Senbi, 28 Qantar 2023
Pikir 2517 66 pikir 17 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:26

Jana Qazaqstan astanasyna jana at qajet!

Songhy otyz jylda Qazaqstanda qalyptasqan bir ýrdis payda boldy. Bir mәselening týbine jetpey, bayybyna barmay asyghys sheshim qabyldap, artynan sony týzetuge bar kýsh-jigerimizdi júmsap, uaqyt joghaltyp, artyq shyghyngha batyp jatamyz. Ol «Nazarbaev zamanyndaghy» «danyshpandyqpen ornatyp, kemengerlikpen qayta jasaugha» sayady.

Áleumettik, sayasi-ekonomikalyq sala óz aldyna bir kýrdeli mәsele. Ol eshbir ekonomikalyq jәne qoghamnyng damu zandylyqtaryna syimaytyn erekshe «Qazaqstandyq damu jolyme» jýrip keldi. Sonyng arty Qazaqstanda «revolusiyalyq jaghdaydy» tudyra jazdaghan joq pa? Al, revolusiyalyq jaghday qay uaqytta tuatynyn V.I. Leninning sózimen aitsaq: «revolusionnaya situasiya sozdaetsya togda, kogda verhy ne mogut, a nizy nehotyat!».

Biraq bizding kótereyin degen mәsele búl emes. Qoghamdyq ómirde bolyp jatqan keybir ýrdisterge bagha beru.

Býgin qoghamnyng damu zandylyqtaryna sәikes elimizde «eiknshi respublika» nemese jana Qazaqstan ústanymdaryn jýzege asyru maqsatynda әleumettik-sayasy reformalar bastau alyp otyr.

Qosh kórdik!

Ádildik, últ tútastyghyna negizdelgen ózgerister qazaq elining ruhyn asqaqtatyp, damuyna ýlken ekpin beretini sózsiz. Sondyqtan da halyq mýddesine say kezek kýttirmeytin birqatar mәseleler kýn tәrtibine qoyylyp jatyr. Sonyng biri býkil halytyng nazaryn alyp, әrtýrli әngimelerge arqau bolghan taqyryp Qazaqstan astanasynyng «Núr-Súltan» degen qazirgi atauyn búryngha «Astana» degen atqa qayta auystyru.

Jalpy, әlemdik tarihta astanalardyng ornyn  auystyryp, atyn da ózgertip jatatyny janalyq emes. Orta ghasyrlarda da, býgingi zamanda da bir Qazaqstannyng ózinde sonday ýderister kóptep sanalady. Mysaly, týrki zamany men úlystar kezinde biyleushilerding bir emes birneshe orda tikeni belgili. Tipti Aq Orda biyleushileri óz memleketining ortalyghyn Ertis ónirinen Syr boyyna auystyrghan bolatyn. Al HH ghasyrdyng basynda Qazaq ólkesining ortalyghy birneshe ret auysqan joq pa?! Orynbor – Qyzyl-Orda – Almaty – HH ghasyrdyng ayaghynda Aqmola.

Jә, astanalardyng oryn auystyruy memleketting ishki-syrtqy әleumettik, sayasi-ekonomikalyq jaghdayyna baylanysty. Ol qajettilikten tuady. Al, astana atynyng ózgerui erekshe qúbylys. Ol el ishindegi jaghdaymen, sayasy ahualmen tikeley baylanysty.

Mysaly, Aqmola – Selinograd – Astana – Núr-Súltan – bәri bir qalanyng ózgergen attary. Ár ataudyng artynda Qazaqstannyng jýrip ótken tarihy joly men últ taghdyry jatyr. Otarlyq kezen, totalitarlyq, valuntaristik jýie jyldary, tyng nauqany, tәuelsizdik, avtokratiya men diktatura...

Myna bir qyzyq faktige nazar audarayyqshy. 1922 jyly Perovsk qalasy atauy ornyna búrynghy Aqmeshit degen ózining tarihy atauy berildi. Al,  1925 jyly onyng aty Qyzylorda bolyp qayta ózgertilip, 1929 jylgha deyin ol QazaqAKSR-ning astanasy mirtebesine ie boldy. Búl ataular da Qyzylorda qalasy men ónirining tarihynan syr shertedi.

Ásirese Qyzylorda degen atty alayyqshy. Búl 1920-jyldary qazaq ziyalylarynyng arasynda ýlken iydeyalyq talas-tartystyng bolghanyn anghartady. (Aytpaqshy, osynday talastardyng saldarynan qazaqtyng taghy bir ortalyghy bolghan Tashkent qalasynan aiyrylyp qaldyq). Aqyry revolusiyalyq intelliygensiya «qyzyl» degen sózdi, al Alash intelliygensiyasy «orda» degen sózdi qosqanyna razy bop, eki jaq bir bitimge kelgen siyaqty.

Qazaq ne nәrsege at qoysa da yrymdap, qisynmen, aqylmen qoyghan. «Qazaqtar at qoyghysh» degendi talay estigen shygharsyzdar. Onday qazaqtar qazir qayda?! Ókimet janynan ondaylardyng qarasy da kórinbeydi.

Áytpese, býgin el astanasynyng atyn qaytadan búrynghy eski «Astana» atauyna ózgertuing qanday qisyn bar. Atauyn ózgertu qajet ekeninde dau joq. Biraq basqa, zaman talabyna say jana at taba almaghanymyz ózimizge syn emes pe?! Bayaghyda Aqmolany Astana dep ózgertkende «balanyng atyn bala qoydyq» dep әkemiz kýlýshi edi.

Jana Qazaqstan – Ekinshi Respublika ómirge kep jatqanda eski atauda ne mәn qaldy desenizshi?! Ol da ótpeli kezende kezdeysoq qoyylghan atau emes pe? Birer jyldan keyin onyng atyn qaytadan mol shyghyn shygharyp qayta ózgertetinimiz sózsiz! Odan da jana Qazaqstangha birjoly mәn-mghynasy asqaq, mәngi ornyqty etip jana atau tauyp ózgertken dúrys emes pe?!

Bilesiz be, el astanasyna «júrtta qalghan» eski ataudy qaytalap qoy  yrymgha jaman! «Býlingennen býldirgi alma!» degen bar. Ózimen ketsin! Eger qazaqqa senbesender orystyng «staroe tyaet» degen de sózi bar.

Sodan mynanday súraq tuady. Biz nege eski-qúsqygha sonshalyqty әuespiz?! Bizde  ókimette tarihtan sabaq alatyn, bolashaqty boljaytyn azamattardyng qalmaghany ma?

Búl ýrdis bir-aq nәrseni anghartady. Búl Qazaqstan ókimeti qabiletsiz degen sóz. Sondyqtan da jana Qazaqstan qúryp jatqanda odan jana bastama shyghady dep kýtu әbestik. Nege? Óitkeni olar keshe ghana atyn «Amanat» dep ózgertken búrynghy chinovnikter partiyasynyng ókilderi. Olardyng memleket budjetine qalay ie bolghanyn, qarjyny ondy-soldy qalay júmsaghanyn bәrimiz jaqsy bilemiz. Ásirese jiyn-toylar  ótkizude, qala-kóshe ataularyn ózgertude  olar aldyna jan salmaydy.

Sondyqtan da eger biz ózimizdi memleketshil azamat retinde bilsek, onda Qazaqstan astansynyng atauyn ziyaly qauym talqysyna salyp, búdan bylay ózgermeytindey etip bir-aq ret qoyuymyz kerek.

Bizding biylik eliktegish qoy. Ásirese biylik janynda jýrgen kosopoliyt-globalister AQSh qalalarynyng qosarlanyp defis arqyly jazylaty ataularyna qatty әues kórinedi. Onday qosarlanghan atau kerek bolsa jana astana ýshin onday atau bizden de tabylady. Ókimetke, el talqysyna astanagha eki jana atau úsynyp otyrmyn:

- Sary-arqa (qazaq dalasynyng ekinshi atauy)

- Alash-Orda («Alash» qazaq memlekettigin janghyrtqan atau)

Arman Júmadil, t.gh.k.,

Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya iyn-yng jghq., QBTU professory

Abai.kz

66 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3140
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1914