 myng adamnyng 117 myny, yaghny ýshten biri – qazaq. Qala halqynyng onnan bir bóligin qúraytyn 7 jasqa deyingi sәbiyler sany - 32 750,  onyn  ishinde 16 453-i, yaghniy  teng jartysy – qazaq balasy.

Qaladaghy balabaqshalar men shaghyn ortalyqtargha qazir 12 mynday bala barady. Qazaq tildi - 7, aralas tildi – 15, orys tildi – 20 balabaqsha júmys isteude. Jәne 5 jastan asqan balalar ýshin mektep janynan ashylghan qazaq tildi – 5, aralas tildi – 13, orys tildi - 15 shaghyn ortalyq bar.

Orys tildi «Chudotvores», «Viyshenka», «Podsnejniyk» balabaqshalarynyng negizi 1954-59 jyldary qalanghan. Qazirge deyin júmys istep túrghan taghy 11 balabaqsha 1986 jylgha deyin ashylghan. Odan keyingi on jylda kóptegen balabaqshalar jabylyp, ghimarattary jekeshelenip ketken.  Osy uaqytta tek «Arina» jekemenshik balabaqshasy 1990 jyly, alghashqy qazaq tildi «Qarlyghash» balabaqshasy 1991 jyly iske qosylghan. Búl – jeltoqsan oqighasynan keyin, tilimizge memlekettik mәrtebe berilip, elimiz tәuelsizdik alghan, ózge últ ókilderi de balalaryna qazaq tildi balabaqsha izdep sabyla bastaghan kez. Búdan keyingi 14 jylda orys tildi balabaqsha ishinen qazaq tildi toptar ashugha ata-analar talap qoymaghan son, biylik te niyet etpegen tәrizdi. Tek 2005 jyldan bastap ghana balabaqsha atauly birtindep iske qosylyp, mektep janynan shaghyn ortalyqtar ashyla bastaghanyn eskersek, qazirgi qazaq tildi toptardyng kóbeng qarqyny búrynghydan әldeqayda jyldam deuge bolady. «Balabaqsha sanyn kóbeytude QR Ýkimetining «Balalardy mektepke deyingi tәrbie jәne oqytumen qamtamasyz etu jónindegi «Balapan» baghdarlamasyn»  basshylyqqa alyp, ata-analardyng tilekterin eskere otyryp, júmys atqarudamyz. 1993-98 jyldar arasynda jekeshelengen ghimarattardy qaytaru isi jalghasuda. 2020 jylgha deyin jiyny 1400 oryngha arnalghan 6 balabaqsha ghimaraty qaytarylady. 2015 jyldyng ózinde ghana jiyny 1640 balagha arnalghan 6 jana balabaqsha salynbaq.  Nәtiyjesinde 3-6 jas aralyghyndaghy óskemendik býldirshinderding 99,4 payyzy mektepke deyingi tәrbiyemen tolyq qamtamasyz etiledi»,-deydi Óskemen qalalyq bilim beru bólimining bastyghy A.Kuznesov.

Jaqynda №19 shaghyn audanda qazaq tildi, 250 balagha arnalghan «Rahat» balabaqshasy paydalanugha  berilmek. Jaz ortasynda Burov kóshesi,51 mekenjayyndaghy balabaqsha ghimaraty iske qosylady.  Múnda 7 qazaq tildi, 4 orys tildi top bolady. Jәne 2 top ýide ata-anasynyng arnayy baghuyn qajet etetin, aqyl-esinde kemistigi bar balalargha arnaluy mýmkin. Biylghy jospargha sәikes, Kosmicheskaya kóshesindegi «Shyghys Aqparat» iyelenip otyrghan  ghimaratqa 11 toptan túratyn, 280 oryndyq qazaq tildi balabaqsha ashu kózdelude.

Qala boyynsha 2010 jyly - 4795, 2011 jyly -4988, 2012 jyly – 5327 sәby dýniyege kelgen.   Qalalyq bilim bóliminde  balabaqsha kezeginde  4928 bala túr, búl bir jylda ómirge keletin sәbiyler sanymen parapar. Janadan mektep aldy mekemeleri ashylyp, jyl sayyn mektepke baratyn býldirshinder ornyn bóbekter basady, әri qalalyq ata-ana balasyn ómirge kele salyp, kezekke tirkep qoyatynyn eskersek, jaghday sonsha kýrdeli emes deuge bolady. Tek top  jasaqtaugha bala sany jetpegen son, balasyn ýiinen alys balabaqshagha nemese auyldaghy ata-әjesine aparugha mәjbýr bolatyn ata-analardyng jaghdayy qiyn. «Ár topta 27 bala bolugha tiyis. Toptaghy bala sany negizinen jenildik berilui tiyis balalar esebinen artyp ketip otyrady. Mysaly, әskeriylerding nemese az qamtylghan otbasylardyng balalary top qúramy jabdyqtalatyn oqu jyly bastalyp qoyghan song qosylyp jatady. Qazaq ata-analar balalaryn birese auylgha aparyp, birese qayta әkelip, bala sanyn anyqtauda qiyndyq tudyrady,- deydi qalalyq bilim beru bólimining bas mamany G.Abdulina.

Qazir qazaq tilinde tәrbie beretin 121 topta 4 mynnan asa, orys tildi 232 topta 8 myngha juyq bala bar. Balabaqshagha baratyn 12 myng balanyng da teng jartysy qazaq bola túra, qazaq tildi top sany da, bala sany da eki ese kem. Qazaq tildi toptarda ózge últ ókilderining balalary 126 ghana bolsa, orys tildi toptarda qazaq balalarynyng sany – 1528. Ókinishke oray, eluden asa top jasaqtaugha jeterlik qazaq balasy ózge tilde tәrbie alyp jýr. Pedagog mamandarmen, ata-analarmen tildese kele, búl jaghdaydyng oryn aluyna qaladaghy qazaq tildi balabaqsha sanynyng azdyghy ghana sebep bolmaghany bayqaldy. «Orys tildi balabaqshanyng qazaq tildiden qanday artyqshylyghy boluy mýmkin?» degen saualgha da birjaqty jauap tabu mýmkin bolmady.

Qalalyq bilim bólimine qarasty barlyq balabaqsha atauly QR memlekettik jalpygha mindetti bilim beru standarty boyynsha QR Bilim jәne ghylym ministrligi bekitken «Mektepke deyingi tәrbie men oqytudyng negizgi erejelerimen» júmys isteydi. Tek til ýirenuge bólingen saghattarda ghana aiyrma bar.  Qazaq tili orys tildi topta aptasyna 3 saghat, qazaq tildi topta 2 saghat, aghylshyn tili ekeuinde de 2 saghat.

Barlyq balabaqshada psiholog, horeograf ne muzyka mamany, beyneleu óneri, dene tәrbiyesi múghalimderi bar. «Mektepke deyingi tәrbiye» mamandyghyn iygergen tәrbiyeshiler qay tildi balabaqsha  ýshin de tapshy bolghan son, qaladaghy gumanitarlyq kolledjde bastauysh synyp múghalimderi 3 ailyq qayta dayarlau kurstarynan ótude. Búrynnan istep jýrgen mamandar bolsa, biliktilikti arttyru kurstaryna qatysady. «Órleu» últtyq ortalyghynyng ShQO boyynsha  pedagog qyzmetkerlerding biliktiligin arttyru instituty diyrektorynyng orynbasary G. Júmanova «Álemdik bilim salasynda bilim paradigmasy ózgerdi. Kenestik kezendegidey balany aqyl aityp tәrbiyeleu әdisi eskirdi. Endigi tәrbiyeshiler balany túlgha retinde qabyldau jaghyna basa nazar audaruy tiyis»,-deydi, demek endi  pedagog mamandar  shәkirtterine  bir baghytqa, bir maqsatqa úmtylghan seriktes retinde qaraytyn bolady. Sonda ghana bala ózdigimen oilanatyn, óz betimen sheshim qabylday alatyn, ózge bireuding jetegine ermeytin daghdygha ie bolmaq. 

Kezekke jazylmas búryn tandaghan balabaqshany aldyn ala baryp kóru, materialdyq jaghdayymen, újymymen tanysu, ornalasqan song kýn sayyn balanyng kónil kýiine nazar audaru, jigerlendiru, qoldau da keybir júmysbasty jas ata-ananyng nazarynan tys qalyp jatatyny ras. 

«Áriyne, jana ashylghan balabaqshany jarty ghasyr búryn ashylghan orys tildi balabaqshamen salystyrugha kelmes. Balabaqsha bedelin arttyru ýshin eng aldymen újym ózderi ter tógui tiyis. Tanerteng quana qarsy alyp, keshke iltipatpen shygharyp salsa, onday jerge «barmaymyn» dep bala nege qashsyn?! Sosyn qazaq balabaqshasynyng bir artyqshylyghy - olarda ghimarat ishinin, oiyn alandarynyng әrlenui, jihazdar, oiynshyqtar - barlyghy da jana. Balanyng kózi quanyp, kónili kóteriletin estetikalyq talghamgha say»,-deydi Óskemen qalalyq ishki sayasat bólimining bastyghy B.Bakinova.

Osy arada balabaqsha jayly «jaqsy» degen sózding aitylghan jerde qalyp, «bir tәrbiyeshi» jayly jaman daqpyrttyng aua jayylyp, újym atyna kir keltiretinin eskergen jón. Mysaly, «5 jastaghy balamdy qabileti joq dep ne dombyra, ne by ýiirmesine qatystyrmady», «qazaqsha bilmeytin qyzymdy tәrbiyeshi balalarmen qosyla әjualapty» degen ata-analar balasyna ara týsse, jaghday qiyndap keter dep jasqanghandaryn jasyrmady.  Balasyna syilastyqpen qaraudy, óz qúqyghyn talap etuding ornyna, keybir ata-ana basqa balabaqsha izdegendi tynysh kóredi.  «Abaysyzda dene jaraqatyn alghanda bolmasa, balabaqshada balamnyng qúqyghy búzyldy dep kelgen qazaq ata-ana bolghan joq,-deydi ShQO Balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamenti diyrektorynyng orynbasary A.Toqtarbekova. – Biraq búl eshqanday problema joq degendi bildirmeydi, bizde 26-46-36 senim telefony júmys isteydi, soghan habarlasugha bolady. Shaghyn audandarda otbasyn jәne balalyqty qoldau ortalyqtary ashylsa, ata-analargha kómegi kóp bolar edi».  

Balabaqshada qazaq sәbiylerding teng jartysy ózge tildi topta jýrse, 2009 jyldan beri ashylyp jatqan shaghyn ortalyqtarda da qazaq tildi bala sany orys tildiden ýsh ese az. Orys tilinde tәrbiyelengen balalardyng barlyghy orys mektebining tabaldyryghyn attaydy, al olardyng ata-analary qoghamda «qazaq mektebining bilim beru dengeyi tómen» degen pikir qalyptastyruda.   Qazaq tildi mektepterde  jyl sayyn ÚBT nәtiyjesi jaqsy bolatynyn estip jýrse de, «Qazaq tilining bolashaghy joq, qalada qazaq mektebi az, demek, qazaq tilinde bilim alu da qajet emes» dep sanaularyn qoyar emes.

«Qazaq mektebining bilim beru dengeyi tәuelsizdik jyldary joghary satygha kóterildi desek, artyq bolmaydy. Óskemen qalasy boyynsha Respublikadaghy aldynghy qatarly 100 mektepting ishine kirgen, respublikalyq, halyqaralyq jarystardyng jenimpazdaryn dayyndauda tabysty nәtiyjelerge jetken mektepter qatarynda oblystyq mektep-liysey-internat, Jambyl atyndaghy mektep-gimnaziya-internaty, №44, №3, №16 mektepterdi ataugha bolady.  Óskemendegi «Nazarbaev ziyatkerlik» mektebining múghalimder qúramyn, oqushylar kontingenti negizin qúraghan da osy atalghan mektepterding oqushylary, múghalimderi»,- deydi QR Bilim jәne ghylym ministrliginin  ShQO boyynsha bilim salasyn baqylau departamentining diyrektory B.Daniyarov.

«Ministr auysqan sayyn qazaq mektebinde baghdarlama ózgeredi, oqulyq jetispeydi. Osydan-aq balalar sharshap, jýieli bilim ala almaydy. Endi latyn qarpine kóshse, qazaq mektebining jayy ne bolmaq?» degen ata-analar alandaushylyghyn algha tartqanda, qalalyq bilim bólimining bastyghy A.Kuznesov: «Baghdarlama ózgergen joq. Qazaq mektepterining bilim sapasy joghary ekenin  dәleldep bere alamyn. Al ata-ana qay tildegi tәrbie men bilimdi tandaydy, búl - olardyng zandy qúqyghy» dep jauap berdi. Bolashaqta balabaqsha ataulynyng deni qazaq tildi bolatynyn yntamen týsindirip jatqan ol osydan keyin sózden tosylyp, ýnsiz qaldy. Búl ata-analardyng balalary da keyin balasyna ana tilindegi balabaqsha izdep sabylmasy anyq qoy. Búryn balabaqshagha kezekke tek qalalyq bilim bóliminde jazylugha bolatyn bolsa, qazir ghalamtordyng www.egov.kz paraqshasyndaghy «elektrondyq qyzmet» bólimi jәne qaladaghy halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary arqyly jazylugha bolady. «Kezekke túru ýshin kelgen ata-anagha balabaqshalar turaly jan-jaqty mәlimetter jazylghan  tizimdi úsynamyz. Tizimdegi 39 balabaqshanyng qaysysyn, qay tildisin tandaydy, ata-analardyng óz erki. Ótinishterin kelesi kýni-aq  qalalyq bilim bólimine jetkizemiz»,-deydi ShQO «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyn» Óskemen qalalyq №2 filialynyng bólim bastyghy Á.Niyghmetjanova.

Keyingi jyldary qazaqtar kóp qonystanyp jatqan JMK audanynda 1996 -2005 jyldar aralyghynda birde-bir balabaqsha qalmay, ghimarattary jekeshelenip ketken eken, qazir 4 balabaqsha júmys isteude. Qazaq tildi «Kýnshuaqta»  13 top, kezekke jazylghan 111 bala bar. Orys tildi «Radugada» 11 top,  kezekte - 156 bala. «Balbóbekte» 6 qazaq tildi, 6 orys tildi topqa barlyghy 427 bala, «Balapanda» 10 qazaq tildi, 4 orys tildi topqa barlyghy 500 bala kezek kýtude.  «Kýnshuaqta» top sany kóp bolghanyna qaramastan, kezek basqalarmen salystyrghanda az ekeni bayqalady. Barlyq qazaq tildi 29 topta 1072 bala, orys tildi 21 topta 832 bala bar. Qazaq tildi top kóp bolghanmen de, soghan sәikes bala sany az.  «Oryn jetpeydi, qosymsha top ashu qajet» dep talap etip jýrgen ata-ana da joqtyng qasy. Qalay bolghanda da, tәlim-tәrbiyening týp negizin qalaushy ózderi ekenin ata-analar esten shygharmaghandary jón.  Sondyqtan taghy da bilim salasyndaghy mamandar pikirine jýginip, búl mәsele ata-analardyng ózderinen oily, parasatty tújyrymdy talap etetinin eskerte ketkimiz keledi. Sanamyz sandy sapagha balaydy, al janymyz ne qalaydy, sony týsiner kezimiz jetken joq pa, osy?

Abai.kz

1 pikir