Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Kýbirtke 3859 15 pikir 7 Qazan, 2022 saghat 10:33

Taldyqorghan. Abaygha oimaqtay oryn búiyrmady

Úly Abay babamyzdyng eskertkishi elimizding әrbir oblys ortalyghynda, tipti, iri degen әrbir qalamyzda qoyylghany belgili. Sebebi halqymyzdyng ruhany ústazy bolyp tabylatyn búnday iri túlgha qay aimaqty bolsa da ózining qasiyetti shapaghatyn berip, kórkeytip túrady. Sondyqtan Abaygha eskerkish qoygha elimizing qay búryshynda bolsa da kedergi bolmauy kerek edi. Biraq, ókinishke qaray, ómirde osynday tabighy qúbylysqa qarsy, tipti adam oiyna týsiniksiz jaghdaylar bolady eken. Sonday jaghdaydyng bir kórinisi Jetisu oblysynyng ortalyghy Taldyqorghanda bolyp otyr. Onyng dәleli retinde Jetisu oblysynyng júrtshylyghynyng janayqayyn bildiretin qogham qayratkerlerining respublika, onan qalsa oblys basshylaryna arnap jazghan ýndeu haty bolyp tabylady.

Endi osy manyzdy mәseleni sheshu ýshin kómek súraghan oblys júrtshylyghynyn  lebizine kónil bólip kórelik. Olar bylay dep jazady.


TALDYQORGhANDA ABAY ESKERTKIShINING QOYYLMAU SEBEBI NEDE?

Býginde esimi kýlli әlemge ayan úly Abay Qúnanbayúlyn eskerusiz qaldyru bir oblystyng atqaminer azamattaryna ghana emes, iysi qazaq balasyna syn.

Jetisu júrty Taldyqorghan qalasynan boy kóteruge tiyis hakim Abaygha arnalghan eskertkishting әli kýnge túrghyzylmay jatqanyna qapaly. Naqtyrak aitsaq, 2019 jyly aimaqtaghy Qoghamdyq kenestin, Ardagerler úiymynyng taghy baska da birlestikke jauaptylardyng bastamasymen dana Abaydyng 175 jyldyghyna arnalghan enseli eskertkish týrghyzugha sheshim qabyldanghan bolatyn. Osydan kóp ótpey qajetti qújattar dayyndalyp, azamattardyng úsynystaryna say Taldyqorghandaghy jana salynghan drama teatr ghimaratynyng aldynan oryn belgilenip, 100 million tenge qarajat ta bólingen.

Alayda, nege ekeni belgisiz, 2020 jyly túrghyzylady dep josparlanghan eskertkishke bólingen qarjy tipti, qúrylys júmystary bastalmay-aq, iygerilmey keri qaytarylghan. Sonymen, býkil әlem halyqtary qúrmettegen, tipti, elimizding әr aimaghynan enseli eskertkishter ornatylghan úly túlghagha Jetisudyng bas qalasy Taldyqorghannan oimaqtay oryn búiyrmapty.

Osy mәseleni kóterip aimaqtaghy últjandy azamattar men ziyaly qauym ókilderi búrynghy Almaty oblysynyng әkimi AMANDYQ BATALOV pen Taldyqorghan qalasynyng әkimi ERJAN JASYBAEVQA jetkizgen.

Sonyng nәtiyjesinde, aimaq basshylary Abay eskertkishin túrghyzudy 2022 jyldyng júmys josparyna engizip, taghy da 154 million tenge qarajat bólgen. Tipti, atalghan eskertkish turaly mәsele aimaqtaghy tarihy jәne mәdeny eskertkishterdi qorghau, sonday-aq, monumenttik óner kúrylysyn ornatu jónindegi komissiyanyng otyrysynda qaralyp, joba avtorlary da bekitilgen. Taldyqorghan qalasy әkimshiliginen eskertkishti túrghyzugha qatysty 2022 jyly tolyq jýzege asyrylatyny turaly arnayy jauap hat ta kelgen.

Osydan keyin oblyska әkim bolyp kelgen QANAT BOZYMBAEVQA da búl júmystyng jay-japsary týsindirilip, ol júmysty jalghastyrugha ózining kelisimin bergen.

Osynday manyzdy kelisimder, iri sharalar qabyldanghanymen, ókinishke oray, býgingi kýnge deyin bir jyl ótse de, әli eshqanday qúrylys júmysy bastalghan joq. Bólingen qarajattyng da qayda ekeni belgisiz. Oblystaghy ak jaghalylar bolsa biri-birine siltep, jauap beruden jaltaryp, eskertkish túrghyzugha oryn tabylmay jatqanyn algha tartady. Býkil dýniyejýzindegi júrt qasterlegen qazaqtyng birtuar túlghasyna óz elindegi qay qalanyng tórinen oryn berilse de artyq emes qoy. Eskertkish qaladaghy janadan salynghan drama teatr ghimaratynyng aldyna qoyylady dep bekitilgen sheshimdi ózgertken kim ekeni belgisiz. Al, jergilikti biyliktegi adamdardyng osynday jauapsyzdyghynan әbden sharshaghan belsendiler men qoghamdyq úiymdardyng ókilderi úly Abay eskertkishin túrghyzugha kimning qarsy ekenin әli kýnge anyqtay almay keledi.

Búl bastamany kóterushiler mәselening manyzdylyghyn Taldyqorghan qalasynyng basshysy ÁSET MASABAEV pen Jetisu oblysynyng әkimi BEYBIT ISABAEVQA da jetkizgen. Birak mәselening sheshimi tabylar emes. Barlyq ýmitinen aiyrylghan oblys júrtshylyghy endi búl mәselening sheshimin Preziydent әkimshiliginen kýtedi.


OMAROV DOSYM - professor, teolog, filosof, abaytanushy,

AHMEJANOV M. - Taldyqorghan qalasyndaghy Aughanstan soghys ardagerler úiymynyng tóraghasy,

DANABEKOV T.S. – Almaty oblystyq «Semey poligon» mýgedekter jәne ardagerler qoghamdyq birlestigining Kenes tóraghasy, Taldyqorghan qalasynyng Qúrmetti azamaty,

OMAROV S.N. – Almaty oblysy tauly Karabah úrys qimyldarynyng ardagerler qoghamydyq birlestigining tóraghasy,

AQJOLTAEV R. – Taldyqorghan qalasy boyynsha «Chernobyli ardagerleri jәne mýgedekteri» qoghamydyq birlestigining tóraghasy.

Sóz sonynda, oqyrmandardan zamanymyzdyng bir kórinisi bolyp tabylatyn, osy mәseleni talqylap, óz oilarynyzdy bildirulerinizdi súraymyz.

Dosym Omarov

Abai.kz

15 pikir