Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 2320 0 pikir 28 Mamyr, 2013 saghat 03:22

Erbol Beyilhan. Keybir bastar Qúdayyna syiynbay...

Ájimsiz jýrek...

 

Qúlypqa salghan eski múnymdy qozghama,

Ol qozghalsa bozyldaydy boz dala...

Aqynnyn tili kesteley almas sezimdi,

Jetkizedi kóz ghana.

 

Kónergen janmyn, ótip bir ketken shaqtarday,

Qiyalym tauda, armanym zengir aspanday.

Oqylmaydy oylarym auyr batpanday,

Sarghayyp tozghan hattarday.

 

Saghynysh mendep, kýrsinedi aynalam,

Ólen bop úshty búlbúl qúsym sayraghan.

Shuaghyn tókken kýn kýlimdep syrlasyp,

Hat jazady Ay maghan.

 

Aspanda emes, jer ýsti menin túraghym,

Tot baspas asyl kóneden qalghan múramyn.

Saghynysh tolghan, sherli keudeden tógiler,

Qobyz saryndy bir әnim!

 

Darigha-ay, qimas, qalarsyn bir kýn búla kýn,

Kókdónen kónil nesine tómen qúladyn.

Uaqyt salghan shimaydy betten kórdin de,

Ájimsiz jýrek jyladyn...

        

 

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!

 

Kóktem de ótti, tynysy tylsym qyz demdi,

Jibek-jaz jylap, kórkinen kýder ýzgen-di.

Kók tenbil aspan qabaghyn týyip súrlanyp,

Kýren tay minip, kýren shapandy Kýz keldi.

 

Jazira belder onyp barady tysy kók,

Appaq aydynnyn sәni kirgen-di qúsy kep.

Ájimsiz jýrek...

 

Qúlypqa salghan eski múnymdy qozghama,

Ol qozghalsa bozyldaydy boz dala...

Aqynnyn tili kesteley almas sezimdi,

Jetkizedi kóz ghana.

 

Kónergen janmyn, ótip bir ketken shaqtarday,

Qiyalym tauda, armanym zengir aspanday.

Oqylmaydy oylarym auyr batpanday,

Sarghayyp tozghan hattarday.

 

Saghynysh mendep, kýrsinedi aynalam,

Ólen bop úshty búlbúl qúsym sayraghan.

Shuaghyn tókken kýn kýlimdep syrlasyp,

Hat jazady Ay maghan.

 

Aspanda emes, jer ýsti menin túraghym,

Tot baspas asyl kóneden qalghan múramyn.

Saghynysh tolghan, sherli keudeden tógiler,

Qobyz saryndy bir әnim!

 

Darigha-ay, qimas, qalarsyn bir kýn búla kýn,

Kókdónen kónil nesine tómen qúladyn.

Uaqyt salghan shimaydy betten kórdin de,

Ájimsiz jýrek jyladyn...

        

 

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!

 

Kóktem de ótti, tynysy tylsym qyz demdi,

Jibek-jaz jylap, kórkinen kýder ýzgen-di.

Kók tenbil aspan qabaghyn týyip súrlanyp,

Kýren tay minip, kýren shapandy Kýz keldi.

 

Jazira belder onyp barady tysy kók,

Appaq aydynnyn sәni kirgen-di qúsy kep.

Kónil men kóldin kókala ýyregin ýrkitti-au,

Uaqyt qughan, kýren tay shauyp kisinep...

 

Japyraq - ghúmyr, jalyna kýzdin jarmasyp,

Emen iyilip, qalady-au, órim tal jasyp.

Jaydary jazdyn sezimin úrlap  Kýz jigit,

Mezgil jýregi túrady solay almasyp.

 

Kýren tay erten,  Aq boz at bolar bilerim,

Aq boz at minip,  aq tandy kýtip jýremin...

Saghynysh degen - sary shekpendi jamylyp,

Qaz qanatynda úshyp barady jýregim!..

 

 

Kýzgi qoltanba

 

Jabaghy ómir, arqan týsip kýzeldi,

Aq jusangha qyrau qonyp, syz órdi.

Jyl úldary baqtalasyp qaldy da,

Qaytqan qústyn qanatynda kýz óldi.

 

Kýzdi kómip... jyl qústaryn úzatyp,

Shópti sýyip, jerge sindi búla shyq.

Keruendey qazdar qaytip barady,

Qanatynan sar saghynysh qúlatyp.

 

Uaqyt-ay, sarghaytatyn gýlindi,

Menin Gýlim, bolsa eken ghúmyrly.

Tizbektelgen tyrnalardyn ýninen ,

Janymnyn bir japyraghy ýzildi...

 

Qús keletin saghynamyn kóktemdi,

Ómir-cúraq, lep, ýtir, kóp belgi...

Oqyghan jan qoltanbamnan tanityn,

Men ólenge qoyam dara nýktemdi.

 

 

Qúlyn jastyq

 

Ermen anqyp, irgesinen hosh kirgen,

Jotasy jon, asqar tauy kók tilgen.

Shanyraqtan júldyzdarmen syrlasyp,

Ay jastanyp, kiyiz ýyde óstim Men.

 

Mamyq búlttan jabushy edim kórpemdi,

Asu belge tireytinmin jelkemdi.

Kókbóri úlyp, sholpan tua kóz ilsem,

Qústar dauysy oyatatyn ertengi.

 

Rauandy tanmen talas túrasyn,

Babalardyn jalghastyryp múrasyn.

Ýyir jylqy, shúrqyraghan jas qúlyn,

Qanattanyp, bie baugha quasyn.

 

Tarihymdy oqitynmyn tasymnan,

Týnderim-ay, Ay bútaqqa asylghan.

Ájelerim óre tola qúrt jayyp,

Saba-saba sary qymyz sapyrghan.

 

Qartqa saqtap qazy-qarta, jayasyn,

Ashamaygha mingizetin balasyn.

Sol auyldy, erke ómirdi saghynam,

Qozy baghyp, qoy qosaqtap sauatyn.

 

Qaytqan qústyn qanatynda jyl shúbap,

Qúyyn-dýniye, barasynba búrqyrap.

Qúsa bolyp, tam ýylerden oyanam,

Qúlyn jastyq, jeli bauda shúrqyrap...

 

 

Kýnshildik

 

Jardyn shetin qúlatady su ilip,

Kól betinde qarshygha oynar qu ilip.

Qazanatty tabalaydy esekter,

Anda-sanda shalys bassa sýrinip.

 

Shólge jaumay bara jatyr búlt ótip,

Tónirekke týn keledi úyqy ertip.

Azamatty kóre almaydy jaman dos,

Qalys bassa, miyghynan myrs etip.

 

Jyrtqyshtyghy qyzyqtyrmas túyghynnyn,

Úzaq jasy kimge kerek qúzghynnyn.

Orman tolghan kýnshilderdin mekeni,

Ásem dausyn qyzghanady búlbúldyn.

 

Keshki inir, shәytan kýler sharqyldap,

Jyrlarymdy  túrady ylghi Ay tyndap.

Kók patshasy qyran qonsa tóbege,

Jerdin súmy  qargha kýler qarqyldap.

 

Qúlynshaghyn kórgenim joq búlannyn,

Ayaqtaryn kórgenim bar jylannyn.

Diyirmendey dýniyede baq taysa,

«Qúlaghynda qúrbaqa oynar qúlannyn.»

 

Alshysynan iyirgenmen asyqty,

Kim toqtatar zymyraghan uaqytty.

Jaralghan son tabighaty dara bop,

Biyiginde ólgen qyran baqytty.

 

Auyq-auyq...

 

Auyq-auyq qarap qoyam aspangha,

Aspan júmbaq, sheshilmeydi astarly ә?!

Keshe jaughan daq týsedi aq qargha,

Mún jauady sosyn ana baqtargha...

 

Appaq әlem, appaq qala atyrap,

Kýmis kýnnen, kýmis tiyn shashyrap...

Qos úlyma qantalapay oynatam,

Qar ýstinde qoyynymnan asyq ap.

 

Salyp qoyyp ezuime maltamdy,

Shaqshasy joq qaghyp qoyam qaltamdy?

Jatam birde saghynyshqa shomylyp,

Múnmen egiz, manyratyp marqamdy.

 

Qyrau-qyrau kórinbeydi qys kózi,

Keyde adamnyn bolady eken ýsh kózi?!

Auyq-auyq әngime aytyp otyrar,

Bizden keyin jan bola ma tysta ózi?...

 

Jezkiyik. Jyr.

 

Jezkiyigim – jeldi kýndi ansaghan,

Ne ayta alam: sózim kóne, oy shaban.

Qara týnder mún jamylyp jatamyn,

Ne syilaydy, tolyp, tozar Ay saghan?..

 

Kónek basqa – shýmek tildi jau etip,

Keyde maghan oy keledi sau etip...

Keybir bastar  Qúdayyna syiynbay,

Órelige syiynady tәu etip!..

 

Qúlmyn ras! Allam ózin keshe gór,

Jaratqannan úlyq emes ne sheber!

Bizdiki sol qazaqylyq bayaghy,

Er jigitke az deytúghyn «jeti óner».

 

Ólen de óner, ónersiz júrt shatylghan,

Beu, qúrdasym, qara ólen sal qasymnan...

Tan bozynda búlbúl sayrap túrghanday,

Tyndayyn bir týsip jatyp atymnan.

 

Qasiyetinnen, aynalayyn, eskilik,

Eskilikten tabam ózim estilik.

Eldin kóbi jyrtyn-jyrtyn etkende,

Bir әdetim qalam ylghiy kesh kýlip...

 

Qәdirinnen aynalayyn kónelik,

Sende jatyr biyiktik pen órelik!

Abyzynday qúlaq salyp tyndayyn,

Ólenime aytyp jiber tórelik!?..

 

Qaydam, qaydam... eske týsip qaydaghy,

Jezkiyigim, jetpey qalghan aydaghy...

Shynyraudan túma ishken kónildi,

Kólshik suyn qyzyqtyrmas saydaghy?!

 

 

Baqyttyn Gýli

 

Sәukele - sәuirim! Tobylghy tory mún syilaghan,

Torghynday susyghan, toqyldaq - uaqyt mazasyz.

Sarghaldaq saghynysh... qyzghaldaq ghúmyrym qimaghan,

Jelbegey shapanday jel qughan kýnderim baghasyz.

 

Ólendi jaghalau,  jusany býrlegen kýngeyim,

Sary sirik teriskey, saghym bel kilkigen jotalar.

Ardaghym!.. Ólsheusiz sezimdi aqylmen kýrmeymin,

Syrtym dýr syr bermes, ishimde bozdaydy botalar.

 

Arshanyn týsindey jap-jasyl - Baqyttyn Gýlisin,

Jauqazyn sezimmen bәysheshek gýldedi qyrdaghy...

Aqshulan búlttar da tógililip әn saldy kýmis ýn,

Jýrektin emi ózin, «Dolana», qol jetpes shyndaghy.

 

Jýregin  kirshiksiz, móp-móldir qayynnyn sýtindey,

Saghyndym!.. tózimim qayyspas qaraghay qaptaly.

Kónil búl Jayyqtay tolqidy, qalamyn týsinbey,

Biyl tym әdemi, Sәukele - sәuirdin aq tany!..

 

 

Biz ekeumiz...

 

Sen de jalghyz. Men de jalghyz, Ol-jalghyz!

Mún anqytyp býr jarady Oy jalbyz!

Tamyry joq tasqa ósken gýl syndy,

Taghdyrly ólen oysyz basty oylanghyz!

 

Sen de múnly, men de múnly, Múndymyz!

Qazy qaytqan syr shertedi syrly Kýz.

Ómir degen - ýlken qalyp shekteuli,

Sol qalypqa syimaytúghyn jyndymyz...

 

Sen de qyrsyq,  men de qyrsyq, Qyrsyqpyz!

Qayyndaghy tym sezimtal býrshikpiz.

Jýrektegi saghynyshtyn kóz jasyn,

Kýz qúlatqan japyraqpen sýrtippiz!

 

Sen de oyda, men de oyda, Daramyz!

Aq paraqqa qalam týrtken qalady iz.

Jalghyzdyqtan jalyqqan kýn aqyry,

Qol ústasyp Aygha ketip qalamyz...

 

 

Bir sabaq Gýl!

 

Bir sabaq gýl - Ay betinde biyikte,

Sol gýl barda - Ay ajarly, týn jaryq!

Menin janym - altyn mýyiz kiyikte,

Al kiyigim, mún jamylghan - bir gharip...

 

Bir sabaq gýl - sary týsti - Saghynysh,

Oy-dariya... Keudem-teniz tolqyndy.

Qústar ýni, tenizimde sabylys,

Kóptin shuy toltyra ma olqymdy?!

 

Bir sabaq gýl - alyp koyghan erkimdi,

Kesh tyndaghan, tausylmaytyn ertegim.

Dauasy joq gýlden júqqan dertimdi,

Qalay jazam, ne bolady ertenim?..

 

Bir sabaq gýl - azabym da, múnym da,

Ay armangha qol sozamyn jetem dep.

Menin gýlim - jýregimde, jyrymda,

Qalsa eken saghynysh bop mekendep.

Bir sabaq Gýl!

 

 

Hat keldi qalqamnan

 

Bәrin de úmytqyn keldi... Jyladyn!

Meyirsiz qara týn úqpaydy múnyndy.

Egildin... úyattan keshirim súradyn,

Sel qúydy, aspannyn qabaghy tilindi...

 

Perishte keypindi joghaltyp «ket»,-dedin,

Oy - orman, adasyp qaldyn ba, omalyp.

Ketpek em, lezde aynydyn, ókpelim,

Men ýshin kýn shyqty, gýl býrlep  janaryp.

 

 Mahabbat azaby... Qimastyq. Qimadyq.

Aqyl joq, essiz shaq, tәtti týs, bal shyryn.

Qaytadan qosylyp sezimdi jyrladyq,

«Kýnderden» jasyryp qalady tan syryn.

 

Qoshtastyq qiya almay... boz torghay әn saldy,

Múnlyq kýn, jýk artyp tónedi arqadan.

Jany kýz, sarghayghan... ol qәzir baysaldy,

Qarlyghash qanatty hat keldi qalqamnan...

Taghy da!

Abai.kz

0 pikir