Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Bilgenge marjan 2187 7 pikir 14 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:48

Din halyqtyng ruhany negizi

Álemdik órkeniyetke óz ýlesin qosqan ata-babalarymyzdyng bolmysy, minez-qúlqy, últtyq ústanymy tereng maghynagha ie boldy. Qazaq halqynyng bay mәdeniyetining shenberinde ghasyrlar boyy mәn-maghynasy mol dәstýrler men әdet-ghúryptar saqtalyp, úrpaqtan-úrpaqqa berilip jetkizildi. Árbir últty últ retinde saqtap qalatyn nәrse ol tili men mәdeniyeti jәne osylardyng negizi bolyp tabylatyn dini. Qazaq halqynyng mәdeny qúndylyqtary, san ghasyrlardan beri saqtalyp kele jatqan etnografiyalyq múrasynyng negizi Islam dininde bolghan desek, esh qatelespeymiz. Etnograf-ghalym, jazushy Aqseleu Seydimbek mәdeniyetimizdegi islam dinining orny turaly: «Islam dini tek qana nanym-senim ayasymen shektelmey, sol dindegi elderding ómir saltyna, moralidyq-etikalyq normalaryna, mәdeniy-ruhany ýrdisterine, dәstýrine ainalyp otyr» dep aitqan bolatyn.

Qazaq ruhaniyatynyng damuynda Islam dinining róli orasan zor. Qazaq ruhaniyaty degende, eng aldymen mәdeniyet, әdebiyet, til, dil, din men dәstýr sabaqtastyghy siyaqty qúndylyqtar oigha oralady. Alayda, Kenestik ateistik kezende halyqty Islamnan ajyratu ýshin qoldanylghan taghy bir sayasaty ol – elding salt-dәstýri men әdet-ghúrpynyng tynysyn taryltu boldy. Halyqty dinnen týbegeyli ajyratu ýshin dәstýrinen ajyratu kerek dep bilgen ateistik rejim elding әdet-ghúrpyn eskilikting qaldyghy dep synady, tyiym saldy, oiyna kelgenin istedi. Sol ýshin de dinmen kýresken ateistik sayasattyng shoqpary elding әdet-ghúrpyna da tiygenin kóremiz: «V usloviyah vostochnyh respublik v silu ryada prichin islam zanimaet eshe dostatochno ustoychivye pozisiy v semeyno-bytovoy obryadnosti. IYmenno poetomu boriba protiv vrednyh obychaev y tradisiy, osvyashennyh islamom, yavlyaetsya odnim iz glavnyh napravleniy v ateisticheskoy rabote». Sonymen qatar Kenes ýkimeti kezindegi dinge qarsy jýrgizilgen sayasatty ghalym N.Núrtazina «Boriba s Islamom» atty enbeginde jan-jaqty taldap kórsetedi. Tarihshy-ghalym osy enbeginde ateistik kezendegi qújattamalyq derekter men qabyldanghan qauly, qararlargha sýienip, dinmen bolghan kýresting joldaryna da toqtalady. Moldanyng qatysuymen ótetindikten neke qiigha, qaryndy ashyru densaulyqqa ziyan degen jeleumen oraza ústaugha tyiym salyndy, balanyng qorqyp, jylaytyndyghyn syltau etip, sýndetke otyrghyzudyng keseli, Qúrban aitta qúrbandyq shaludyng sharuashylyqqa zardaby tiyetini aityldy. El ýshin eng qiyny adamnyng baqigha attanuymen qatysty dәstýrdi ústanu boldy. Sebebi búl rәsim kópshilikting qatysuymen ótetindikten, qalalyq jerlerde, partiyada júmys jasaytyn otbasylarda Islam dinining talaptaryn ústanu mýmkin bolmady. Eng aqyry marqúmnyng janazasy shygharylmay, aqqa orap, arulap kómu de el ýshin múng boldy. (N.Nurtazina. Boriba s Islamom. – Almaty: «Qazaq uniyversiyteti», 2008,19).

Qazaq-qalmaq soghysynan keyin júrtymyz patshalyq Reseyding qúramyna qosylyp, óz tәuelsizdiginen airyldy. Mine osy tústa, el ishindegi әleumettik, ruhani, diny ózgeristerdi otarshyl elding missionerleri tiyimdi paydalana bildi. Qazaqtyng ústanghan dinin tamyrymen qúrtyp, halyqty shoqyndyru ýshin de әreketter jasady. Ol turaly ghalym M.Myrzahmetov «Qazaq qalay orystandyryldy?» atty enbeginde jazdy. Qazaqty dininen týbegeyli aiyru degen sóz, halyqtyng ózindik «meninen» aiyru, eng aqyry bodan etip, tәueldi qylu bolatyn. Elding dinin shamandyqpen, tәnirshildikpen baylanystyratyn, bolmasa salt-dәstýrden eskining qaldyghyn izdep, «qazaq topyraghynda taza Islam bolmaghan» dep keletin jasandy pikirlerding negizgi irgetasy osy patshalyq Resey kezinde qalanyp, Kenestik ateistik dәuirdegi  synarjaq zertteuler búl mәselening qoltyghyna su býrkip, órshuine dem berdi.

Biz tarihy taghylymgha, dәstýrli ónegege bay  Qazaq elimiz. Kemenger babalarymyz bizge úlan-baytaq dalany ghana emes, bagha jetpes ruhany múrany da miras etti. San ghasyrlar boyy eldik pen erlikke, adamgershilik pen izgilikke tәrbiyelep kelgen sol ruhany múrany layyqty týrde iygere alsaq, keler úrpaq ýshin de myng jylgha jeterlik ruhany azyq bolary dausyz.

Islamnyng mәiegi bolyp tabylatyn ruhany qúndylyqtar últymyzben birge jasasyp, ruhany mәdeniyetimizge, әsirese әdebiyetimizge ýnemi kórinis tauyp otyrghan. Sondyqtan ata dinimiz ben ruhany bastaularymyzgha oraludyng eng jaqyn joly әdebiyet arqyly ótedi. Bizding buyndy әdebiyet tәrbiyeledi. Osy kórkem әdebiyet arqyly islamnyng qúndylyqtaryn, tarihymyzdy, ruhaniyatymyzdy tanydyq. Bilim men ghylymsyz qazaqtyng sana-sezimin oyatu mýmkin emes ekendigin týsingen J.Aymauytov: «Ghylymdy kisining bilimi de kýshti, bilegi de kýshti, nadan kisi osal, qúr qol kisi siyaqty, alysa ketse ailaly, azuly kisi nashar kisini alyp soghatyny ap-anyq. Búlay bolghan song basqanyng auzynda ketpey, tirshilik qylayyn degen júrt mәdeniylikke jarmaspasqa sharasy joq» dey kelip, «basqa elderge eliktey bermey óz betimizdin, júrttyghymyzdyng belgisin kórsetkennen ne kemdik tabylady? Qaza, teksere bersek, europanyng ónege qylugha jaramaytyn jerleri de bar» dep basqa elderge eliktey bermey, óz jetistikterimizdi saqtaugha shaqyrady.

Mәselen, 2004-2009 jyldar arasynda «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda 408 enbek jaryqqa shyqqan. Solardyng ishindegi diny mazmúndaghy jaryqqa shyqqan enbekter sany -16 («Qazaq halqynyng filosofiyalyq múrasy», «Álemdik filosofiyalyq múra», «Qazaq әdebiyetining tarihy», «Ádeby jәdigerlikter», «Islam filosofiyasy 4 tom», «Orta ghasyrlardaghy týrki oishyldary 5 tom», «Ál-Faraby men Ibn Sina filosofiyasy 47 tom», «Babalar sózi 100 tom»).

«Babalar sózi» jýz tomdyghynyng 11-16 tomdary bolyp tabylatyn «Qazaqtyng diny dastandary» jinaghynda «Múhammed payghambar», «Qissa Mansúr әl-Hallaj», «Qissa uaqigha Kerbala», «Qissa haziret Rasuldyng miyghrajgha qonaq bolghany» t.b. sekildi kóptegen diny dastandar qamtylghan. Búl dastandarda islam tarihyndaghy manyzdy túlghalar, aituly oqighalar kórkem tilmen  jyrlanady әri jyrlaushy men tyndaushy halyqtyng diny kózqarastary, dýniyetanymy beynelenedi.

«Qissa» janrynyng dýniyege keluine әser etken Ahmet Yasauy babamyzdyng «Diuany hikmet» kitaby. «Diuany hikmet» týrki topyraghyndaghy әdebiy-ruhany janrlardyng qalyptasuyna әser etken birden-bir múra bolyp tabylady. Yasauy ilimi men shygharmashylyghy týrki halyqtarynyn, onyng ishinde qazaq halqynyng da ruhany mәdeniyetining barlyq salasynda – әdebiyetinde, tarihynda, dýniyetanymynda, oilau jýiesinde tereng iz qaldyrghan. «Mening hikmetterim – Alladan pәrmen, Sózin úqqangha bar maghynasy Qúran» dey kele, qazaq halqy islam dini ayasynda últ bolyp qalyptasyp, býgingi әlemdik qauymdastyqta da týrki halyqtaryn yntymaqtastyrushy basty faktorgha ainaldy. Týrki halyqtaryna ortaq úly oishyl Yasauy jasaghan ilim óz bastauyn týrki halyqtarynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ruhany qúndylyqtarynan alady. Ahmet Yasauy osy ruhany qúndylyqtardy jinaqtap, qorytyp, ony islam dinining qaghidalarymen ýilestirip, birtútas ilimge ainaldyrdy. Yasauy óz ilimining barlyq qaghidalaryn hanafy mazhaby ústanymdarynyng ayasynda damytty. Qazaq halqynyng barlyq dini-islamy týsinikteri Yasauy ilimining ayasynda qalyptasty. Múnyng mysalyn biz halqymyzdyng izgilikke, imandylyqqa negizdelgen әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerinen, jyr-anyzdary men maqal-mәtelderinen, keshegi jyraular poeziyasy men biy-sheshenderding naqyl sózderinen aiqyn angharamyz. Jalpy, jyraular el ómirinde erekshe iydeologiyalyq ról atqardy. Mysaly:

«Ághuzy» men «Bismildә»-
Árbir sózding bastauy.
«Álhamdilda» salauat –
Músylman pende auzynan
Dúrys emes tastauy.
Ala tanmen aralas
Zikir aityp zarlaghan
Bir Qúdaydyng dostary.
Allanyng dosy kim desen,
Búrynghy ótken payghambar.
Olardyng jolyn qúp tútqan
Ghúlama dep aitqandar,
Ghashyq bolyp Allagha
Dýniyany qoyghandar.
Izgilikke qosylmas,
Túghyry joldan tayghandar. (Ábubәkir Kerderi)

***

Mekke menen Mediyne joldyng úshy,
Alys sapar deydi ghoy barghan kisi.
Atang menen anandy qúrmettesen,
Mekke bolyp tabylar ýiding ishi. (Shal aqyn)

***

Din músylman balasy
Adamdyqtan jerimes,
Til músylman, qarashy,
Aramdyqtan sheginbes. (Ýmbetey jyrau) – dep, músylmanshylyqtyng abzaly jýrektegi imannyng dýnie tirshiliginde kórinis tabuy jәne kórkem minez-qúlyqtardy kemeldendiru ýshin kelgen Payghambarymyzdyng ar tazalyghyna negizdelgen imany ilimine adal bolghan. Mine, osynday ruhany qayratkerlerding kýsh-jigerimen bertinde Syr boyynda jәne Manghystauda ataqty ahundar mektebi qalyptasty. Búhara, Samarqand medreselerinde bilim alghan kóptegen ruhany túlghalar el ishine oralyp, tughan halqynyng diny dýniyesine qyzmet etken. Qazaq halqynyng dýniyetanymy, diny kózqarastary, últtyng ruhany qúndylyqtary auyz әdebiyeti shygharmalarynda kórinis tapty. Diny taqyrypqa arnalghan diny qissa-dastandar, әngimeler, jyrlar islam dinining negizgi qaghidalary, sharighat zandary jayynda mol mәlimet alugha bolatyn. Múnday tuyndylar kópshilikke arnalghan diny oqulyqtyng rólin qosa atqaryp, qazaq músylmandyghyn qalyptastyrudyn, diny sauatyn kóteruding tendesiz qúralyna ainaldy.

Salt-dәstýr sol halyqpen birge jasasyp, onyng tarihynda óshpes iz qaldyrady. Biraq úmyt bolyp bara jatqan últtyq salt-dәstýrlerimiz de joq emes. Endeshe, saltymyz sanamyzda mәngilik janghyryp túruy ýshin dәstýrdi sóiletu, tiriltu qajet. Ata-babalarymyzdan qalghan keremet ruhany anyzdar men qissalardan jinaqtalghan әngimelerdi jana týrde jaryqqa shygharyp, halyqqa úsynyp, jetkizu maqsatynda «Otbasy hrestomatiyasy» jobasy 2013 jyldan bastap etnografiya, filosofiya, psihologiya salalarynda kitaptar shygharumen ainalysyp keledi. «Salt-dәstýr sóileydi», «Siyar shәrip», «Áldiyden eposqa deyin», «Yassauy fenomeni», «Mahabbattyng mәni», «Logoterapiya nemese Ómirge qúshtarlyq», «Balalyqtan danalyqqa», «Myng súraq», «Ecosophy nemese kiyeli tabighat», «Beysen jәne Bolmys», «Órkeniyetti adam», «Ómirge ghashyq bolu», «Syr sóz» t.b. tuyndylary jaryqqa shyqqan. Joba on jyldan beri 36 kitap shygharsa, onyng 16 balalargha arnalghan kitaptar. Búl jobanyn  taghy bir baghyty 1930 jyldary Alash qayratkerleri audarghan shaghyn shetel әdebiyetterin shygharu eken.

Jalpy qissalar Islam senimining negizderin týsindiruge arnalghan. Jalpy diny qissalarda basqa eshbir Qúdaydyng joqtyghy, Allanyng barlyq Payghambarlary men perishtelerining ónegeli ómiri, Payghambar Múhammedting adamzat balasy aldynda atqarghan izgi isteri zor shabytpen jyrlanghan. Diny qissa imandylyqqa, qanaghat-ynsapqa, kýnshil bolmaugha, bireuge zorlyk-zombylyq jasamaugha, jetim-jesirlerge kómek kórsetuge, qayyrymdylyqqa, t.b. izgi qasiyetterge ýndeydi.

Jalpy Kenes odaghy kezinde oqugha tyiym salynghan kitaptardy qayta basyp, oqyrmandargha úsynyp otyrghan «Otbasy hrestomatiyasy» jobasynyng manyzy zor. Qazaqtyng ruhany immuniytetin tómendetu ýshin, halyqqa birlik berip otyrghan kitaptardy ol kezde halyqtyng qolyna tiymeu ýshin bar mýmkindik jabylsa, qazir sol kitaptardy halyqqa qayta qauyshtyru arqyly joghymyzdy týgeldeuge mýmkindik tuyp otyr. Halyq tarapynan súranys bolghanynyng aighaghy býginde «Otbasy hrestomatiyasy» jobasy kitaptarynyng tirajynyng sany 500 myngha jaqyndap qalypty. Bir ghana «Salt dәstýr sóileydi» kitabynyng tirajy 80 myngha juyqtaghan kórinedi. Býginde kóptegen mektep múghalimderi men ata-analar bala tәrbiyesinde osy kitaptardy basshylyqqa alady eken. Bala tәrbiyesine asa mәn bergen últ bolghandyqtan, balanyng boyynan izgiliktin, meyirimdiliktin, talpynystyng tabylghany biz ýshin jaqsy emes pe?

Dintanushy Alpysbaev Bahtiyar Qarjaubayúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1583
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1751