Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Biylik 809 1 pikir 13 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:35

Preziydentting bir merzimge saylanuy – demokratiyalyq janalyq

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng orynbasary E.N. Jiyenbaevtyng Konstitusiyagha týzetulerge týsindirmesi

Biylghy 1 qyrkýiekte Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldauyn jariyalaghanyn bilesizder.

Ondaghy manyzdy sayasy bastamalardyng biri – Preziydentting mandatyn qayta saylanu qúqyghynsyz jeti jyldyq bir merzimmen shekteu.

Mәjilis deputattary osyghan qatysty týzetulerdi Konstitusiyagha engizu mәselesin jedeldetudi úsyndy.

Olardyng payymdauynsha, jana normalardy preziydent saylauyna deyin qabyldaghan jón. Áytpese, Konstitusiyanyng qazirgi erejeleri boyynsha osy kýzde Preziydent bolyp saylanatyn adamgha jeti jyldyq merzimge qayta saylanugha mýmkindik beretin zandy jaghdaylar tuyndauy mýmkin.

Memleket basshysynyng bastamalaryn jýzege asyru ýshin Konstitusiyagha týzetuler engizu qajet. Osyghan baylanysty, Mәjilis deputattarynyng úsynysymen tiyisti Zang jobasy әzirlendi.

Zang jobasynda Preziydent ókilettigining jeti jyldyq merzimi turaly jәne onyng bir retten artyq saylana almaytyny jónindegi normalardy keyin ózgertuge jol bermeytin ereje engizu de kózdelgen.

Bir adamnyng bir ret qana saylanatyny turaly norma Konstitusiyagha engiziletin týzetu kýshine engennen keyingi preziydent saylauynda Memleket basshysy bolyp saylanatyn adamdargha qoldanylatyn bolady.

Konstitusiyagha týzetuler aldaghy saylaugha jәne Preziydent jeti jyldyq merzimge saylanghangha deyin qabyldansa, osy joly Preziydent atanatyn azamat ýshin jәne odan keyingi barlyq Memleket basshylary ýshin preziydent saylauyna qayta qatysu mýmkindigi zanmen shekteledi.

Preziydent ókilettigining jeti jyldyq merzimi belgilenuine baylanysty osy zang jobasynda Konstitusiyalyq Sot sudiyalarynyng qyzmet merzimin alty jyldan segiz jylgha úzartu úsynyldy. Olar da búl lauazymgha qayta taghayyndalmaytyn bolady.

Álemning kóptegen memleketterinde Konstitusiyalyq Sot sudiyalarynyng ókilettik merzimi olardy taghayyndaytyn túlghalardyn, yaghny Preziydentting jәne Parlament deputattarynyng ókilettik merziminen úzaghyraq bolady.

Konstitusiyalyq Sot sudiyalarynyng ókilettik merzimi olardyng týrli sayasy kýshterding yqpalynan tәuelsiz boluyna basty kepildik bolyp sanalady.

Konstitusiyalyq Sot 2023 jylghy 1 qantardan bastap júmys istey bastaydy. Sondyqtan, onyng sudiyalarynyng ókilettik merzimin úlghaytu turaly sheshimdi qazirden-aq qabyldaghan manyzdy bolmaq.

Ata zanymyzdyng 91-babynyng 3-tarmaghyna sәikes zang jobasy Konstitusiyalyq Keneske joldandy.

Kenes Negizgi zangha engizilgeli otyrghan týzetulerding Konstitusiyanyng 91-babynyng 2-tarmaghynda belgilengen talaptargha sәikestigine qorytyndy beredi.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1792
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1892