Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Janalyqtar 2129 0 pikir 11 Mamyr, 2013 saghat 07:27

Gýlnәr Salyqbay. PENELOPA EKEUMIZ (jalghasy)

***

 

Jarasqan aspanyna asqaq eldin

Atyndy taugha jazdym, tasqa da órdim.

Atalar armanynyng balasy edin

At jalyn tartyp miner jasqa keldin.

 

Joldardyng qiynymen jýrip kórdin,

Sonynnan ergen elge ýmit boldyn.

Jarqyrap kýnmen birge shyghyp edin,

Ózing de kýnge ainalghan jigit boldyn.

 

Jazyldy atyn  appaq  әriptermen -

Jaghylyp, jan-jaghyna jaryq bergen.

Jiyrma jyl jiyrma jyrgha ainaldy

Qalammen qanat taghyp, halyq bergen.

 

Bolary anyq erteng әlem sizdik,

Keudemdi kerip túrghan әuen sizdik.

Jyl da emes, ghasyr da emes, mәngilik bol,

Jiyrma jasqa kelgen Tәuelsizdik!

 

***

 

Án daryghan dalada shyngha  ainalghan Astanam,

Tóbesinde jarqyrap, kýn baylanghan Astanam!

 

Júldyzdary jamyrap, ay ketpeytin Astanam,

Qys ta qiyp kete almay, jay kókteytin Astanam...

 

Aqtarylyp auasy, aghylatyn Astanam,

Barmasam da, barsam da saghynatyn Astanam.

 

Jadyratyp janymdy mún-qayghy alghan, Astanam,

Ertegimsing sen mening shyngha ainalghan Astanam!

 

Kókti sýigen kórkimen tandandyrghan Astanam,

Kónilinde kórgenning әn qaldyrghan Astanam.

 

Erkelegen Esilding aghasynday Astanam,

***

 

Jarasqan aspanyna asqaq eldin

Atyndy taugha jazdym, tasqa da órdim.

Atalar armanynyng balasy edin

At jalyn tartyp miner jasqa keldin.

 

Joldardyng qiynymen jýrip kórdin,

Sonynnan ergen elge ýmit boldyn.

Jarqyrap kýnmen birge shyghyp edin,

Ózing de kýnge ainalghan jigit boldyn.

 

Jazyldy atyn  appaq  әriptermen -

Jaghylyp, jan-jaghyna jaryq bergen.

Jiyrma jyl jiyrma jyrgha ainaldy

Qalammen qanat taghyp, halyq bergen.

 

Bolary anyq erteng әlem sizdik,

Keudemdi kerip túrghan әuen sizdik.

Jyl da emes, ghasyr da emes, mәngilik bol,

Jiyrma jasqa kelgen Tәuelsizdik!

 

***

 

Án daryghan dalada shyngha  ainalghan Astanam,

Tóbesinde jarqyrap, kýn baylanghan Astanam!

 

Júldyzdary jamyrap, ay ketpeytin Astanam,

Qys ta qiyp kete almay, jay kókteytin Astanam...

 

Aqtarylyp auasy, aghylatyn Astanam,

Barmasam da, barsam da saghynatyn Astanam.

 

Jadyratyp janymdy mún-qayghy alghan, Astanam,

Ertegimsing sen mening shyngha ainalghan Astanam!

 

Kókti sýigen kórkimen tandandyrghan Astanam,

Kónilinde kórgenning әn qaldyrghan Astanam.

 

Erkelegen Esilding aghasynday Astanam,

Azattyqtyng aqjoltay balasynday Astanam.

 

Kózin ashyp, túrghansha kýn besikten, Astanam,

Bir jene almay jaryghyn, týn keshikken, Astanam...

 

 

Men qayter em týs bolyp, óng bolmasan, Astanam?!

Men qayter em jahanda sen bolmasan, Astanam?..

 

***

 

Kóshpeli elding kórki eding sen, azattyq,

En dalada erke eding sen, azattyq.

Úmytylmas, úly armangha ainalyp,

San jýrekti órteding sen, azattyq...

 

Saghynyshty saltym edin, azattyq,

Qolgha týspes altyn edin,  azattyq.

Qanatyna qara temir baylanyp,

Talay azap tartyp edin, azattyq.

 

 

Altyn kýnning shuaghy sen - Azattyq!

Ór ruhymnyng qyrany sen - Azattyq!

Alashymnyng úrany sen - Azattyq!

Qiyalymnyng pyraghy sen - Azattyq!

 

 

Aspanymdy enshiledin,  azattyq,

Mәngi elime tónshi menin, azattyq!

Aghyl-tegil tasqyny bop auanyn

Jýregime enshi menin, azattyq!

 

Azat eldin  ertenine  sendire,

Kók bayraghym, tolqyndanyp, jelbire!

Atalarym arman etken azattyq,

Kók aspanday tóbemizden móldire!

 

***

«Solnse - moe, ya ego nikomu ne otdam...»

M. Svetaeva

 

Kýn - meniki,

Mening jaryq janymda!

Kete almaydy ol dýniyede barymda.

Kýn - meniki, suyghandy bilmeytin

Keudemdegi ystyq-ystyq aghynda.

 

Kýn - meniki, jogharyda, tómende

Eshkim ony tygha almaydy terenge!

Kýn - kózinde eljiregen elimnin,

Ot tilinde oy aitatyn ólende.

 

Kýn - meniki, mәngi mening qasymda,

Babalarym tanbalaghan tasymda.

Terezemdi qara búlt japqanda

Kózderimnen aqqan ystyq jasymda.

 

Kýn quanyp, shalqyp-tasqan kezimde,

Dóp-dóngelek kelbetimde, sózimde.

Kýn - tóbemde,

kók aspannyng ýzigi -

Kók tuymda, ómirimde, ózimde!

 

*        *        *

 

Qar...

Týri joq tolastar...

Sol em siyaqty.

Allanyng shimayynday aghashtar

óleng siyaqty.

 

Jasyma.

Úly kókting ýlpildegen jasyna

Jeng shylarmyn.

Bәlkim qonyp, erip jatqan basyna

Men shygharmyn.

 

Býgin qarlymyn, jarlymyn,

Ýnsiz, súraqsyz...

Qar siyaqty sening de barlyghyn,

Túraqsyz.

 

Qar...

Týri joq basylar,

Kel, úsha alsan.

Basqan izim basqa jaqta shashyrar,

Jerge týse alsam.

 

*        *        *

 

Kóshe boyy ózimdi ýlestirip,

Shashtym.

Telefonnan baqyttyng ýni estilip,

Maspyn.

 

Onsyz ómir - ótirik,

Jetim kórik.

Bildim.

Qyssyz qysta qússyz jaz sekildenip,

Kýldim.

 

Kólenkening kózindey

Kórinbeydi eshkim.

Jýregimning sonynan ilestim...

 

*        *        *

 

Býgin de eshtene jaumaydy,

Bostyqty quyp.

Qarghalar órtengen ólennen aumaydy,

Aspanda tuyp.

 

Býgin de kósheler tasidy,

Baghdarshamdargha baghynyp,

Kólemsiz kónil jasidy

Joqty saghynyp.

 

Býgin de barlyghym belgisiz,

Ómir ónbeydi.

Qaydan tabasyz endi Siz

Mendeydi?

 

*        *        *

 

Qús bolsam ghoy,

Úshar edim, úshar em...

Qalar edi qiyalymnan tys әlem.

 

Qalar edi qybyrlaghan tirshilik,

Aspanyma alsam boldy bir shyghyp.

 

Sol aspanda oilanar em,

Túrar em,

Biyikterde  bir saltanat qúrar em.

 

Sodan keyin qaltyrar em, tonar em,

Sodan keyin jerge qayta qonar em...

 

PENELOPA EKEUMIZ

 

Armany ólmes, azghananyng birimiz,

Aydyng jaryq,

Kýnning ystyq týrimiz.

Bireulerge óliden de ólimiz,

Bireulerge tiriden de tirimiz -

Penelopa ekeumiz.

 

Batyr bitken qan maydanda qyrqysyp,

Jan beriser tau jastanyp, búlt iship.

Biz kýtemiz -

Jel ayamay júlqyghan

Kýzgi, songhy japyraqtay tyrtysyp -

Penelopa ekeumiz.

 

Jýrek qana meken eter saraymyz,

Hәm baqytty bolugha da jaraymyz.

Ókinbeymiz órmek toqyp otyryp,

Ózgege emes, terezege qaraymyz -

Penelopa ekeumiz.

 

*        *        *

 

Kózimdi kókke shegeledi,

Sózimdi sýirep jol appaq.

Kónilding kózsiz kóbelegi

Gýlge emes, kýlge qonaqtap.

 

Kýldegi ómir kýldirmedi,

Jylaugha da túrmady.

Baqyttylyghyn bildirmedi

Jýrekting adal qúrbany.

 

Kәdimgilikke qiya almady

Jolsyzben jýru ghajabyn.

Adasudan da úyalmady

Tamsana jútyp azabyn.

 

Kózim kókte, ózim jerde,

Eki jaqqa bólinip.

Eng bir qyzyq sezimderge

Jýremiz biz jolyghyp.

 

*        *        *

 

Kók te saghan bola almady-au mәngi jay,

Qasyma kel,

Jasyma, kel jalghyz Ay.

Jalghyz-jalghyz júldyzdargha qaralyq,

Jaltyldaghan, aghu ýshin jaralyp.

 

Kel, jalghyz Ay,

Kimge kerek kýresin?

Jer de jalghyz, sher de jalghyz,

Bilesin...

Tobyr kýlse, topastyghy bolar da,

Jalghyzdyghyn tanytayyq olargha.

 

Menen qayghy, senen qara búlt qashyp,

Keter bir kýn ashy jastan úrttasyp.

Sen Kýnine jete almaysyn, ol anyq.

Men de qalgham jarty jolda tonalyp.

 

*        *        *

 

Janbyrly týnde jan jylar,

Janynnan artyq qayda bar?

Kóshede kónil qanghyrar,

Armannyng izin aimalar.

 

Quanysh, qayghy tabysar,

Jýrekting kózi jasaurap.

Basynmen sosyn alysar

basqadan qashqan asau baq.

 

Janbyrly týnde jan jylar,

Jan bar ma basu aitatyn?

Sәn qúrar aghash salbyrar -

Japyraghy joq bayytatyn.

 

Ketkendey jerlik dau ýrkip,

Tamshydan beybit kýy keler.

Keudeni tәtti auyrtyp,

Keremet múngha sýireler.

 

...Jenildi Sizden aqylym,

Jeter me edi dauysym...

Janbyrly týndey jaqynym,

Janbyrly týndey alysym...

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir