Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 3706 0 pikir 2 Mausym, 2013 saghat 19:02

Ábdirashit Bәkirúly. Qazaq bolu onay ma?

Kim de bolsa qazaq bolyp tuylghanymen «qazaq» bola salmaydy. Ol ýshin úrpaqty altyn dingekke jeteleytin últtyq tәrbie qajet. Biraq kýnkóris qamymen ýdire kóship, búrynghy dәstýr jalghastyghy, tәrbie sabaqtastyghy ýzilgen zamanda – últtyq tәrbie shayylu ýstinde. Jasyryp neghylayyq, qazirgi qariyalar arasynda «aqsaqal» boludyng qanday ekeni, jigitterde – «qazaq jigiti», qyzdarda – «qazaq qyzy», kelinde – «qazaq kelini» jәne t.b. turaly naqty týsinikter tayazdap ketti. Árkim óz bilgenimen qazaqqa úqsap baghuda! Biz osy uaqytqa deyin qazaq bolmysyn ashatyn «ata-apa», «agha-ini», «bauyr-qaryndas», «aqsaqal-jigit», «qyz-kelin», «naghashy-jiyen» jәne basqa kóptegen qatynastardyng qanday ekeni týraly naqty «qaghida» qabylday almadyq. Tipten, últtyq dengeyde ózimizdi «qazaq etip» tәrbiyeleu de kómeskilene týsti. Sondyqtan, shashyranqy tәrbie shalaghay qazaqty «óndirude»! Osynyng әserinen boyymyzgha kóringenning qansyghy sinudeyin sinip jatyr.

Kim de bolsa qazaq bolyp tuylghanymen «qazaq» bola salmaydy. Ol ýshin úrpaqty altyn dingekke jeteleytin últtyq tәrbie qajet. Biraq kýnkóris qamymen ýdire kóship, búrynghy dәstýr jalghastyghy, tәrbie sabaqtastyghy ýzilgen zamanda – últtyq tәrbie shayylu ýstinde. Jasyryp neghylayyq, qazirgi qariyalar arasynda «aqsaqal» boludyng qanday ekeni, jigitterde – «qazaq jigiti», qyzdarda – «qazaq qyzy», kelinde – «qazaq kelini» jәne t.b. turaly naqty týsinikter tayazdap ketti. Árkim óz bilgenimen qazaqqa úqsap baghuda! Biz osy uaqytqa deyin qazaq bolmysyn ashatyn «ata-apa», «agha-ini», «bauyr-qaryndas», «aqsaqal-jigit», «qyz-kelin», «naghashy-jiyen» jәne basqa kóptegen qatynastardyng qanday ekeni týraly naqty «qaghida» qabylday almadyq. Tipten, últtyq dengeyde ózimizdi «qazaq etip» tәrbiyeleu de kómeskilene týsti. Sondyqtan, shashyranqy tәrbie shalaghay qazaqty «óndirude»! Osynyng әserinen boyymyzgha kóringenning qansyghy sinudeyin sinip jatyr.

Búl ýrdisti toqtatudyng joly bar ma? Mәselening bar týiini osy kýrmeudi sheshude dep oilaymyz. Onyng aldyn alu ýshin tәulsizdikten keyin «memleket qúrushy últ» retinde qazaq últy tez arada «qazaqtanu» institutyn qúryp, ózin-ózi tanudy qolgha aluy qajet edi. Sonda últtyq bolmysty qarqyndy damuytugha, ózindik últtyq kelbetti qalyptastyrugha, sol arqyly әlemdik bәsekelestikke qabiletti últqa ainalugha teoriyalyq negiz jasalynyp, últtyghymyzdy nyghaytugha býgingidey beybereket týrde emes, sanaly − birtútastyghymyzben, birtektiligimizben qadam basar edik. Ókinishke oray, olay bolmady...

Aqparatty aqtara otyryp, búl taqyrypta jazbalar az ekenine kóz jetkizdik. Tek belgili bloger Bolat Nukenúly «Qazaq halqy bay-quatty boluy ýshin ne isteui kerek!» degen shygharma úsynyp, birshama talpynys jasapty (http://content.foto.mail.ru/bk/bolat53/_myphoto/i-86.jpg).  Endi, sodan ýzindi keltire otyryp, oiymyzdy jalghastyramyz. Múnda mәseleni zertteu әdistemesining negizi dúrys kórsetilgen: «ózge etnikalyq top ókilderi memleket qúrushy bayyrghy últ tóniregine toptasyp, birtútas halyq bolyp, bir tilde sóilep, bolashaqqa senimdi týrde ayaq basuy tiyis». Shynynda da, qogham osy qaghidany tútas qabyldaghan jaghdayda qoghamda «qazaq degen kim?», «qalay qazaq bolu kerek?», «ol ýshin ne isteu kerek?» degen súraqtar tuar edi. Sol kezde búl súraqtargha ózgeler emes, qazaqtyng ózi jauap beruge mәjbýr bolar edi. Al qazir búl súraqtardy ózgeler týgili qazaqtyng ózi ózine qoymay otyr. Sebebi, bolmysy shashyranqy kýige týsken halyq «bolmys tútastyghyn» әli dúrys úgha almay jatyr. Meninshe, solay. Endi osy mәselege arnayy toqtalamyz. Múnda bir-birine qarsy birneshe kózqarastar bar:

1.  «Memleket ústanymy». Qazir memleketting últtyq sayasaty «qazaq bolmysyn» qalyptastyru, ony әlemge «qazaqstandyq brend» retinde úsynudan góri, qazirgi qazaqtardy tezdetip jahandanu prosesine engizudi kózdeydi. Mysaly, jastardy shet elderde oqytudyng artyqshylyghyn dәripteu, «ýsh túghyrly til» baghdarlamasyn qabyldau, oqytu jýiesin batys ýlgisine kóshiru jәne t.s.s. Áriyne, ýsh-tórt tilde emin-erkin sóileu jaman emes. Álemning qay búryshynda ózin erkin ústaytyn qazaq bolu odan da jaqsy! Biraq shyndyq tek osynda ma?! Oilanayyq...

Búl «memleketting ústanym» qazaq últynyng tragediyalyq tarihy men zamana mәselelerining astaryna tereng boylamaudan tuyndaghan dese bolady. Yaghni, biz ýshin jahandanudyng joyqyn yqpalyn elemey: «últymyzdyng mәdeniy-ruhany irgetasy shayylmaydy» − dep sanau naghyz jaybaraqattyq, jauapsyzdyq! Óitkeni, múnyng astarynda «óz jerinde «qazaq» degen atpen birigip, memleket qúrghannan nebir tarihy kataklizmderge tap bolghan últtyng býgingi Ruhy búrynghydan myn-myng ese quatty ruhany ekspansiyagha tótep beruge shamasy jete me?» degen súraq túr. Onyng ýstine qazirgi «ekspansiyada» kózge kórinip túrghan «jau» joq: kimmen kýreserindi, qalay kýreserindi úghu qiyn. Sondyqtan búghan jauap retinde últtyq dәstýrde konservativtik kózqaras payda boluda. IYә, onday konservatizmning syngha úshyrap jatqanyna qaramastan, qazirgi jaghdayda últ ýshin onyng basym bolghany tiyimdi. Onsyz – bizding últtyghymyz (salt-dәstýr, әdet-ghúryp jәne t.t.) jelding ynghayymen domalaytyn qanbaqqa ainalar edi...

Biraq ózin-ózi qorghay almaytyn, damyta almaytyn «kórsoqyr konservatizm» últtyq dәstýrdi joyyp tynady! Qalay? Sebebi, halyqtyng memleketting irgetasyn qúraytyn subiekt retindegi negizgi mindeti – onyng jekelegen ókilderining hameleonday qúbylyp kez kelgen ortagha sinip kete aluyn qamtamasyz etu emes.  Halyqtyng (últtyn) subekt retindegi basty mindeti – ózin әlemdegi barlyq memleketter men últtardan erekshelep túra alatynday «ózindik bolmysyn» týzui. Al búl «mindettin» dingegi – osy jerding tarihy qojasy bolyp tabylatyn negizgi halyqtyng «últtyq bolmysynan» qúralatyny» − ainymas aqiqat!  Býkil әlem osylay damuda. Onyng jarqyn mysaly jetkilikti: japon, nemis, skandinav halyqtary, nemese, Birikken Arab Ámirligi, Ýndi, Qytay jәne t.b. kóptegen elderdi atay alamyz. Búl ólshem boyynsha Ortalyq Aziya elderinen ózbekter men týrkimender, ishinara tәjikter erekshelenip túr dep oilaymyz...  Mine, sondyqtan memlekettik dengeyde qoldau tappaghan últtyq mәsele jogharyda aitqanday «kórsoqyr konservatizmge» jetelep, memleketting damuyna kedergi bola bastaydy. Búl qúldyraumen birge últ ta azyp-toza beredi...

Sonymen, «memlekettik ústanymnyn» jaghymsyz jaghy mynada dep bilemiz: ol – Qazaqstandaghy qazaq últynyng statusy jóninde bir aiqyndyqqa qol jetkizbey jatyp, uaqytty jyldamdatqymyz keletini. Shynynda da, qazir memleket kelbeti (ekonomikalyq, әleumettik, mәdeni, ruhany baghyttar) aiqyndalmay jatqanda − memleket qúrushy qazaqty qarqyndy týrde «әlemdik qazaqqa» ainaldyru bizge qanshalyqty paydaly? Biz «әlem bizdi tanydy» dep jii aitamyz. Biraq óz eli men jerinde otyryp «últtyq bolmysy» әlsiregen últtyng (halyqtyn) «tanyghan әlemde» qanshalyqty bedelge ie ekendigi turaly oilandyq pa? Onyng «ózin-ózi saqtau immuniyteti joyylyp ketpey me?» dep súradyq pa?.. Endeshe eshbir móimenkesiz «búnday ústanymnyng últtyq damuda paydasynan ziyany basym» dep ashyq aituymyz qajet. Búl − óte ózekti, aitugha layyq mәsele. Óitkeni, Jaratushy әrbir halyqqa tarihy jauapkershilikti (missiyany) ýnemi jýktey bermeydi..., onday taghdyr últqa bir-aq ret berilui mýmkin!

 2. «Últshyldyq ústanymy». Múnyng ózi de birneshe tarmaqqa bólinedi: biri – «Álemde birinshi bolyp jylqyny qolgha ýiretip, mal ósiru men onyng ónimderin úqsatu mәdeniyetin joghary dengeyge kóterip, at túyaghy jetken jerding bәrin tiyimdi paydalanyp, qorshaghan ortamen-tabighatpen ýilesimdi qarym qatynas ornata  bilgen Babalarymyz óz bolmysy men zamanyna say baqytty ómir sýrip, últ mәdeniyetin damytqan. Ol kezenderde, әlemning kóptegen elderining túrghyndary ómirlerine qauip tóndirip jabayy ang aulap, etin jep, terisin kiyim etip jýrgen zaman eken… Osynday tandanghandar men tamsanghandardyng qatary kóbeyip, aqyry «Úly Jibek joly» qazaq dalasynyng ýstimen ótipti...» (B.Buteev) dep keletin, ótkendi ansaytyn «asqaq tarihshyl ústanym» bolsa, ekinshi-ýshinshi jәne t.b. qatarda – «әsire últshyldyq», «qatan» («júmsaq») últshyldyq», tipten, «últsyzdanghan últshyldyq» deytin qúbylystar da kezdesedi! Áriyne, biz  qazirgi qazaqtyng «últtyq bolmysy» tarihy jaghdayda qalyptasqanyn, onyng nebir kýrdeli zamandarda shyndalyp, býgingi úrpaqqa jetkenin − maqtanyshpen eske alamyz. Múny «últtyq sezimdi oyatushy faktor» dep moyyndaymyz! Biraq osy faktordy dúrys qoldanyp otyrmyz ba? «IYә» desek − qatelesemiz. Sebebi, qazirding ózinde biz óz aramyzda babalar jasaghan asqaq tarihty bólise almay, birtútas halyq retinde kórine almay otyrghanymyz ótirik emes. Syrt kózge bәri dúrys sekildi − maqtanatyn tarih bar, ony jalghastyrushy halyq bar... degendey. Alayda, maqtanatyn týgi joq! Bolmasa, qazirgi qazaq ziyalylary jiylyp alyp: «qaytsek qazaq bolamyz?», «tilimiz nege shorqaq?», «úrpaq qayda barady?» jәne t.b. zarzaman sarynyn salmas edi ghoy!!!

 «Últsyzdanghan últshyldar» ózge til ayasynda dili men bolmysy deformasiyagha úshyraghan, alayda ózderin «qazaq» dep tanityn últ ókilderi arasynda jii úshyrasady. Olar da «últym» degende egilip túrady, biraq «últtyq bolmys» tóniregindegi ústanymy kosmopolitizmge sәikes. Osy jaghynan alghanda olardyng ústanymy «memlekettikke» meylinshe jaqyn. Olardyng kópshiligi qazaqtyng әli kýnge ústanatyn birshama salt-dәstýrlerin jatyrqay qabyldaydy. Keyde, mýldem qabylday almaydy − «mambety», «mambetizm» dep mysqyldaydy...  (Ony mening jetinshi atam Mәmbet batyr estise ghoy shirkin!..). Mysaly, aqyn Oljas Sýleymenov qazaqty tezirek «әlemdik últ» qatarynan kórudi armandasa, halyqqa tanymal bolugha úmtylghan birqatar orystildi (aghylshyn tildi) azamattar «qazir qazaq sorly kýide bolsa, búl − qazaqtyng beysharalyghynan» degendi dәleldeumen jýr.  (Birjaqty kinәlau bolmas ýshin, búl qatarda qazaqy ortada ósip, qazaqy tәrbiyeden qúr qalghan últ ókilderi bar ekenin eskeremiz. Últtyq bolmys ýshin olardyng «ayaqtan shaluy» alghashqylardan bir mysqal kem emes, mýmkin – odan góri qauiptirek bolar). «Ishten shyqqan jau jaman» dep qazaq osyndayda aitsa kerek...

Sonymen, qazaq halqy ruhaniy-mәdeny bay-quatty boluy ýshin ne isteui kerek? Ol ýshin qazaq ózining kim ekenin, qazirgi zamanda oghan qanday missiya jýktelgenin bilui kerek. Sonymen birge, bolashaq qalay bolaryn boljauy qajet. Eger osy mәseleni últ ózining aldyna ashyq qonggha qol jetkizsse, onda ol kóp qinalmay-aq «qazaqtyghyn» saqtay otyryp әlemdik bәskelestikke týse alaryn úghar edi. Últtyq sanada osynday «týsinik» bolsa − jahandanugha tek «últtyq brendpen» órnektelgen ekonomika arqyly enetinimizdi anyqtap alar edik. Yaghni, qazirgi basty mindet − «ekonomikalyq órleuge» «últtyq bolmyspen» barghanda ghana nәtiyje bolaryn úghar edik. Endeshe, eng aldymen, bir-birinen ajyraghysyz osy mәselelerdi sheshuge tiyispiz: nyghayghan ekonomika – últ bolmysyn nyghaytady,  últtyq bolmysty teristeytin ekonomika − mindetti týrde ózin-ózi qiratady, túraqsyzdyqqa aparady! Sol sebepti − «qazaq bolu onay ma?» degen súraq asa manyzdy!

B. Buteev taghy bir qúndy prinsipterdi ataydy: olar − «jeke túlgha», «jauapkershilik orta», «últtyq sana». Biraq osyghan baylanysty keltirgen tújyrymy kónilge qonymsyzdau: «ata-babalarymyz kýshti memlekettilikti jeke bastyng erkindigi (?) ýshin  qúrbandyqqa shalyp, memlekettilikti kýsheytuge jóndi kónil bólmey jýrip (?), basqa elding bodany bolyp qaldy. Al qazir kerisinshe, egemendik jaghdayynda memlekettigimizdi kýsheytuge kóp kónil bólingenimen, әsirese songhy 100 jylda toz-tozy shyqqan qazaq azamattyq qoghamy (?) әlsiz bolghandyqtan − últtyq qoghamdyq sana óte tómengi dengeyde bolyp túr» degen.

Endi osyny taldaghanda mindetti týrde «tarihtaghy jeke túlghanyng roli» turaly teoriyagha tirelemiz. Ol teoriyada «memleketting kýireui jeke túlghanyng erkindiginen tuyndamaydy». Onda: «jeke túlghanyng erkindigi tek halyqpen birge bolsa ghana maghynaly» delingen. (Erkindik − «túlgha» men «halyq» maqsatynyng bir arnada toghysuy). Kerisinshe, «jeke túlgha» qanday da bir nәrsege (últ mýddesinen alshaq) basybayly (tәueldi) bolyp qalsa − memleket azyp-toza bastaydy. Mysaly, týrki júrtyna tikeley qatysy bar Hazar memleketin kýiretken kesel «korrupsiya» dep atalghan. Hazar elinde korrupsiya Túlgha tarapynan qoldau tapty. Búl tarihta belgili jayt.  «Al búghan dem berushi «syrtqy kýsh» −  «halyqty, әsirese, biylikti tútasymen ýsteme qaryzben baylap-matap alghan evreyler edi» dep jazady tarihshylar. Olar aghyl-tegil aqshanyng kýshimen biylikting ghana emes, halyqtyng dilin de, tipten, dinin de ózgerte aldy. Sóitip, halyqtyng ór minezi az uaqytta azyp-tozyp, aqshagha tolyq aiyrbastalyp ketken edi... Sony memleketting kýireuimen jәne joyyluymen tyndy...

Al avtordyng myna sózimen kelispeske bolmaydy: «Erte kezdegi azat, tәuelsiz Qazaq Elinde batyrlar, biyler, basshylar óte kóp bolghan, sebebi qazaqtyng әr ata-auyl-rularynyng jauapkershilik ortasy ózderining ziyaly túlghalaryn ómirge alyp kelgen… Artynda qalyng qauym eli bar jәne qandastarynyng aldyndaghy jauapkershilikti jan-tәnimen sezingen aqyldy TÚLGhALAR  últtyq jauapkershilik ortany qalyptastyryp, óz ishinen Tóle bi, Qazybek bi, Ayteke bi, Ábilqayyr, Abylay syndy kemengerlerdi iriktep shygharghan…»  Óte oryndy sóz! Búl, әsirese, dәl qazirgi kezde ózekti bola týsken mәsele! Osy jerde «Qazaq bolu onay ma eken?» degen súraqty qaytalap ótudin  reti kelip túrghan synayly...       

Endi «qazaq bolugha» kedergi keltirip túrghan birshama «minezderdi» atap óteyik. Olar:  1) Qúldyq psihologiya. (Búl jerde bireuding basybayly qúly emes, «qúlqynnyn», «araq pen esirtkinin», «dýniye-mýliktin», «baylyq pen biyliktin», «sektalardyn» jәne t.b. qúly sóz bolyp otyr); 2)  «Qazaq bolugha» degen salghyrttyq, jauapsyzdyq, nemqúraylylyq. (Múnyng kórinisin kýndelikti kórip kelemiz. Ásirese, ata men nemere baylanysynyng әlsireui úrpaq arasyndaghy sabaqtastyqty ýzip, últtyq bolmys tayazdaluda).  

Sondyqtan ata jolyn úmytqan, ózgening aqylymen  jýrgen, jeteginde ketken, últtyq bolmysy ózgergen qoghamdy ishten jegidey jeytin jemqorlyq jaylap alady.Osynday ortada ósken qazaq balasy endi «qazaq boludy» emes, aldymen «korrupsioner» boludy oilap jýrse – oghan tang qalmasanyz bolady...

Mineki, bastapqyda eleusiz ghana aitylghan «qazaq bolu» tipten de onay sharu bolmay shyqty... «Qazaq bolu»  − atom elektr stansiyasyn saludan qiyn sekildi...  Mýmkin, kosmosqa úshumen shamalas shyghar...

Abai.kz

0 pikir