Sәrsenbi, 21 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109623. Jazylghandar — 105145. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3584 0 pikir 29 Nauryz, 2013 saghat 09:15

QOQYSQA KÓMILGEN QAZAQ DALASY

Qalalardy qoqystan tazartu haqynda

Elimizding ontýstik ónirlerinde qys ótip, kóktem keldi. Shie aghashtary gýldep, jyl basy nauryz toyy da toylandy. Auyl-aymaq aulalaryn tazartyp, baqshalaryna aghashtar ekti. Mereke aldynda qalalar da qarbalasqa týsip, әkim-qaralar senbilikter úiymdastyryp, biraz kóshelerdi kýl-qoqystardan tazartqanday boldy. Alayda Almatynyng ýlken basshylar jýretin Furmanov, Abay, Abylayhan, Dostyq sekildi iri danghyldary bolmasa, ortalyqtan tysqary jatqan bylayghy kósheler sol qalpynda qalghanyn júrt kórip te jýr. Basqasyn bylay qoyghanda «Aqsay-1» yqsham audanynyng tazalyghy kónil kónshitpeydi. Joldyng eki jaq jiyegindegi aryq ishteri qoqysqa toly. Túrghyn ýilerge jaqyn jerlerdegi kózden tasa oi-shúqyrlar týrli kólemdegi qútylar, sýt ónimderining qatqyl qaghazdan jasalghan qoraptary, shyny bótelkeler, tәtti susyndar men konservi qalbyrlary, shylym qoraptary men túqyldary jәne taghy basqalargha tolyp jatyr.

Qalalardy qoqystan tazartu haqynda

Elimizding ontýstik ónirlerinde qys ótip, kóktem keldi. Shie aghashtary gýldep, jyl basy nauryz toyy da toylandy. Auyl-aymaq aulalaryn tazartyp, baqshalaryna aghashtar ekti. Mereke aldynda qalalar da qarbalasqa týsip, әkim-qaralar senbilikter úiymdastyryp, biraz kóshelerdi kýl-qoqystardan tazartqanday boldy. Alayda Almatynyng ýlken basshylar jýretin Furmanov, Abay, Abylayhan, Dostyq sekildi iri danghyldary bolmasa, ortalyqtan tysqary jatqan bylayghy kósheler sol qalpynda qalghanyn júrt kórip te jýr. Basqasyn bylay qoyghanda «Aqsay-1» yqsham audanynyng tazalyghy kónil kónshitpeydi. Joldyng eki jaq jiyegindegi aryq ishteri qoqysqa toly. Túrghyn ýilerge jaqyn jerlerdegi kózden tasa oi-shúqyrlar týrli kólemdegi qútylar, sýt ónimderining qatqyl qaghazdan jasalghan qoraptary, shyny bótelkeler, tәtti susyndar men konservi qalbyrlary, shylym qoraptary men túqyldary jәne taghy basqalargha tolyp jatyr.

Elbasy ontýstik astanagha jylyna kem degende eki-ýsh ret at izin salyp túrady. Kelgen sayyn qalanyng infraqúrylymyna, tazalyghyna kónil audaruda. Aldynghy jyly kezekti saparynda qaladan shyghatyn túrmystyq qaldyqtardy jon men qayta óndeuding syn kótermes jaghdayyn syngha alghan. Elbasy: «Qoqys qaldyqtaryn qayta óndeu qalanyng ózekti problemasynyng biri bolyp otyr. Álemdegi jetekshi elderding tәjiriybesi kórsetkendey, búl problemany ontayly sheshuge tolyq mýmkindik bar. Mәselen, Shveysariyada әrbir túrghyn qoqysty súryptap tóguge mindetti: shynyny shynygha, metaldy metalgha, qaghazdy qaghazgha. Sonyng nәtiyjesinde, shyny sauyttardyng 90 payyzy, qaghaz ónimderining ýshten biri qayta óndeuge paydalanylady. Osydan kelip, Shveysariya men Singapur siyaqty elder әlemdegi ekologiyalyq eng taza memleketterding qatarynda esepteledi. Al, bizde Almatydaghy qoqys óndeytin jalghyz keshen bir jyldan beri júmys istemey túr...», - degen edi. Sodan beri de búl kórinis asa ózgere qoyghan joq. Resmy mәlimetterge sýiensek, Almaty dýnie jýzining eng las qalasy reytingisinde 9-shy orynda túr eken. IYә, kónil quantpaytyn jәi. Qazirgi qala kóshelerindegi qoqys ýiindilerine qarap, búl aqparatty joqqa shyghara almaysyn. Al qoqys óndeytin jalghyz kәsiporynnyng júmys istemey túrghany ókinishti, әriyne.
2008 jyly 22 jeltoqsanda «Almaty qalasyndaghy óndiristik jәne tútynghan qaldyqtardy esepke alu, óndeu jәne zalalsyzdandyru Erejesi» qabyldanghan edi. Qala 71 uchaskege bólingen jәne 1056 qoqys salynatyn konteynerlik alang bar. Solarda jinalghan túrmystyq qaldyqtar súryptalyp, Almatydan 34 shaqyrym jerdegi «Plazma enerji» JShS-gha qarasty poligongha tasymaldanady. Búl poligon osydan 25 jyl búryn salynghan bolatyn. Býginde onyng qaldyq qoqystardy kómu әdisteri mýldem syn kótermeydi. Múnda kýni býginge deyin 4 million tonnadan astam qoqys jinalghan. Búdan artyqty qabyldaugha poligonnyng esh mýmkindigi joq. Ondaghy qoqystar auagha metan gazyn bólip jatqany eshkimge de júmbaq emes. Jel batystan soqsa, sol gazdyng iysi eki milliongha juyq halqy bar Almatygha jetedi. Ekologiya mamandary búl ziyandy qoqystyng betin topyraqpen jauyp tastaytyn uaqyt әldeqashan jetkenin qala men oblys basshylaryna qayta-qayta eskertumen keledi. Alayda nәtiyje joq.
Qytay Halyq Respublikasynyng astanasy Pekinde kóshede týkiru, úsaq-týiek qoqys jәne it saryghyna ýshin qomaqty aiyppúl tóleudi jolgha qoyghan. Tipten Qytay ýkimeti jýrginshi adamdardyng kózinshe kóshege týkiru júrtshylyqty qúrmettemeu dep sanaydy. Al Singapurde saghyz shaynap, ony bir-birine taratudyng ózi esirtki satumen birdey qylmys eken. Sol ýshin kinәli jan budjetke 1000 AQSh dollary kóleminde aiyppúl tóleydi. Túrghyndar tastay salghan qoqys ýshin 500-den 1000 AQSh dollary, al tabighat ayasynda jýrip tamaqtanghandargha 1000 AQSh dollary, jedelsatyda shylym shekkenderge 1000 AQSh dollar aiyppúl salynady.
Italiyanyng astanasy Rimdegi sәulet jәne óner eskertkishterining manyna kelip demalushylar jyl sayyn 15 myng shaynalghan saghyz tastaydy eken. Ýkimet solardy tazalaugha budjetten jyl sayyn 5,5 mln. euro júmsap kelgen kórinedi. Sondyqtan da Rim qalasynyng әkimshiligi saghyz shaynaushylarmen mәdeniyetti kýres jolyn úiymdastyrghan. Olar júrttyng kóp jinalatyn mәdeny demalys oryndary janyna arnayy saghyz salatyn jәshikter qoyghan. Eger saghyz shaynaushylar saghyzdaryn sol jәshikke salmasa 50 euro kóleminde aiyppúl tóleytindikteri turaly eskertui de bar. Al ontýstik shyghystaghy Malayziyada kóshe jýrginshileri asfalitqa tastaghan saghyzdary ýshin 1 ay qoghamdyq júmys istep jәne 500 AQSh dollary kóleminde aiyppúl tóleuine tura keledi. Europanyng birqatar elderi de osynday zandardy qoldanuda. Atap aitar bolsaq, Úlybritaniya ótken jyldar bederinde kóshelerdi shaynalghan saghyzdan tazartu ýshin 1 mlrd. AQSh dollaryn júmsaghan. Búl eldegi satylatyn barlyq saghyz qúnynan eki ese kóp shyghyn.
Kórshimiz Resey jyl sayyn 40 million tonna túrmystyq qaldyqtardy qalalarynyng syrtyna shygharuda. Solardy tasymaldaugha 2,5 million AQSh dollaryn júmsauda. Ondaghy qaldyqty qayta óndeytin kәsiporyndar sonyng shamaly bóligin ghana kәdege asyruda. Alkogolidi ishimdikten aldaryna jan salmaytyn orys aghayyndar qoqystaryn kez kelgen jerge tastay salatyn ejelgi әdetten әli de aryla qoymaghan. Olardy jónge salugha biylikting shamasy kelmey otyr. Búl mәselening bizde de onyp túrghany shamaly. Jyghylyp jatyp, sýringenge kýler jayymyz joq. Alayda reseylikter qaldyqtardy tehnologiyalyq óndeudi qolgha alyp, bizneske ainaldyruda. Qazir Mәskeuge bara qalsanyz túrmystyq qaldyqtardy jinau týrli mekemeler arasynda bәsekege týskenin bayqaysyz. Qala audandarynyng basshylary syrttaghy poligongha jetkizgen qoqystyng әr kubmetri ýshin olargha 3 myng rubli tóleydi. Al Mәskeudegi onday poligondar sany 50-den aspasa kem emes. Degenmen, qoqys tastaushylarmen bizde de aitarlyqtay kýres jýrgizilude. Songhy ýsh-tórt jyldan beri әrbir qoghamdyq tәrtipti búzushy enbegimen ótem nemese aqshalay aiyppúl tóleuge mindetti. Ótken jyldyng sәuir aiynyng ózinde Astanadaghy Saryarqa audanynyng inspektorlary kólikterin arnayy oryndarda jumaghandary ýshin avtokólik iyelerine jalpy somasy 398,6 myng tenge kóleminde aiyppúl salghan. Al kompaniyalardyng qúrylys qoqystaryn kózden tasalau jerlerge tókkenderi ýshin 280,1 myng tenge, jol boyyna tókkenderge 262,2 myng tenge kóleminde aiyppúl salyndy.
Tazalyq - densaulyq kepili. Kýn qyzuy artqan sayyn shybyn-shirkeyler men masa-sonalar shyghyp, kóshedegi sasyp, borsyghan tamaq qaldyqtaryna, qoqystargha ýimeleydi. Sodan ýidi-ýige úshyp kirip, dastarqandaghy as mәzirlerine qonady. Adamdargha keybir auru týrleri solardan taraytynyn dәrigerler aqparat qúraldary arqyly aityp ta, jazyp ta jýr. IYә, sanitarlyq tazalyq bolmaghan jerde dertting asqynatyny beseneden belgili jәi. Sony bile túra qala túrghyndary qoqystardy kóshelerge qalay bolsa solay tastay salatynyn qaytersin. Búl әli de bolsa sana tómendigin kórsetetin jay
Qalany qoqystan tazartuda aqtóbelikterdi ózgelerge ýlgi tútugha bolady. Onda «Jasyl el» jastar otryady qúrylghan. Olardyng «Auyldyng órkendeui - Qazaqstannyng órkendeui» atty marafon-estafetasy byltyr 700 mynnan astam jas qazaqstandyqtardy biriktirdi. Olar elimiz boyynsha 640 myng kóshet otyrghyzyp, 700- den astam ózen-kól men bastau-búlaqty qoqystardan tazartty. Barlyghy 450 myng tonna qoqys arnauly oryngha jinaldy. Aqtóbelikterding osy bastamasy jyl boyyna jastardyng qoldauyn tauyp jatsa, qanekiy?!

Kólbay Adyrbekúly

"Týrkistan" gazeti

0 pikir