Zengir kókti sharlap, shóldep, qatalap kelip qúdyqtyng erneuine qonghan torghay: «Sheksiz aspandy sharlaymyn dep qanatym talyp, әbden shóldedim. Myna sudan iship, shólimdi qandyratyn boldym ghoy», - dep kýbir etse kerek. Búl sózdi qúdyqtyng týbinde jatyp estigen baqa: «Áy, torghay! Sen de suayt ekensin. Kózimizdi ashqaly kórip kelemiz, qúdyqtyng auzynday-aq aspan emes pe! Nege sonsha «sheksiz kenistik» deysin? Joq, bizdi kózi soqyr, keren, mylqau deysing be?», - dep keyipti... «Kóp jasaghannan emes, kóp bilgennen súra» degen qazaq maqaly da jón biletinnen jol súra degendi eskertse kerek. Shyghystyng da, Batystyng da ilimin iygergen Ghalym Boqashqa gazetimizding «Qargha tamyrly qazaq» qosymshasyna arnayy súhbat beruge qolqa salghan edik...

Ghalym Boqash,
shyghystanushy-jurnalist

- Qazirgi Europa qazaqtarynyng ru­hany bolmysy turaly ne aitar edi­niz? Nege osy sol jaqtaghy bauyr­lastardan jazushy, aqyn, bolmasa ónerding ózge salasyndaghy azamattarymyz kózge shalyna bermeydi? Europa qazaqtarynyng qanday qúndylyq­taryn baghalaysyz?

Zengir kókti sharlap, shóldep, qatalap kelip qúdyqtyng erneuine qonghan torghay: «Sheksiz aspandy sharlaymyn dep qanatym talyp, әbden shóldedim. Myna sudan iship, shólimdi qandyratyn boldym ghoy», - dep kýbir etse kerek. Búl sózdi qúdyqtyng týbinde jatyp estigen baqa: «Áy, torghay! Sen de suayt ekensin. Kózimizdi ashqaly kórip kelemiz, qúdyqtyng auzynday-aq aspan emes pe! Nege sonsha «sheksiz kenistik» deysin? Joq, bizdi kózi soqyr, keren, mylqau deysing be?», - dep keyipti... «Kóp jasaghannan emes, kóp bilgennen súra» degen qazaq maqaly da jón biletinnen jol súra degendi eskertse kerek. Shyghystyng da, Batystyng da ilimin iygergen Ghalym Boqashqa gazetimizding «Qargha tamyrly qazaq» qosymshasyna arnayy súhbat beruge qolqa salghan edik...

Ghalym Boqash,
shyghystanushy-jurnalist

- Qazirgi Europa qazaqtarynyng ru­hany bolmysy turaly ne aitar edi­niz? Nege osy sol jaqtaghy bauyr­lastardan jazushy, aqyn, bolmasa ónerding ózge salasyndaghy azamattarymyz kózge shalyna bermeydi? Europa qazaqtarynyng qanday qúndylyq­taryn baghalaysyz?
- «Europa qazaqtary» dep Sovet Odaghy qú­lamay túryp, Týrkiya arqyly sol jaqqa jetken, ya bolmasa, ekinshi dýniyejýzilik soghysta tútqyngha tý­sip, keri qaytpay qalghan az-kem adamdy aityp túrghan shygharsyz. Áytpese, qazir «Eu­ro­padaghy qazaqtar» degen qúramy ala-qúla әleumettik topqa ainaldy ghoy - qashqan oligarh, sasqan әkim, týnilgen ghalym, júmys iz­de­gen jas, qarasy qalyng student degen siyaq­ty.
Al 1950 jyldardyng ayaghynda Germaniya ar­qyly Batys Europa men Skan­diy­naviyagha ta­raghan, 1970 jyldardyng basynda Úlybriy­ta­niyagha jetken týrkiyalyq (arghy tegi altaylyq) qazaq­tardyng ishinde hәm dini, hәm zayyrly joghary bilim alghandary barshylyq. Biraq qazaq arasynan alys ketkendikten sovettik Qa­zaq­standa qalyptasqan әdeby jazba til­den habarsyz. Olay boluy da zan­dylyq. Tilden habarsyz adam qalay jazushy, ya aqyn bolady? Biraq europalyq qazaqtardyng eresekteri týrik tiline, týrik әdebiyetine jetik. Facebook betinde týrik poe­ziyasyna qatysty oy bildirip, únaghan jyr jol­daryn jariyalap túratynda-ryn da bay­qadym. Al jastary kóbine sol túryp jatqan elding tilinde sóileydi.
- Shetel qazaqtary turaly sóz bola qal­sa, «qashqan, pysqan» degen әngime aldymen aitylyp, keshegi Shyghys Týrkistannyng azat­tyghy ýshin, tarihy ataqonysy ýshin shahit keshken bozdaqtardyng qan men jasy tara­zygha tartyla bermeydi. Osy jaghdayatqa toq­tala ketseniz. Tәuelsizdik alghanymyzgha bi­raz jyldyng jýzi bolsa da, naqtyly últ­tyq iydeyanyng qalyptaspay jatqany qa­lay?
- Germaniya halqynyng SSSR-den kóship kelgen nemisterdi qanday da bir kemsituge úshy­ratyp jatqanyn kóp bayqamaysyz. Áytpese, Resey men Qazaqstannan qayta kóship barghan nemister (birazynyng әieli, ya kýieui orys) bizding sovettik ýgit-nasihat mashinasy qúrban­dary­nyng týsinigine salsaq, jay ghana «oralman» emes, kóp­shiligi ekinshi dýniyejýzilik soghysta tarihy Otanyna qarsy soghysqan «basqynshy oralman» ghoy. Eger SSSR men Qytay soghysyp, oghan arghy betten qatysqan qytaylyq, ya mongholiyalyq ardager qazaqtar men olardyng úrpaqtary keyin Qazaqstangha erekshe jenildikpen oralyp jatsa, ne bolar edi deniz? Renishti ritorika kóte­rilip, qanshama bolishevik mentaliytetti sholaq belsendi «attangha» basar edi. Onday jaghdayda jay kýni Ospan batyrdy «qaraqshygha» tenep jýrgen adamdar, ony mýldem «fashist» qylar edi. Ábdighappar men Qúnyskerey siyaqty tarihy túlghalar birjola «bandy, basmashy» retinde últ­tyq ensiyk­lopediyagha ener edi. Al mynaday ty­nysh kýnde eline qaytqan irredenta ókil­derin «qashqan, pysqan» dep sipattaytyndar tek qa­ran­ghy júrt arasynda emes, jogharghy sayasy eshe­londa da bar. Dәl osy qúbylys «Nege naqty últ­tyq iydeya qalyptaspay jatyr?» degen súra­ghynyzdyng bir jauaby siyaqty.
- Latyn alfaviytine kóshu - qazaq balasyna qanshalyqty tiyimdi?
- Búl salanyng mamany emespin. Qanshalyqty tiyimdi ekenin aita almaymyn. Qarip degen qú­ral. Jazuyng qisyq bolsa, qay alfavitke kósh­seng de, qisyq jaza beresin. Biraq HHI ghasyrda, aq­parattyq tónkeris zamanynda latyn әlip­biyine kóshudi barynsha qoldaymyn. Tek kirillisa boyynsha qalyptasqan qarama-qayshylyqqa toly orfografiyalyq jýieni qatelikterinen aryltyp baryp, akademiyalyq transliyterasiya mәselelerin sheship baryp latyngha auyspasa, eski kompiuterding barlyq virusyn jana kompiuterge kóshirgendey bolyp shyghady-au. Al naq­ty tehnikalyq detalidaryna keler bolsaq, Álimhan Jýnisbek siyaqty shyn kәsiby maman­dar­­dyng sózine qúlaq týrip baryp kóshu qajet. So­syn kompiuter klaviaturasy qalamgha ai­nal­ghan zamanda qosymsha tanbaly latyn әrip­terinen barynsha qashu qajet siyaqty. Neghúrlym aghylshynnyng 26 qarpine syighyzyp jibergen jón. 
- Halyq, últ, nasiya degenge әrkim әr ­týr­li bagha berip, әr týrli aityp jýr. Siz osy úghym­­dardy qalay týsindirer ediniz? Jahan­danu jaghdayynda halyqtyn, últtyn, nasiya­nyng bayaghyday qalyptasu zandy­lyq­ta­ry­nyng búzyluy - «jetken jerimiz osy» degen óki­nish qana syilay ma, әlde «adam balasy qa­zaqqa» da bir qayyry bar ma?
- Europadaghy «últ» úghymy bir tilde әleu­met­tik qarym-qatynas jasaytyn, mәdeny qún­dy­lyq­tar jýiesi men etnikalyq tegi ortaq, tútas ai­maqty mekendeytin adamdardyng sana-sezi­min­degi toptyq daralyq retinde qalyptasty. Ke­yin kele, post-industrialdyq zamanda, aq­pa­rattyq tónkeris kezeninde múnday últshyldyq-ty et­nikalyq tekke baylanbaghan, liyberaldyq qún­dylyqtargha sýiengen «azamattyq últshyl­dyq» yghystyryp shyghardy.
Damushy elderdegi últshyldyqty tereng zert­tegen az ghalymnyng biri - ýndistandyq әleu­mettanushy Daua Norbu. Onyng aituynsha, últ­shyldyqtyng ýsh qyry bar. Birinshisi - halyqty ótkenimen baylanystyratyn jәne ýzilmey ke­le jatqan ózekting bar ekenin eske salatyn dәs­týr. Ekinshisi - býgingi әleumettik mәsele­ler­di sheshuge jәrdem qylatyn ortaq mәdeni-eko­nomikalyq mýdde. Ýshinshisi - últty bolashaqpen jalghap túratyn sayasy iydealdar.
Meninshe, kóptegen etnikalyq jaghynan әr­tekti post-otarlyq damushy elder búl ýsheuin birik­tirip ústap túru ýshin unilingvalizmdi qol­dana bastaydy. Yaghny ózin elding bayyrghy túr­ghynymyz dep sanaytyn jәne basym kópshilikti qúraytyn etnikalyq toptyng tilin barshagha ortaq qarym-qatynas qúraly retinde bekitedi.
Qazaqstannyng jaghdayyna kelsek, halyq et­nikalyq jaghynan bolsyn, әleumettik-mә­deni, ekonomikalyq jiktelu jaghynan bolsyn әrtek-ti. Bir qazaqtyng ózi urbandalghan orystildi, auyldyq qazaqtildi, konservator, liyberal, últshyl, sosialist, kapitalist, dәstýrshil, jana­shyl, dindar, ateist, zayyrly, jerlik, oral­man, t.b. bolyp bólinip kete beredi. Oghan bas­qa iri etnikalyq azshylyqtardy qosynyz. Bayqap túrsanyz, basym kópshilik joq. Biraq әrqaysysy ózin basym kópshilik, әitpese manyzdy qúramdy bólik etip sipattaugha qúmar. Sol sebepti post-sovettik kezendegi «qazaq últ­shyldyghy» men «qazaq últy» degen úghymgha sipattama beruding ózi qiyn. «Qazaqstandyq» dep atalsa da, «qazaq» dep atalsa da, týpting týbinde búl atau «azamattyq últtyn» sipattamasy bo­la­dy-au. Búl jerde mynaday kompromiss jasaluy mýmkin - «qazaq», ya «qazaq­stan­dyq» aza­mat­tyq últ retinde qúrylsyn, biraq uniy­­­lingvalizm norma retinde qabyldansyn, yaghny bir ghana til - qazaq tili birjola ýstemdikke ie bolsyn. Múnday kelisimge jetu ýshin Qazaqstan qoghamyna eng әueli liyberaldyq-demokratiyalyq qúndylyqtar sinui kerek, sosyn qazaq tilin qoldanu ayasy kenui kerek. «Azamattyq últtan» shoshityn eshtene joq. Ol dәstýrli qazaq qoghamynda búrynnan bar «el» ghoy. Yaghny sayaz últshyldyq tereng eldikke jol beredi degen sóz. HV ghasyrgha deyin týr­ki-moghol eline kim sinbedi, HV ghasyrdan beri qazaq eline kim sinbedi?
- Soljenisyn men Jirinovskiylerding tarihymyzgha kýie jaghyp, qorlaghanyna últ retinde nege minez kórsete almaymyz? Zardaby qalay bolady?
- Taghy bir qayyra aitarym - Qazaqstanda liy­beraldyq-demokratiyalyq qúndylyqtar men zannyng ýstem kýshi ornyqpayynsha «últty qor­ghau», «últtyq mýddeni qorghau» siyaqty abstrak­ti­lik mindetterdi populister men azamattyq qo­gham ókil­deri óz moyyndaryna alyp dauryghysa be­redi. Shyn mәninde, últtyq, nәsildik, dini, aza­mattyq, ya jeke basty qorlaytyn qanday da bir kem­situ zang arqyly qudalanyp, qatang týrde ja­zalanuy tiyis. Mysaly, Germaniyada Holokost qúrbandary turaly beyәdep sóz, ya qaljyng ai­typ kórinizshi, AQSh-ta qara nәsildiler men ýn­disterding tarihyn mansúqtap, memleket damuyna qosqan ýlesine kýmәn keltirip kóriniz. Onday ospadar qylyq jasaushynyng tura ma­ghynasynda ayaghy aspannan kelsin. Al «úly orys shoviniyz­mi­nin» shoqpary tiygen post-sovettik qo­gham ókil­de­ri múnday әngimeni óziniz atyn ata­ghan resey­lik belgili adamdardan ghana emes, osy Qa­zaq­stan­da jýrip-aq jii estiydi. Eger qazaq tarihy men memleketi ýshin kiyeli (aghylshynsha sensitive dep aitady) sanaluy tiyis úghymdar dәl Batystaghy­day mәrtebege ie bolyp, zang arqyly qorgha­la­tyn bolsa, eshkim eshqanday kemsitu men qor­laugha úshyramas edi. Jәne onday mәsele tua qal­sa, onymen eng birinshi aqyn-jazushylar, ya jur­nalister emes, zangerler men sayasatkerler ainalysar edi. Órkeniyetti jolmen, sala-sa­la­sy­men sheshilip jatar edi.
Bizdegi ahual basqa. Qazaqstannyng jagh­dayyn­da búqara halyq túrmaq, ózin aghartushy iyn­telliygensiyagha jatqyzatyn júrttyng әleu­met­tik-ekonomikalyq ahualy jaqsaruy tiyis, saya­sy sauaty ashyluy kerek. Árkim óz sala­sy­nyng shyn kәsiby mamanyna ainalghany lәzim. Bo­lisheviktik kollektivizmge tәn asyra sil­tegish, ózine úqsamaghannyng bәrin taptap ótkish to­byr psihologiyasynan qútylu qajet. Tóni­rek­ke sau aqylmen kóz tastasa, qazaqtyng da týrli minez ben qasiyetke ie ekeni jәne de sol týrli minez ben qasiyetke ie bolugha haqyly ekeni kórinip túrghan joq pa? HHI ghasyrda zayyrly mem­lekette túryp jatyp, elding bәrin bir sayasy iydeologiyagha bas úrghyzam, bir ghana diny mektepke úiytam, bir ghana әleumettik toptyng ynghayyna jyghyp berem deu bos әureshilik. Bir qalypty ansaytyn sovettik mentaliytet kórinisi.
- Zamandar boyy qalyptasqan Shyghys mә­deniyetine tәn qúndylyqtardan qol ýze bas­taghanymyz últtyq immuniytetimizge qan­shalyqty keri әserin tiygizdi? Biz ózi qa­zir qay mәdeniyetting ókilimiz?
- Biz - SSSR qúlaghan kezde qaytadan qúras­ty­rylghan jartylay jasandy mәdeniyet óki­limiz. Qazaq qana emes, kóptegen úlys bastan keship jatqan jayt. Klassikalyq post-ko­lo­nial­dyq keyip. Bir ghana mysal keltireyin, «qa­zaq­tyng últtyq taghamy ne?» dep súrasanyz, on qa­zaqtyng toghyzy «beshbarmaq» dep jauap be­redi. Barmaqtyng әr qolda bireuden bolatynyn, jalpy etti eshkimning barmaqpen jemegenin, je­meytinin paryqtap ta jatpaydy. Qazaqtyng «besh» dep aitpaytynyn da úmytyp ketedi. Búl sóz­di patsha ýkimetining Jetisu general-guber­na­torlyghynyng ofiyserleri qoldanysqa kir­gizgen degen beyresmy derek bar. Otarlaushy elding «ekzotikalyq shyghysty» qate týsinuinin, yaghny oriyentalizmning bir kórinisi boluy mýmkin. Bi­raq qazir búl sózdi qazaqqa zorlap qoyghyza al­maysyz. «Tamaq», «Et» deuden góri «beshbarmaq» dep aitu onay, әri sәndi kórinedi. Qysqasha ait­qanda, «beshbarmaq mәdeniyetinin» ókilderimiz.
- «Arab kóktemin» ruhany daghdarystar tu­dyrdy ma, әlde, әleumettik qiynshy­lyq­­tar tútatty ma? Shyghystaghy osynday qúby­lys­­­tardy orystyng kózimen baghalaytyn biz­­ding qogham ústanghan pozisiyagha ne aitar edi­­niz?
- Tayau Shyghysta tughan jappay sayasiy-әleu­met­tik tolqudyng sebepteri óte kóp. Negizgi fak­torlardyng biri - esirik haline úshyraghan ózine-ózi ghashyq diktatorlardyng siniri shyqqan kedey halqynyng narazy kónil-kýii qanday arnalar arqyly lyqsyp syrtqa shyghatynyn boljap bile almauy dep túspaldaymyn. Múnday zor­lyq-zombylyq zasyryqtan ótken kezde sharasyz halyqtyng ashu-yzasy kez kelgen sanylaudy paydalanyp saraydyng tórine bir-aq jetedi. Janaghy sanylaugha bәsekeles sayasy toptar nús­qady ma, joq әlde, radikaldyq diny úiym­dar ishara etti me, ya mistikalyq sheteldik kýsh­ter ba­gh­yttady ma, múnyng bәri negizgi sebep bo­la al­maydy.
Al dәl osy oqighalargha sayasy bagha beruge qatysty Qazaqstannyng reseylik aqparat kenistigining yqpalynan shygha almay qalghany zandylyq. Jalpy, Qazaqstan búl yqpaldan shyghugha eshqashan dúrystap talaptanbaghan da. Búl - jeke bir әngimege taqyryp bolatyn mә­sele.
- Otarlyq sanadan qúlan-taza aiygha al­­ma­ghan, «ólgende kórgen bir toyy» - er­kin­digi aq­parattyq revolusiya dәuirine dóp kel­­gen «qazaq qayt­se qalady qazaq bolyp?».
- Meninshe, qazaq qoghamy men ýkimeti eng әue­li ózining adamzat tarihy men halyqaralyq qauymdastyqtaghy shyn ornyn anyqtap aluy qa­jet. Sosyn baryp globaldyq, planetarlyq jә­ne jahandyq damu turaly ghalamat bastama­laryn óz dengeyinde, óz auqymynda ghana jý­zege asyryp alghany jón. «Áulie әueli ózin ja­rylqamay ma?». Keyde mynaday oy keledi. Ýki­mettegi iygi jaqsylargha bylaysha talap qoy­sa: «Zatynan aty zor baghdarlamalardy ay sayyn qabyldap jatyrsyzdar. Jay damu emes, ýdemeli damugha kóshirdinizder. Bek raqmet. Osy jerde mynaday mәselege qatysty kishkentay ghana kómekteriniz kerek bolyp túr. Qazirgi qazaq sosiumynyng eki-aq qiyndyghyn sheshuge kýsh salsanyzdar. Qalghany sosyn retimen ona­lar. «Ýdemeli damuymyzgha» qaramastan hal­qy­myzdyng jartysynan astamy әli syrtqa baryp dә­ret syndyrady (sol bayaghy qamys, ya taqtay tua­let), jartysynan astamy әli kómir jaghady. HHI ghasyrda osy ekeuinen qútqarynyzdarshy!». Búl eki mәseleni sheshu jolynda býkil el boyynsha naqty infraqúrylymdar salyna bastar edi. Al әleumettik-ekonomikalyq mәselesi shynayy sheshile bastaghan jaghdayda baryp, qazaq halqy óziniz súrap otyrghanday, «qaytse qazaq bop qalatyny» turaly fәlsafagha alansyz kiri­ser edi. Qantarda dirdektep, shildede shybynmen jaghalasyp dәretke otyryp jýrip, auyl by­lay túrsyn, Astanagha gaz jetpey jatyp, «qayt­sek qazaq bop qalamyz» dep tolghanyp otyruymyz tragikomediyalyq farsqa úqsap ketpey me, qalay ózi?!
- Syr bóliskeninizge rahmet!

Súhbattasqan Yrysbek Dәbey.

«Qazaq әdebiyeti» gazeti

Súhbattyng taqyryby ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Minez ben qasiyet