Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2741 0 pikir 23 Nauryz, 2013 saghat 17:23

Erkin Raqyshev: «Maghjan Magadanda bolmaghan. Al, Kenesary hannyng basyn orystar tyghyp bermey otyr»

Jaqynda «Maghjan Júmabaevtyn, Sәken Seyfullinning ómirbayan derekterin naqtylau, jerlengen oryndaryn anyqtau, sýiekterin elge jetkizu - úrpaq paryzy» atty ghylymy konferensiya ótti. Osy jiyngha qatysqan tarihshylar, qogham qayratkerleri: M. Júmabaev pen S. Seyfullin atylghan joq, olardy týrmede kórgen adamdar bar, sýiekterin elge jetkizu kerek, - degen sheshimge keldi. Osy jiyngha qatysqan belgili rejisser Erkin Raqyshev búl sheshimge ýzildi-kesildi qarsy boldy. Biz Erkin Raqyshevpen súhbattasyp, ne sebepti kópshilikting pikirine qarsy bolghandyghy jayly bilmek boldyq.

- Ghylymy konferensiyada qabyldanghan sheshimge siz ne sebepti qarsy boldynyz? Nege siz Maghjanmen, Sәkenmen týrmede birge bolyp, kórgen kisilerge senginiz kelmeydi?  Qanday negizderge sýiendiniz?

Jaqynda «Maghjan Júmabaevtyn, Sәken Seyfullinning ómirbayan derekterin naqtylau, jerlengen oryndaryn anyqtau, sýiekterin elge jetkizu - úrpaq paryzy» atty ghylymy konferensiya ótti. Osy jiyngha qatysqan tarihshylar, qogham qayratkerleri: M. Júmabaev pen S. Seyfullin atylghan joq, olardy týrmede kórgen adamdar bar, sýiekterin elge jetkizu kerek, - degen sheshimge keldi. Osy jiyngha qatysqan belgili rejisser Erkin Raqyshev búl sheshimge ýzildi-kesildi qarsy boldy. Biz Erkin Raqyshevpen súhbattasyp, ne sebepti kópshilikting pikirine qarsy bolghandyghy jayly bilmek boldyq.

- Ghylymy konferensiyada qabyldanghan sheshimge siz ne sebepti qarsy boldynyz? Nege siz Maghjanmen, Sәkenmen týrmede birge bolyp, kórgen kisilerge senginiz kelmeydi?  Qanday negizderge sýiendiniz?

- Osy konferensiyada keltirilgen dәiekterge zeyin salyp, oy eleginen ótkizseniz, siz de qarsy bolasyz! Birine-biri qarama-qayshy derekterding qaysysyna senuge bolady? Konferensiyada keltirilgen dәiekter boyynsha, Bauyrjan Momyshúly Maghjan Júmabaevpen Krasnoyarskide kezdesken, Abdolla Ábdirahmanov Maghjanmen  Magadanda týrmede birge bolghanyn aitady.  Al jazushy, aqyn Hamza Abdullin  Maghjan Júmabaev 1956 jyly Novaya Zemlya aralynda óz ajalynan óldi dese, taghy bireuleri Kolymada, al ekinshileri Sahalinde kórdik deydi. Endi osy derekterding qaysyna senesiz? Osy adamdardyng bәri bir jerde kórse, mýmkin nanymdyraq shyghar ma edi? Biraq kórdim degen әngimelerding bәri ótirik ekeni taygha tanba basqanday kórinip túr ghoy. Bauyrjan Momyshúly Maghjandy kórdi degen derekke senip kóreyik. Ekeui súhbattasyp, syr shertisip әngime qúrdy delik. Biraq, Bәukeng sol zamanda aqylgha kirmeytin «Dayyn bolynyz on kýnnen keyin alyp ketemin» degen sózine oilanyp qaranyzdarshy. Ol túrmaq, Stalinning jaqyn serikteri Molotov pen Kalinin de ózderining týrmede otyrghan әielderin alyp shygha almaghan. Sonda Bauyrjannyng qolynda Stalinning kýshi men qúdireti bolghany ma? Búl aqylgha qonbaydy. Konferensiyada Bauyrjan Maghjandy kórgenin ózi jazghan dep aityldy. Biraq búl dúrys emes. Bauyrjan eshbir enbeginde «men Maghjandy kórdim» dep jazbaghan. Eger Bauyrjan Momyshúly Maghjan Júmabaevty shynymen kórgen bolsa, ózi jazar edi. Búny Bauyrjannan estidim dep, әrkim әrtýrli jazyp jýr. Bireuleri Bauyrjan Maghjandy ormannyng arasynda kórdi dese, ekinshi bireuleri Bauyrjan maghan Maghjandy qalanyng ishinde kórdim dep aitty desedi. Búlar ótirikti ózderi aitqandaryn qoymay, endi kelip Bauyrjan Momyshúly batyrymyz aitty dep, Bәukendi ótirikshi qylyp, sonyng artyna tyghyluda. Úyatsyzdar... Al endi Maghjanmen  Magadanda týrmede birge boldym degen kuәger Abdolla Ábdirahmanovqa keletin bolsaq, ol: Maghjanmen aidauda birge bolyp, talay әngimesining kuәsi boldym, 1951 jyly qantarda qaytys boldy, - deydi. Konferensiyadaghylar Abdolla Ádirahmanovty býkpesiz shynayy aitty, senuge bolady, onyng aitqany Maghjan Júmabaevty 1938 jyly 19 nauryzda atyldy degen resmy aqparatty teriske shygharady dep qorytyndylady. Qyzyq. Bir dәleli joq jalang sózge senip, qalay osylay aitugha bolady.

- Nege olay aitasyz?

- Birinshiden, Maghjannyng jerlengen jerin izdep Magadangha barghan adamdar sondaghy arhivten Abdolla Ábdirahmanovtyng qújattaryn tabady da, al onymen «birge bolghan» Maghjannyng qújatyn tappaydy. Yaghni, Maghjan Magadanda bolmaghan. Búny Maghjan basqa atpen otyruy mýmkin dep týsindiredi. Abdolla aqsaqal Maghjannyng aitqan әngimesin «býge-shýgesine» deyin biledi de, onyng jalghan aty-jóni bolsa, ony nege bilmeydi? Sebebi, ony jalghan atpen otyrghyzudyng eshqanday qajettiligi joq edi.

Osy jiyngha qatysqan Beybit Qoyshybay aitqanday Maghjanmyn dep basqa bireu aituy mýmkin shyghar.

-   Joq. Olay da boluy mýmkin emes. Sebebi, ol kezde Maghjannyng ómirining qyr-syryn onyng ózinen basqa adamnyng bilui mýmkin emes edi.  Maghjan alghash sottalghanda, ony әieli Zyliha men qayyn inisi Sәlimjan ekeui Sibirge izdep barghanyn, onyng Sәbit Múqanovpen, Ghabit Mýsirepovpen qarym-qatynasyn, taghy basqa jayttardy tek Maghjan ghana bilgen. Búlar keyinnen belgili bolyp, BAQ betterinde jariyalanyp jýr. Aqsaqal solardy oqyp qiyaldanyp jýrgen bolsa kerek.

- Abdolla Ábdirahmanov Maghjannyng bergen óleng jazghan bloknotyn joghaltyp aldym deydi. Búghan ne aitasyz?

- Ol uaqytta týrmede qaydaghy bloknot? Qazirgidey kenshilik zaman joq qoy. Qazirgi týrmede kitap jazsanyz da erkiniz. Aqsaqal óz sózinde bylay deydi: «aramyzda NKVD-nyng tynshylary bolatyn. Kimge ne aittyn? Qanday oimen aittyng dep andyp otyratyn». Kórdiniz be? Óleng jazbaq týgili әr sózine abay bolu kerek. Osydan keyin-aq týsinikti emes pe, eshqanday bloknottyng bolmaghany. Sol konferensiyada aqsaqaldyng «Maghjanmen biraz aralasqan son, ol maghan balamday bolyp ketti» degenin estigende, janymda otyrghan Júmash Kenebay ekeuimizding auyzymyz ashylyp qalypty. 1893 jyly tuylghan Maghjan, eluinshi jyldary alpysqa tayap qalady. Sol kezde jiyrma jas shamasyndaghy Abdollagha ózinen ýsh ese ýlken Maghjan Júmabaev qalaysha balasynday bolyp ketedi eken.

- Sizding oiynyzsha, konferensiyanyng sheshimi dúrys emes. Kuәgerlerding aitqany ótirik. Magadannan Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullinnin  sýiekterin izdeuding qajeti joq. Sonda anyq-qanyghy qalay dep oilaysyz.

- Búnday arystarymyzgha qatysty bolashaq úrpaghymyzdy adastyruy mýmkin jayttargha nemqúrayly qaraugha bolmaydy.

«Aq boz atty qúlatqan jala kerme,

Magadangha mola izdep bara berme.

Sәken degen halyqtyng ruhy ghoy,

Ruhtar kómilmeydi qara jerge», - dep, aqyn Ghalym Jaylybay jazghanday, bireu aitty eken dep, Magadangha bara beruding qajeti joq. Eng manyzdysy Sәken men Maghjan atyldy degen qújat. Búryn qúpiya saqtalyp kelgenimen, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda múraghattar ashylyp, Maghjan Júmabaev 1938 jyldyng 19 nauryzynda, Sәken Seyfullin osy jyldyng 25 aqpanynda atylghandary turaly qújattar tabyldy. Búl fakt. Yaghni, eldi adastyryp, arystarymyzdyng әruaghyn qozghamay, aitylyp jatqan barlyq qiyaly әngimeni toqtatu kerek. Qazir bayaghy zaman emes tehnikanyng damyghan kezi. Anany kórdim, mynamen birge boldym degen kisilerding aitqandarynyng aq-qarasyn anyqtau ýshin detektor ljy den ótkizu kerek. Eshqayda barmay-aq bir sәtte aitqandary shyn ba, ótirik pe  anyqtap beredi. Iә úyat. Biraq eldi dýrliktirip abyroy jinaghannan, ashy da bolsa, aqiqat artyq.

- «Kórdim» degen tiri kuәlәrding sózine senbeysiz. Sonda «atyldy» degen qújattargha senuge bola ma?

- Oghan senbeuge bizde negiz joq. Sebebi, sau adamgha nelikten «atyldy» dep anyqtama beredi. Onyng ýstine sol kezdegi ýkimetting sayasaty boyynsha, kerisinshe atylghandardyng tuystaryna «10 jylgha hat almasugha tyiym salynyp, sottaldy» dep jalghan aqparat berip otyrghan. Onyng bir sebebi, atylghandardyng sany kóbeyip ketken. 1937 jyly jalpy sottalghandardyng 44 payyzy atylsa, al 1938 jyly búl kórsetkish 59 payyzgha jetken. NKVD-nyng 1939 jyldyng 11 mamyrynda «atylghan adamdardyng tuystaryna jalghan aqparat beru jayly» qúpiya qaulysy shyqqan. Sózimiz naqtyraq dәleldi bolu ýshin, Túrar Rysqúlovtyng tuystaryna ol 1943 jyly Qostanayda auyryp óldi degen anyqtama bergen. Men Túrar Rysqúlov jayly derekti filim týsiru barysynda «1938 jyly 8 aqpanda atu jazasyna kesilsin» degen ýkimdi kezdestirdim. FSB qyzmetkerlerinen oghan atu jazasy berilip edi ghoy, Qostanayda qaydan jýr. Sot ýkimi oryndalmay týrmege qamalsyn dep ózgertilse, sol qújat qayda dedim.  Osydan keyin olar maghan onyng 1938 jyly 10 aqpanda atylghany turaly anyqtamany berdi. Odan song ony kim atqany, qayda jerlengenin taptyq. Sol qasiret jyldary qazaqtyng 130 mynday arys-azamattary sottalyp, 25 myny atylyp ketti. Atylghandardyng biri de aman qalghan joq. Mәskeu ózining jauyzdyq sayasatyn, qylmysyn jasyru ýshin, ózderin sýtten aq, sudan taza etip kórsetu ýshin, atylghandardang tuystaryna әdeyi auyryp óldi, taghy basqa sebeptermen óldi dep, jalghan aqparat berip otyrghan. Anqau qazaq әli de soghan senip kelemiz.

- Konferensiyada atu jazasyna kesilgenderding bәri atylyp ketpegen degen pikirler boldy ghoy. Mәselen Mirjaqyp Dulatov 1930 jyly atu jazasyna kesilip, biraq atylmay jazasy týrmege auystyrylyp, 1935 jyly Solovesk lagerinde kóz júmghan. Oghan ne aitasyz?

- Búl mysaldy keltiru arqyly úiymdastyrushylar eldi shatastyryp otyr. Sebebi, atu jazasyna kesilgen men, atyldy degenning aiyrmashylyghy jer men kóktey. «Kazniti nelizya pomilovati» degen siyaqty, ýtirdi qay jerge qoyynyzgha baylanysty, maghynasy da basqasha ózgerip ketedi. 1928 jyly Ahmet Baytúrsynov bastaghan 40 adam sotqa týsken. 1930 jyly 21 adam atu jazasyna kesiledi de, keyinnen atu jazasy 10 jylgha konslagerige jiberuge almastyrylady. Kórdiniz be? Atylsyn degen ýkim, jazasyn týrmede ótkizsin dep auystyrylghan. Sondyqtan da olar atylmay sottalghan. Tek «ózining ziyalylaryn qorlap, syilamaytyn ýkimetten keshirim súramaymyn»,- dep, keshirim súraudan bas tartqan Jýsipbek Aymauytov atylyp ketedi. Atylsyn degen ýkim oryndalmay túryp onyng ózgerui, tipti aiyptalushynyng aqtalyp, bostandyqqa shyghuy da mýmkin ghoy. Al Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullin «atu jazasyna kesilsin» degen sottyng ýkimi shyqqan son, ol ýkim ózgertilmey oryndalghan. Búny shatastyrugha bolmaydy.

«Atyldy» degen anyqtama berilgen adamdardyng aman qaluy mýmkin be?

-  Joq. Atyldy degen anyqtama beru ýshin, aldymen adamdy atady. Sodan keyin ghana baryp anyqtama beredi.

Konferensiyada tarihta atylghan adamdardyng tiri qalghandary boldy degen dәlel keltirildi. Mysaly: «Halyq jauy» bolyp atylghandardyng biri Aytjan Butin bylay deydi: «...Shamasy oryndaushynyng qoly qaltyraghan boluy kerek, qaraqúsqa atqan oq moynyma tiyip, tesip óte shyqqan. Ayghaylay berippin. Esimdi jiyp, qaghaz, qalam әkel dep taghy aiqayladym. Ólim jazasy eki ret oryndalmaydy, jazanyng týrmege auystyryluyn súrap, hat jazdym. Sóitip 25 jylgha jaza kesti, onyng 18 jylyn týrmede ótkizip, bostandyqqa shyqtym». Búl da ótirik pe?

-      Ótirik. Búny Butinning auzynan estidim dep jazyp jýrgen әlgi E. Qúlymbetov qoy. Oghan Bauyrjan Momyshúly «Men Maghjandy Sibirde Eniyseyde sal esip bara jatqanyn kórgenmin» dep aitypty-mys. «Ólim jazasy eki ret oryndalmaydy» degen ne sóz? Mysaly, Raqyshev «halyq jauy», «shpion» dep, atu jazasyna kesilip, sizge ony oryndaugha búiryq berdi delik. Attynyz. Odan keyin búiryqtyng oryndalghany turaly akt jasaysyz. Sóitseniz Raqyshevtyng jany siri eken. Oq moynyna tiyse de ólmepti. Maghan qaghaz-qalam berip, ólim jazasy eki ret oryndalmaydy. Mә aryz jaz deysiz be? Jogharygha, baghy bar eken, ólmey qaldy, aryz jazsyn dep aitsanyz, sizden bir aq nәrse súraydy. «Nege búiryqty oryndamadyn» dep. Bilesiz be ol ýshin ne bolady? Eger búiryqty oryndamasanyz óziniz atylasyz. Qalay? Maghan aryz jazdyrasyz ba? Joq әlde búiryqty oryndaysyz ba? Shynynyzdy aitynyzshy.

Búiryqty oryndaymyn.

-  (kýlip) Áne kórdiniz be? Endi sózding reti kelgen song aita keteyin. Asqar Toqmaghambetov óz esteliginde, Mәskeude oqyp jýrgende Aytjan Butin ekeui jataqhanasyz, aqshasyz qalyp qatty qinalghanyn jazady. Sodan ekeui Ýkimet tóraghasynyng orynbasary qyzmetinde jýrgen Túrar Rysqúlovqa kómek súrap barady. Rysqúlov olardy Sovnarkomnyng qonaq ýiine ornalastyryp, 200 rubli aqsha beripti. Osy oqighany Túrar Rysqúlov jayly týsirip jatqan kórkem filimimning bir epizodyna arqau ettim.

- Sәken Seyfullin turaly ne aitasyz? Ol da atylghan ba?

- Sәken Seyfullin jayly da osynday alyp-qashpa әngimeler kóp. «Anau aitypty, mynau kóripti» degen siyaqty. Sәkenning ómiri men qayratkerligi, aqyn-jazushylyghyn Túrsynbek Kәkishevten artyq eshkim de zerttemegen. Osy ýshin ol kisi talay uaqytyn múraghattarda ótkizgen. Ol kisining de oiy Sәken 1938 jyly atylyp, Almatynyng irgesindegi «Janalyqta» jerlengen. Pende bolghan song kim ótirik aitpaydy? Biraq, halyqty dýrliktirip, tarihty búrmalaytyn ótirikti aitugha bolmaydy ghoy.

- Sonda siz de ótirik aitasyz ba?

- Qaljyndap, oinap keyde ótirik aitugha bolady. Biraq onyng eshkimge ziyany tiymeu kerek.

- Óziniz bireudi aldap aitqan ótirikterinizding bireuin aita alasyz ba?

- Qazir esime týsireyin.Búl bir kýlkili oqigha boldy (kýlip). Birde poyyzben Qostanaydan kele jatqanmyn. Kupede bir orys kempir men eki oqushy qazaq qyzdar boldy. Reseyde túrady. Kanikulda Astanany kóruge kele jatyr eken. ekeui oryssha sóilesip otyryp, bir kezde mening «Jetimder» filimimdi kórgen eken, sony talqylay bastady. Bireui maqtasa, ekinshisi jamandap otyr. Ángimege men de aralasyp, kinomen qosa rejisseri Raqyshevty da jamanday bastadym. Endi menen artyq kinonyng kemshilikterin eshkim de bilmeydi ghoy. Qysqasy «Jetimderdin» de, Raqyshevtyng da byt-shytyn shyghardym. Bir kezde bireui: siz kino salasyn jaqsy biledi ekensiz, óziniz óner adamy emessiz be?, - dedi. «Iya, dúrys aitasyn, men aqynmyn» dedim. «Múhtar Shahanov degen aqyndy estulering bar ma? Men solmyn» dedim. Sóitip, Múhannyng bir-eki ólenin aityp berdim. «Qalay mening ólenim» dep qoyamyn. Olar maqtaydy. «Meni» syrtymnan biledi eken. «Shahanovpen» suretke týsip, qoltanba alyp mәz. Menimen qosylyp Raqyshevti jamandap otyrghan qyz shyghyp ketken. Bir kezde kirip, «Mamama aittym: bilesiz be biz kimmen birge kele jatyrmyz? Siz ólenderin jatqa aitatyn Múhtar Shahanovpen. Qazir keledi» demesi bar ma? Sóitsem, әke-sheshesi kórshi vagonda kele jatyr eken. Ne aitarymdy bilmey, sasyp qalyp, auzymdy ashamyn degenshe, әke-sheshesi kirip keldi. Sol kezdegi mening týrimdi kórseniz. Qoldarynda Shahanovqa arnalghan syi-siyapaty bar. Amandasqan son, sheshesi: Múhtar Shahanov qayda?, - dedi. Qyzy meni kórsetedi. Sheshesi: Búl Shahanov emes qoy» dese, men rejisser Raqyshev ekeninmdi aityp, aqtalyp jatyrmyn. Endi Raqyshevti jamandap otyrghan qyzy sasyp qalyp: «joq búl Raqyshev emes, ózi aitty ghoy, búl Shahanov», - deydi. Bәrimiz kýldik. Mine sonday bir ótirikting arty qyzyq oqighagha ainalyp ketken.

- Ótken konferensiyada tarihshy-ghalym Mәmbet Qoygeldi: «Biyl parlament deputattary Quanysh Súltanovqa, Darigha Nazarbaevagha, Orazkýl Asanghazygha sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna qatysty múraghat qújattary halyqqa berilu kerek dep ýsh ret hat jazdym. Deputattardan eshqanday jauap kelgen joq», - dep jazdy. Múraghattaghy qúpiya qújattardy ashugha baylanysty sizding kóz qarasynyz?

-  Qarsymyn. Sebebi bizding qogham oghan dayyn emes. Múraghat qújattaryna emes, bir shaldyng sózine senip, Magadangha baryp jýrmiz. Múraghatta osy kýnge deyin ashylmay jatqan negizgi qújattar sottalghan adamdardyng tergeu barysynda bergen súraq-jauaptaryna baylanysty. Ol jauaptar arasynda ózderin-ózderi «halyqtyng jauymyn, shet elding shpionymyn» dep moyyndaularymen qatar qayratkerlerimizding bir-birin qaralaghan, ghaybat sózderi men japqan jalalary bar. Sony «tapqan» keybir tarihshy-ghalymdarymyz bilgishsinip, jerden jeti qoyan tapqanday quanyp: «Oybay, ana qayratker anany satqan eken, myna qayratker ana bireuining japqan jalasynan keyin jazyqsyz týrmege qamalghan eken», - dep janalyq ashyp, júrtqa jar salmaytynyna kim kepil. Ne bolsa soghan sengish halyq, ary qaray jandandyryp, onsyzda enbekterin dәriptep, elge tanyta almay jýrgen últymyzdyng asyldaryn jer etedi. Al, sol jauaptardyng qanday tәsilmen alynghandyghyna ghylymy ataq dәrejeni satyp alghan ghalymsymaqtardyng oy órisi men dengeyi jete bermeydi. Mәskeudegi «Suhanov» týrmesinde adam tózgisiz azaptau men qinaudyng 52 týrin qoldanu qúpiya zanmen bekitilgen. Búl әdister basqa da týrmelerde qoldanylghan. Temirhan Medetbek «Bodan zamany» óleninde:

...Dauyl qúlatqan ýiden

Zaman tónkerilip

Moynyma qamyt kiydim.

Óz úrpaghyma -

Besik emes!

Tabyt qidym.

...Mandayym úrghan soqqydan

Qaq jarylyp qaldy, - miym

Ayranday tógilip

Aqtarylyp qaldy.

...Zorlyghy asqyna týsti.

Jelkem ýzilip.

Moynym qayyrylyp

Astyna týsti - dep jazady. Endi óziniz oilanyzshy, jantýrshigerlik, adamnyng aitugha auzy barmaytyn aiuandyq pen qorlaudan keyin esinen adasqandardan qanday jauap kýtuge bolady. Bәrine tózip shydaghan, ruhy synbaghan qayratkerlerimizding qolyn búrap, ukol salyp, qol qoydyryp alghan. Tisteri týsip, azaptaulardan týri tanymastay bolyp ózgerip ketken S. Seyfullinmen týrmede kezdesken jary Gýlbahram, kýieuin tanymay: «Búl Sәken emes, sender aldap basqa adamdy kórsetip túrsyndar», - degen. Sol ýshin de qayratkerlerimizding elge jasaghan enbegin boyymyzgha tolyq sinirip, sanamyz kemeline kelip jetilmeyinshe, múraghattardaghy materialdardy kópshilikke jariya etuge bolmaydy.

- Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullin atyldy degen qújatta bir ghana adamnyng qoly qoyylghan eken. Nege dәrigerding qorytyndysy men qoly joq? Búghan siz ne aitasyz?

- Sol jyldary 25 mynday adam atylghan. Onday qújatta dәrigerding qoly joq degen kýmandy aitu ýshin, aldymen dәrigerding qoly qoyylghan 20-30 aktilerdi tauyp: mine qarandarshy, myna aktilerde dәrigerding qoly bar da, nege Sәken men Maghjan atyldy degen qújatta qoly joq, - deu kerek. Dәl osylay, «nege olardyng qorghaushylary bolmaghan» dep te kýmәn keltiruge bolady ghoy. Býgingi kýn men ol zamandy salystyrugha bolmaydy. Qazir bir adamdy jazyqsyz atpaq týgili, sottay da almaysyz. Tipti aiyptalushydan qorghaushysysyz jauap ta ala almaysyz. Atsa, ýsh adamnyng qoly kerek. Al ol kezde qorghaushy degen mýldem bolmaghan. 50-60 adamnyng aty-jónin bir qaghazgha jazyp «atylsyn» dep, syrtynan ýkim shyghara salghan. Atqanda da qazirgidey emes, barlyghyn ordyng janyna alyp baryp, atyp, shúnqyrgha tastay salghan. Túrar Rysqúlovty atqanda, 31 adamdy bir kýnde atyp, tereng shúnqyrgha tastap, ýstin bir metr topyraqpen kóme salghan. Onyng ýstine taghy da atylghandardy tastap, osylay bes-alty qabat qylyp jerlegen. Ol jerde qaydaghy dәriger. Dәriger shúnqyrgha týsip, әr atylghan adamnyng tamyryn ústap jýrmeydi ghoy. IYә, keybir adamdardyng atylu turaly aktisine eki adamnyng qoly qoyylghan. Mysaly Rysqúlovqa, sebebi ol erekshe baqylauda bolghan. Onyng qaghazyna Stalinning ózi «atylsyn» dep qol qoyghan. Maghjan men Sәken atylmady degen adamdar mening «Túrar Rysqúlov» pen «Asharshylyq» derekti filimderimdi kórse, kóp nәrsege kózi ashylar edi.

- Sonymen ne isteymiz? Kimge senemiz?

-  Qoryta aitqanda, bireu aitty dep Magadangha barudy qoi kerek. Onyng ornyna sol aqshany halyq iygiligine júmsaghan abzal. Sýiegin әkelemiz desek, qay jerde jerlengeni anyqtalghan basqa da qayratkerlerimizding sýiegin alyp kelip jerleyik. Mәskeuding týbindegi «Kommunarka» bauyrlastar ziratynda jatqan Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Nәzir Tóreqúlov taghy da basqa arystarymyzdyng basyna eskertkish tas qoyayyq. Kezinde Qonaev Rysqúlovtyng Sofiya men Maya degen eki qyzyna Mәskeuden jeke-jeke ýy alyp beripti. Osyny aitqan nemeresi Vladimirge, MGU-da oqyp jýrgende ýnemi ýsteme stiypendiya berip túrypty.Qazirgi biylik tәuelsizdik jolynda jandaryn qighan, býgingidey beybit kýndi ansap armanda ketken Alash qayratkerlerining úrpaqtarynyng nege jaghdayyn jasamaydy? Tәuelsizdikting toyyna shaqyrylghan bir shet eldik әnshining alatyn aqshasyna talay ýy alugha bolady. Alash arystarynyng úrpaqtarynyng bireui jiyrma jylda bir ýy aldy ma eken? Almady. Olar biylikten esh nәrse súramaydy. Sebebi, jeke bastary ýshin birdene súrap, biylikting aldyna barugha, ata-babalarynan túqym qualap, qanmen kelgen tektilik jibermeydi. Tektining túqymdary ýshin ar, abyroy bәrinen qymbat. Al qazirgi biylik basyndaghylar ony týsinbeydi. Sebebi, ózderinde onday qasiyetting úshqyny da joq. Qazaqtyng jartysynan kóbi qyrylyp qalghan asharshylyq qúrbandaryna arnap, 20 jyl boldy Almatyda әli eskertkish qoya almay kelemiz. Sony qoyayyq. Almatynyng irgesindegi arystarymyz jerlengen «Janalyqta» attary jazylghan ýlken múrajay ornatayyq. Orystar bermey otyrghan songhy hanymyz Kenesarynyng basyn elge aldyrayyq. Magadannan saghym qumay osy mәselelerdi el bolyp kótereyik.     

-   Kenesary hannyng basy « joghalyp ketti» deydi ghoy.

-   Kim aitty ony? Nege biz osy kim ne aitsa, soghan sene beremiz? Kenesary hannyng basy joghalghan joq. Ár nәrsening óz ornymen aituymyz kerek. Ony Orystar tyghyp bermey otyr.

Nege olay oilaysyz?

-   Býginge deyin Kenesary hannyng basyn izdegenderge, Resey, «ol joq» dep jauap berip keldi. Mening de jazghan hattaryma, «Kenesarynyng basy joq» dep jauap berdi. Búl mening ashu-yzamdy keltirdi. Men Putinge hat jazdym. Oghan: «Kenesary hannyng basynyng bir kezderi bar bolghanyn, Reseyding ghalymdary da moyyndap otyrghanyn» aittym. Tauyq joghalsa da, ótinish jazylyp, tirkelip anyqtalady. Al osynday qúndy jәdigerdi joghaltyp alyp jaybaraqat otyruy mýmkin emes. «Eger ol joghalyp ketse, qashan, qalay joghalghany turaly qújattardy kórsetinder. Al eger ony bireu úrlasa, qúqyq qorghau organdaryna úrlandy dep jazylghan ótinishti kórsetinder. Qay tergeushi isti jýrgizdi? Nәtiyjesi ne boldy? Osynyng bәrin kórsetinder. Bizde onday qújattar joq deysinder. Ras eger onday qújattar joq eken, onda babamyzdyng basyn tyghyp, bermey otyrsyndar» dedim.

Resey Preziydentining әkimshiligining tapsyrysymen olardyng Mәdeniyet ministrligi maghan jazghan songhy hattarynda basqasha sayray bastady: Kenesary hannyng basy Reseyde mýlde bolghan joq, - dep. Men olargha hanymyzdyng basynyng bolghandyghy jayly Resey múraghattarynan bir emes birneshe qújat tauyp, kózderin shúqyp túryp kórsetip hat jazyp jiberdim. Jauabyn tosyp otyrmyn. «Shyndyqty aityp, babamyzdyng basyn tauyp bermesender, Halyqaralyq úiymdargha shaghymdanamyn» dedim.

«20 ghasyrda jer betinde qazaq halqynday qasiret shekken  halyq bolghan joq. Ata dinimizden aiyryp, meshitterimizdi qiratyp, imamdarymyzdy atyp, qúran kitaptarymyzdy órtedinder. Qazaqtyng bar maly men astyghyn tartyp alyp, qazaqtyng jartysynan kóbin ashtan qyrdyndar. 130 mynday azamattarymyzdy qughyndap, sottadyndar. 25 mynnan asa eng asyl ardaqtylarymyzdy atyp, asyp qorlap óltirdinder. Búny bizge sol kezdegi rejimning qateligi dep týsindiresinder. Qaydaghy qatelik? Bir kisini shapalaqpen úrsanyz qatelik boluy mýmkin. Al jazyqsyz bir adamdy óltirseniz ol qylmys bolady. Nege milliondaghan qazaqty óltirgenderding isin biz qatelik deuimiz kerek? Búl qylmys! Ar-úyattaryng bolsa, qazaq halqynan keshirim súraularyng kerek. Al sender keshirim súraudyng ornyna últymyzdyng azattyghy ýshin kýresken batyr babamyzdyng basyn bermey otyrsyndar», - dedim.

«Qoydan qonyr kónbis qazaq elim ed,

Kónbistikten kóresini kórip ed,

Osy agha, osy pana bolar dep

Tizginimdi úly orysqa berip ek» - dep aqyn K. Tughanbaev jazghanday, arty ne boldy?

Kenes ýkimetining qazaq últyna jasaghan qiyanatyna, qazirgi Resey ýkimeti keshirim súrau kerek. Búl jazyqsyz japa shekken asharshylyqtyng qúrbandary ýshin, tәuelsizdik jolynda jandaryn pida etken qayratkerlerimiz ben ata-babalarymyzdyng ruhy ýshin, keler úrpaghymyzdyng ensesi biyik bolu ýshin kerek. Arystarymyzdyng sýiegin Magadannan izdeu kerek degen nauqandy toqtatu kerek. Áytpese, kýnnen kýnge «kórgender» kóbeyip barady. Endi Beyimbet Maylinmen de «aydauda birge bolyp, ony kórgender» tabylyp jatyr. «Elden aqsha jinayyq. Qor qúrayyq» deushiler de tabyluda. Búl ýrdisti toqtatpasaq, arty jaqsylyqqa alyp kelmeydi. Búlay jasamasaq, bәrimiz bolashaq úrpaqtyng aldynda da, Allanyng aldynda da kinәli bolamyz.

Súhbatty jýrgizgen - Qajymúqan Ghabdolla

Abai.kz

0 pikir