Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 2121 0 pikir 26 Nauryz, 2013 saghat 04:37

Sәken Sybanbay. Mektepte kino sabaghy engizile me?

Qazaq kinosynyng qazirgi ahualy halyq qalaulylaryn da alandata bastapty.  21 aqpanda Mәjilis deputaty Viktor Rogalev QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrining atyna «adam jýreginde  meyirim men izgilik oyatatyn jarqyn da jaqsy filimder kóptep týsirilse...» degen tilegi bar deputattyq saual joldapty.  Saualdyng sonyna onyng әriptesteri Serikjan Qanaev pen Núrlan Ábdirov te qol qoyypty.

Jaqsy kinonyng jarqyn ýlgileri bizde bar

«Jaqsy kino týsire alatyn talantty rejisserler men ssenaristerdi izdep tauyp, dayyndaudy tez arada qolgha alu kerek. Ol filimder «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng bazasynda taspalanuy tiyis, búl maqsatqa júmsalar qarajatty ministrlik qarastyruy qajet. Kórermenge mәngilik qúndylyqtar men bayyrghy dәstýrlerdi dәripteu arqyly ghana naghyz mәdeniyetti úsyna alamyz. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi janynan qazaq kinosynyng qordalanghan mәselelerin talqylap, sheshim qabyldaytyn qoghamdyq kenes qúrghan jón» deydi halyq qalaulysy.

Qazaq kinosynyng qazirgi ahualy halyq qalaulylaryn da alandata bastapty.  21 aqpanda Mәjilis deputaty Viktor Rogalev QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrining atyna «adam jýreginde  meyirim men izgilik oyatatyn jarqyn da jaqsy filimder kóptep týsirilse...» degen tilegi bar deputattyq saual joldapty.  Saualdyng sonyna onyng әriptesteri Serikjan Qanaev pen Núrlan Ábdirov te qol qoyypty.

Jaqsy kinonyng jarqyn ýlgileri bizde bar

«Jaqsy kino týsire alatyn talantty rejisserler men ssenaristerdi izdep tauyp, dayyndaudy tez arada qolgha alu kerek. Ol filimder «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng bazasynda taspalanuy tiyis, búl maqsatqa júmsalar qarajatty ministrlik qarastyruy qajet. Kórermenge mәngilik qúndylyqtar men bayyrghy dәstýrlerdi dәripteu arqyly ghana naghyz mәdeniyetti úsyna alamyz. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi janynan qazaq kinosynyng qordalanghan mәselelerin talqylap, sheshim qabyldaytyn qoghamdyq kenes qúrghan jón» deydi halyq qalaulysy.

V.Rogalev myrzanyng aituynsha, «jaqsy kinonyng jarqyn mysaldary bizde barshylyq, olar - «Qyz Jibek», «Bizding sýiikti dәriger», «Shabandoz qyz», «Taqiyaly perishte», «Ana turaly anyz», «Mening atym Qoja», «Atamannyng aqyry», «Transsibir ekspresi» jәne t.b. Bәlkim, búlar sheteldik kinofestivaliderde oza shauyp, olja salmaghan bolar, biraq adal dostyqtyn, shynayy mahabbattyn, qayyrymdylyq pen qaharmandyqtyng naghyz tәrbiyelik quaty - osy filimderde, búl jaghynan qazirgi kinolentalardyng eshbiri olarmen tenese almaydy». Mәjilis deputattary kópshilikti múny «bayaghy kezendi ansaghan saghynyshtyng saryny emes, otandyq kinonyng býgingi ahualyn týzeuge degen úmtylys» dep úghugha shaqyrady.

Qazirgi filimderding ishinen V.Rogalev «Balalyq shaghymnyng aspany» kartinasyn arnayy atap ótipti. «Osy tuyndy arqyly bizding kinogerler ruhy asqaq, týisinip-qabyldaugha jaghymdy dýnie týsire alatynyn dәleldedi. Kórermen meyirim, dostyq, janashyrlyq, ózara jәrdem degen úghymdardyng qúr sóz emestigin, bala Núrsúltannyng tabandylyghy men adamgershiligi, qanatty armany arqasynda ómirding býkil syn-synaqtarynan sýrinbey ótip, naghyz adam, atpal azamat, óz elining patrioty bolyp shyqqanyn kózimen kórip, kónilimen týisindi» dep jazady ol.

Deputatty sonday-aq qazirgi filimder men teleserialdarda zorlyq-zombylyqtyn, ashkózdiktin, arsyzdyqtyng ashyq nasihattala bastaghany alandatady eken. «Kinogerlerimiz qayyrymdylyq, adaldyq, riyasyzdyq, kirshiksiz sezim sekildi jalpyadamzattyq qúndylyqtardy týgel ysyryp qoydy, olardyng ornyn ekranda әlsizderge jәbir kórsetushilik, dýniyeni týgel jek kórushilik, tek óz qúlqynyn oilaytyn paydakýnemdik jaylap aldy. Jas úrpaqqa osynday dýniyeler qanday ónege berip jarytady? Kino, qalay desek te, qashanda ózining quatty tәrbie qúraly dәrejesin saqtap qalady. Sonda biz ekranda qan su bop aghatyn, jastar qariyalardy qúrmettemeytin, qoghamda úry-qary ýstemdik qúratyn filimderdi iydeologiya dep úqsaq, bolashaghymyz ne bolmaq?» - dep kýiinedi ol.

Ónerding tәrbiyelik quatyn paydalanghan jón

Esterinizde bolsa, osy jyldyng basynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev memleket «Qazaqfilimge» ýnemi qoldau kórsetetinin aita kelip, kiynematografisterimizdi týsiriletin tuyndylardyng sapasyna nazar audarugha shaqyrghan edi. Al shamamen bir ay búryn Reseyde Kiynematografister odaghynyng úsynysymen mektepterde kórsetuge bolatyn 100 otandyq filimning tizimi jasalyp, talqylaugha úsynylghan-dy. V.Rogalev te óz deputattyq saualynyng sonynda: «Keybir filimderdi, Bilim jәne ghylym ministrligimen kelise otyryp, elimizding oqu oryndarynda kórsetudi mindetteuge bolatyn shyghar dep oilaymyz», - depti.

Bizdinshe, osy úsynystardyng qay-qaysysy da dúrys. Qazir kino týsiruding tehnikalyq mýmkindikteri damyghanymen, adam janyn tebirentetin, jýrek terbeytin, býkil otbasy bolyp tamashalap, artynsha әdemi әser bólisuge arqau bolatyn tuyndylar shyqpay jatyr. Shyqsa da, biren-saran. Filimderimizding keybiri kórermenning týsinuine qiyn, kýrdeli bolsa, qaysybiri kóshede qol kameramen kez kelgen әuesqoy týsire salghanday tym qarabayyr, endi biri sapasy kónil kónshiterlik bolghanymen, últtyq ústanymgha, qazaqy payymgha kereghar kelip jatady. Taspalanu sheberligi jóninen de, sujetting oinaqylyghy, keyipkerlerding qazaqy minezi, akterlerding shynayy oiyny, kisi dýniyetanymyna әseri túrghysynan da bәsi joghary tuyndylargha kórermen susap-aq otyr. Nege ekeni belgisiz, osynday talaptardyng bәrine say keletindey «altyn ortany» ústau rejisserlerding qolynan keletin emes.

Otandyq kinoónimderding tandaulylaryn oqu oryndarynda kórsetu turaly bastamany da qoldaugha bolady. Búl jerde, bir oqpen eki qoyan atqanday, eki maqsatty oryndaugha mýmkindik tuady: birinshiden, oqushylar qazaq kinosynyng ýzdik ýlgilerimen jaqynyraq tanysady, ekinshiden, ústazdar kino ónerining tәrbiyelik quatyn paydalana otyryp, balalar men jasóspirimderge nening dúrys, nening búrys ekenin ekrandaghy kórneki mysaldar arqyly týsindire alady. Filim kórip bitkennen keyin әrkim óz oiyn aityp, kishigirim pikirtalas órbitken jón, óitkeni, maqsat - әnsheyin kino kóru emes, odan alghan әserindi bólisu, úqqanyndy saralau boluy kerek.

Ras, filimnen әrkim әrqily oy týyi mýmkin. Bireu týpki maghynasyna mәn berse, bireu jәy qyzyqty oqighasyna kónil audaruy, endi biri tipti eshtenege kónili tolmay, ishi pysyp otyruy da ghajap emes. Shynyna kelgende, mektep pәnderining qay-qaysysynda da osylay ghoy: bir oqushy matematikagha erekshe qyzyghady, endi biri tek bagha alu ýshin baryn salady, ýshinshisi әiteuir ilinip-salynyp, «ýshke» әreng iligip jýredi. Kerisinshe, esep-qisapqa ebi joq sol balanyng tarih pen jaghrafiyadan aldyna jan salmauy, әlgi «matematiktin» til-әdebiyetten aqsap jatuy da yqtimal. Yaghni, býkil baladan kinodan birdey әsermen, birdey oimen shyghuyn talap etu mýmkin emes.

Tәrbie men bilim - mәjbýrleuding mәdeniyetti týrleri

Osy taqyryp turaly keshe birneshe tanysymnyng pikirin súradym. «Óte dúrys iydeya» dep qoldady biri. «Mening qyzym keshe kolgotkiyin jyrtyp keldi, synyptaghy oryndyghynyng shegesi sorayyp túr eken. Oryndyqty onday almay jýrgen mektepter kino kórsetetin qúrylghyny qaydan tappaq?» dep ekpindedi ekinshisi. «Jaraydy, mektepte anda-sanda jaqsy kino kórsetsin, al balalarymyzdyng ghalamtorgha baylanyp, kompiuterge jabysyp qalatyn әdetin qalay qoyghyzamyz?» dep uayymdady ýshinshisi. «6 jasar bóbek pen 16 jastaghy bozbalanyng ónerdi qabyldau dengeyi birdey emes qoy, sondyqtan, әr jastaghy balalargha kórsetiluge tiyis filimderdi ekshep, súryptaghan jón shyghar» degen tilek aitty tórtinshisi. «Qazirgi balalardyng talghamy, qyzyghushylyghy basqa, olargha bayaghy ózimiz kórgen eski filimderdi kýshtep kórsetuding týkke keregi joq» dep týidi besinshisi.

Yaghni, aldymen atalghan úsynysty jan-jaqty zerttep-zerdeleu kerek siyaqty. Mektepterdi kinoqúrylghymen qamtu qalay jýzege asady? Kórsetiluge tiyis filimderdi kim jәne qanday kriyteriyler boyynsha irikteydi? Bastauysh synyptargha, orta jәne joghary synyptargha dep arnayy bólgen dúrys pa? Búl bastamany tek jalpy bilim beretin mektepterde jýrgizu kerek pe, әlde kolledjderdi, týrli gimnaziya-liyseylerdi, polisiya mektepterin, ofiyserlik uchiliyshelerdi, joghary oqu oryndaryn da qamtyghan jón be? Kino kórsetu mindetti sabaq, pәn esebinde jýrui qajet pe, әlde tek fakulitativ týrinde me? Rasynda da, oilasatyn, saralaytyn nәrse az emes.

Reseyding Krasnoyarsk qalasynda mektep oqushylaryna synypqa janadan kelgen qyzdy mazaq qylyp, tynym bermeytin keyipkerleri bar «Chuchelo» filimi kórsetilipti. Tamashalaghan synyptardyng birinde tap sol kartinadaghyday jaghday qalyptasqan eken. Filimnen son, ústazdarymen birge osy jәitti talqylaghan oqushylar әlgi «búzaqylardyn» synypqa janadan kelgen qyzdan keshirim súrauyn talap etipti. Olar keshirim súrap, «búdan bylay onday qylyqty qaytalamaymyz» dep uәde beripti.

Óner men әdebiyet - ózge adamnyng janyna ýniluge, basqa jandy ózindey týsinuge jeteleytin, soghan mýmkindik beretin qúral. Jaqsy kino, jaqsy spektakli, jaqsy kitap ómirding mәni turaly oilandyrady, izgilikke ýndeydi, kýiki tirlikting kýibeninen, iship-jeuden basqa da әsem әlem baryn esimizge salady, pendelik pighyldyng tar shenberinde qalmay, naghyz adamdyq dengeyge úmtyldyrady. Demek, tәrbiyeleydi. Yaghni, «qazirgi balalardyng talghamy, qyzyghushylyghy basqa, olargha bayaghy ózimiz kórgen eski filimderdi mәjbýrlep kórsetuding týkke keregi joq» deytin tanysym qatelesedi dep oilaymyn. Mekteptegi sabaqtyng bәrin balalar týgel sýisinip, quanyp oqy ma? Talayynyng kónili qalamasa da, biz geometriyany, fizikany, tarihty, t.b. pәnderdi bәribir oqytamyz ghoy. Óitkeni, kerek. Demek, tәrbie men bilim - mәjbýrleuding mәdeniyetti týrleri. Qayta kitaptan góri ekrangha kóbirek telmiretin býgingi úrpaqtyng tәrbiyesi kino arqyly jaqsy jýrse kerek.

 

«Almaty aqshamynyn» úsynysy

Eger QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Bilim jәne ghylym ministrligimen oilasa otyryp, deputat V.Rogalevting iydeyasyn iske asyratyn bolsa, jas úrpaqqa qazaq kinosynyng qorynan әrqaysysy óz ornyn alghan tómendegi tuyndylardy kórsetuge bolar edi.

Balalargha arnalghan ýzdik filimder:

«Mening atym Qoja» (1963, rej. A.Qarsaqbaev)

«Arman-ataman» (1967, rej. Sh.Beysembaev)

«Balalyq shaqqa sayahat» (1968, rej. A.Qarsaqbaev)

«Shoq pen Sher» (1972, rej. Q.Qasymbekov)

«Kókserek» (1973, rej. T.Ókeev)

«Jýirik bolsan, ozyp kór!» (1974, rej. A.Qarsaqbaev)

«Alty jasar Alpamys» (1977, rej. A.Qarsaqbaev)

«Toghyzynshy úldan saqtan» (1983, rej. V.Púsyrmanov, V.Chugunov)

«Sýirik» (1984, rej. A.Álpiyev)

«Auylym Kóktóbening bókterinde» (1986, rej. Á. Sýleeva)

«Adamdar arasyndaghy bóltirik» (1989, rej. T.Temenov)

«Saghan kýshik kerek pe?» (2003, rej. Q.Qasymbekov)

 

Jas úrpaq kóruge tiyis basqa da filimder:

«Amangeldi» (1938, rej. M.Leviyn)

«Abay әnderi» (1945, rej. G.Roshali, E.Aron)

«Bizding sýiikti dәriger» (1957, rej. Sh.Aymanov)

«Aldar kóse» (1964, rej. Sh.Aymanov)

«Túlpardyng izi» (1964, rej. M.Begaliyn)

«Atameken» (1966, rej. Sh.Aymanov)

«Án qanatynda» (1966, rej. Á.Mәmbetov)

«Qarash-Qarash oqighasy» (1968, rej. B.Shamshiyev)

«Taqiyaly perishte» (1968, rej. Sh.Aymanov)

«Atamannyng aqyry» (1970, rej. Sh.Aymanov)

«Qyz Jibek» (1970, rej. S.Qojyqov)

«Qúlager» (1972, rej. B.Mansúrov)

«Gauhartas» (1975, rej. Sh.Beysembaev)

«Transsibir ekspressi» (1977, rej. E.Orazbaev)

«Qan men ter» (1978, rej. Á.Mәmbetov)

«Ohran bastyq» (1978, rej. A.Tәjibaev)

«Ebelek» (1980, rej. A.Tәjibaev)

«Jaushy» (1980, rej. Á.Mәmbetov)

«Qosh bol, Medeu!» (1981, rej. Z.Podskaliskiy)

«Dolana» (1981, rej. M.Omarov)

«Aqyrghy amanat» (1981, rej. A.Tәjibaev)

«Soghystyng songhy jyly edi» (1983, rej. A.Tәjibaev)

«Ótelmegen paryz» (1983, rej. S.Jarmúhammedov)

«Adamgha iltipat!» (1984, rej. L.Son)

«Shoqan» (1984, rej. A.Áshimov, 4 seriyaly)

«Shanyraq» (1987, rej. E.Bolysbaev)

«Súltan Beybarys» (1989, rej. B.Mansúrov)

«Aynalayyn» (1990, rej. B.Qalymbetov)

«Jansebil» (1991, rej. A.Shәjimbay)

«Otyrardyng kýireui» (1991, rej. A.Ámirqúlov)

«Mahabbat beketi» (1993, rej. T.Temenov)

«Kózimning qarasy» (1994, rej. S.Narymbetov)

«Zamanay» (1997, rej. B.Shәrip)

«Qazaqy oqigha» (2001, rej. D.Manabay)

«Sardar» (2003, rej. B.Qalymbetov)

«Qaladan kelgen qyz» (2004, rej. R.Ábdirashev)

«Dýniyejaryq» (2006, rej. J.Jetiruov)

«Áurelen» (2008, rej. S.Qúrmanbekov)

«Qosh bol, Gýlsary!» (2008, rej. A.Ámirqúlov)

«Birjan sal» (2009, rej. R.Álpiyev, D.Joljaqsynov)

«Balalyq shaghymnyng aspany» (2011, rej. R.Ábdirashev)

«Jaujýrek myng bala» (2012, rej. A.Sataev), t.b.

 

Derekkózi - «Almaty aqshamy» gazeti

0 pikir