Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Janalyqtar 3129 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2012 saghat 17:32

Dәulet Asau. Qansha adam stalindik terrordyng qúrbanyna ainaldy?

«Ýlken terrordyn» bastaluy 1937 jyldyng 5 tamyzy dep esepteledi. Búl - Stalinning «antisovettik elementterdi» qúrtu turaly búiryqqa qol qoyghan kýn. Osyghan oray politburonyng arnayy sheshimimen әr respublika boyynsha repressiyalanugha tiyisti adam basyna «kvota» belgilendi. Jergilikti pariya organdary men NKVD basqarmalary búl sheshimdi óte bir ólermendikpen jantalasa oryndap jatty. Tipti kópshilik aimaqtardan Stalin men Halyq komissary Ejovtyng atyna «ólim limiytin» ósirip belgilep beru turaly ótinish-hattar ýzdiksiz aghyldy.
Kózsiz konveyer dýrildep júmys istep ketti - «erekshe ýshtik» eshqanday sotsyz, tergeu-tekserissiz kez-kelgen jandy atu jazasyna kesip nemese abaqtygha  jaba salatyn boldy.

«Ýlken terrordyn» bastaluy 1937 jyldyng 5 tamyzy dep esepteledi. Búl - Stalinning «antisovettik elementterdi» qúrtu turaly búiryqqa qol qoyghan kýn. Osyghan oray politburonyng arnayy sheshimimen әr respublika boyynsha repressiyalanugha tiyisti adam basyna «kvota» belgilendi. Jergilikti pariya organdary men NKVD basqarmalary búl sheshimdi óte bir ólermendikpen jantalasa oryndap jatty. Tipti kópshilik aimaqtardan Stalin men Halyq komissary Ejovtyng atyna «ólim limiytin» ósirip belgilep beru turaly ótinish-hattar ýzdiksiz aghyldy.
Kózsiz konveyer dýrildep júmys istep ketti - «erekshe ýshtik» eshqanday sotsyz, tergeu-tekserissiz kez-kelgen jandy atu jazasyna kesip nemese abaqtygha  jaba salatyn boldy.
Áriyne, Stalinning halyqqa jasaghan zúlymdyghy orasan, biraq onyng qayghy-qasiretin  tarihy shyndyqqa qiyanat keltiru arqyly jetkizuge bola ma?! Keyingi kezde stalindik terrordyng auqymyn tym zoraytyp kórsetuge tyrysushylyq basym. «Temir perde» ysyrylghannan beri býgingi kýnge deyin osy taqyrypqa qalam siltegen jazghyshtardyng kópshiligi repressiya qúrbandarynyng sanyn tym asyryp aityp jýr. Olardyng «esebinshe» repressiyagha úshyraghandardyng sany 10 mln-nan 20 mln. aralyghynda eken. Sonday-aq, Resey júrtshylyghy «payghambar» kóretin Soljenisynnyng "Arhiypelag GULAG"  atty kitabynda (1973j) tek 1937-1938 jyldary ghana GULAG lagerlerinde 681. 692 adam atu jazasyna kesildi degen joldar bar. Yaghni, kýnine 1000(!!!) adamgha «ólim ýkimi» shygharylghan. Biraq múnyng bәri eshqanday dәlelsiz, aighaqtarsyz aityla salghan bos pikir. Ókinishke oray, osy tektes asyra silteushilik kóp kezdesedi.
Sondyqtan oqyrmannyng nazaryn tómendegidey derekkózine audartqymyz keldi. Onyng basqa avtorlardyng enbekterine qaraghanda bir artyqshylyghy - búl N.Hrushevting atyna jazylghan resmy qújat. Qújattyng týpnúsqasy KSRO-nyng Oktyabri tónkerisi atn. Ortalyq Memlekettik Múraghatynda saqtalghan. Qújat 1954 jyldyng 1 aqpany kýnimen mórlengen(Stalin ólgennen keyin). Ádeyi oryssha núsqasyn berip otyrmyz:
1 fevralya 1954 g.
Sekretaru SK KPSS tovarishu Hrushevu N.S.
V svyazy s postupayshimy v SK KPSS signalamy ot ryada lis o nezakonnom osujdeniy za kontrrevolusionnye prestupleniya v proshlye gody Kollegiey OGPU, troykamy NKVD, Osobym soveshaniyem, Voennoy kollegiey, sudamy y voennymy tribunalamy y v sootvetstviy s vashim ukazaniyem o neobhodimosty peresmotreti dela na liys, osujdennyh za kontrrevolusionnye prestupleniya y nyne soderjashihsya v lageryah y turimah, dokladyvaem: za vremya s 1921 goda po nastoyashee vremya (1954 jylgha deyin-avt.) za kontrrevolusionnye prestupleniya bylo osujdeno 3.777.380 chelovek, v tom chisle k VMN (atu jazasyna kesilgeni-avt.) - 642.980 chelovek, k soderjanii v lageryah y turimah na srok ot 25 let y niyje - 2.369.220, v ssylku y vysylku - 765.180 chelovek.
Generalinyy prokuror R.Rudenko
Ministr vnutrennih del S.Kruglov
Ministr yustisiy K.Gorsheniyn.
Jogharydaghy qújat boyynsha stalindik jyldary sayasy aiyp boyynsha repressiyagha úshyraghandardyng jalpy sany 3.777.380 adam. Sonday-aq Resey Ghylym Akademiyasy KSRO tarihy institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng kandidaty V.Zemskovtyng kestesinde de qúrbandar sany osyghan qaraylas - 3,8 mln. adam. Repressiya taqyrybyn zerttep jýrgen orys tarihshylary A.Kokurina, N.Petrova, L.Ivashova, A.Emelina, IY.Pyhalov, t.b sol kezderdegi KSRO memlekettik basqaru organdary men basqa da jergilikti atqarushy organdarynyng qújattaryna sýienip jazghan enbekterinde de osy dengeyles sandy ataydy. Áriyne, eptegen ghana auytqushylyqtar bar. Biraq, onyng bәri bir qatardaghy sifr, mýldem 10-15, әitpese 20 mln. emes. Al kóp jyldan beri stalindik qughyn-sýrgindi  zerttep kele jatqan reseylik «Memorial» saytynda berilgen aqparattyq anyqtamalyqta basqa emes, naq osy mәlimetting dúrystyghy aitylady. Stalin zamanynda bas erkinen aiyru oryndarynda bir mezette tútqynda otyrghan jandardyng sany eshqashan 2 mln.760 myng adamnan asyp kórgen joq (sonda-avt.). Aqparattyq anyqtamalyqta 1921 jyldan 1954 jyl aralyghyndaghy stalindik terror kezinde  642.980 adam atu jazasyna kesildi dese, soljenisynshylar tek 1937-38 jyldary ghana «681.692 jandy atqyzyp jiberipti»!  Sonda múnday jalghandyqtyn, tarihy faktilerdi óreskel búrmalaudyng qajeti qansha?! Bir ókinishtisi, eshqanday naqtyly qújat-dәiektemelerge silteme berilmey «auadan jasalynghan» osy derekter qazirgi tarihnama betinen berik oryn alyp qoyghan. Endi osy «jalghan sifrlar» jappay kitap jazghyshtardyng kózayymyna ainalyp, birinen-biri kóshirip bastyratyn halge jetken. Búl jerde biz eshqanday janalyq ashyp otyrghan joqpyz, atalghan mәlimetter 90-jyldardan bastap týrli merzimdik basylymdar men әdebiyetterde jaryq kórip keledi.
Býginde sol kezenderdegi memlekettik terrorgha jalghyz «Stalin joldasty» kinәli dep kýstәnalaugha beyimbiz. Biraq, kenestik ókimettik jýiening ózi osy ústymgha qúrylghanyn eskergen jón. Tek Staliyn, Ejov, Beriya nemese Goloshekin ghana emes, tútas basqarushylyq apparat, jergilikti atqarushy biylik pen NKVD organdary, bir sózben aitqanda Kenes ýkimeti kýn sayyn, saghat sayyn «qauipti elementtermen» kýresip jatty. Búl ýrdis óz kezeginde «halyq jaularyn» әshkereleuding bәseke-sayysyna ainalyp ketti. Al osy iste belsendilik tanytpaghan qyp-qyzyl kommunisting ózi aqyr sony halyq jauyna ainalyp ketu qaupi ýlken edi. Óz halqyna dәl osylay qastandyq sayasat jýrgizu adamzat tarihynyng eshbir zamanynda, eshbir memleketinde bolmaghan shyghar.
20-50 jyldar aralyghynda repressiyalyq sayasat toqtausyz jýrdi. Áriyne әr merzimge baylanysty ol ne ýdey týsken nemese bәsendep qalghan kezenderi boldy. Óitkeni, sol kezdegi partiya jәne memleket basshylary tek osy repressiyalyq amal-tәsilder ghana kenestik rejimdi ústap túrugha qolayly dep oilady. Ony memlekettik biylikti kýsheytudin, sosialistik qúrylymdy nyghaytudyng birden-bir joly dep bildi. Sonymen qatar, qyzyl kommunister jappay repressiyalau, onyng ishinde Odaq kóleminde tútastay lageriler jýiesin ornatu qoghamdaghy júmysshy-sharualardyng pozisiyasyn nyghayta týsedi dep bildi. Qazan tónkerisinen keyin júmysshy-sharualar klasy qoghamnyng jetekshi mýshesi retinde algha shyqqany belgili. Al GULAG lagerileri men týrmeleri naq osy taptyq kózqarasqa qarsy shyqqan, «әleumettik qauipti», qoghamdyq pikirge «jat elementterdi» jazalau men qamau oryndary mindetin atqardy.
«Abai.kz»

0 pikir