Júma, 12 Tamyz 2022
Oy týrtki 1159 4 pikir 24 Mausym, 2022 saghat 00:14

Últtyq qúryltay neni týsindirdi?

Últtyq qúryltay - qazaq handyghy dәuirinde parlamenttyng rólin atqarghan. Halyq biyligining kórinisi bolghan. El taghdyryna qatysty keleli sayasy sheshim shygharghan.

Elimiz tәuelsizdik jariyalaghan song Qazaqstan qoghamynyng aldyna eki ýlken mindet qoyyldy. Biri - últtyq memleket qúru. Endi biri - әdiletti qogham qúryp, gýldenip-kórkey. Tәuelsizdigimizge otyz jyl  toldy. Biraq, búl mindetting bireui de oryndalmady. Búl býgingi eldi otyz jyl basqarghan biylik toby da moyyndaghan ashty shyndyq.

Ádiletti qogham qúru men últtyq memleket qúrudyng arasynda qarama-qarsylyq joq, birlik bar. Ádiletti qogham sayasy reformalar arqyly iske asady. Sayasy reforma ýsh biylikting arasyndatepe-tendikti, tejemelikti qalyptastyrady. Zang ýstemdigin jýzege asyrady. Demokratikalyq instituttar kýsheytip, kýshti  azamattyq qogham qalyptasady. Búl sayasy reformany iske asyrudyng tetigi sayasy kýshter (partiyalar) arasyndaghy әdil bәsekelestikti qalyptastyru.

Últtyq memleketti qúrudyng belgisi qazaq últynyng últtyq qúndylyqtarynyng ýstem oryngha shyghuy. Úiystyrushy qúndylyqqa ainaluy. Otarsyzdandyru sayasatyn jýrgizip, ruhany janghyrudy iske  asyrudan kóriledi.

Jogharyda aitqanymyzday, býgingi biylik naghyz sayasy reforma  jasasa,  Amanat  partiyasyna opponent bolatyn jana sayasy partiya payda bolady. Sayasy partiyalar  bәsekede elektoratty tartu ýshin qazaq últshyldarymen sanasady. Búl el ómirinde últtyq memleket qúrugha qatysty sayasi  sheshim shygharugha әkeledi.

Biraq býgingi sayasy partiyalar arasyndaghy әdil bәsekelestik qansha qúbylsa da, biylik partiyasy bolyp otyrghan Amanat partiyasyna ýlken qauip   әkeledi. Oisyray jenuge dәl qazirgi tanda tarihy shans bar. Kýn sayyn jana zattardyng jaryqqa shyghuy býgingi naryqtyq qoghamnyng tabighaty bolsa,  kapitalistik sayasy jýiening tabighaty sayasy kýshterding almasyp, janaryp  otyruy. Beyne búl  keneui   qansha jaqsy bolghanymen,  adamdar  bir  taghamdy  ýzbey  tútynsa  jalyghatyny siyaqty  qúbylys. Onyng ýstine otyz jyl ýzbey biylikte otyrghan Núr Otannyng qanday Qazaqstan qalyptastyrghany  týsinikti.

Halyq qansha ózgerdim dese de, Amanat partiyasyn Núr Otan partiyasynyng amanatyn arqalaghan partiya dep týsinedi. Sondyqtan da, býgingi Q.Toqaev biyligi naghyz sayasy reforma jasaugha  qúlyqsyz.  Sebep - biylikte qalugha mýddelilik. Endi ne isteu kerek? Qoghamnyng últtyq memleket qúru talabyn qanaghattandyrugha júmys jasau kerek.  Búl últtyq qúryltaydyng eng basty missiyasy. Búl missiya últtyq qúryltaydyng alghashqy otyrysynyng Úlytauda ótui, kelesi qúryltay Týrkistanda ótetin boluy, qazaq qoghamynda birden-bir últshyl túlgha sanalatyn M.Shahanovty marapattaudan, Respublika kýnin merekeleudi qalpyna keltiruden anyq bayqalady.  Qúryltaydyng búl missiyasyn memleket kenesshisi, qúryltaydyng orynbasar tóraghasy Erlan Qarin da anyqtap aitty. Preziydent Q.Toqaevtyng Sankt-Peterburgtegi ekonomikalyq forumda Resey preziydenti Putinning betine aitty delingen sóz de últtyq memleket qúrudy oilaytyn Qazaqstan últshyldaryna qaratylghan. Ishki  auditoriyagha  baghyttalghan.  Qazaqstanda últtyq memleket qúrugha eng bir ýlken kedergi Reseydin  orys  tildi әlemdi qorghaymyz dep, aibar shegip, ses kórsetip sóileytin  sózi  jәne  oghan  Qazaqstan  biyliginin  qarsy sóz aitpauy bolatyn.

Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda búnday konsulitasiya organ qúru tarihy N.Nazarbaevtyng 2001 jyly qúrghan túraqty kenesinen bastalady. Búl túraqty kenes sol kezdegi N.Nazarbaevtyng kýsheyip bara jatqan dara biyligine qarsy bas kótergen  sayasi  kýshterdi  ymragha shaqyru  aralyq  kýshterdi  satyp  alu, qarsy kýshterding paryn shygharyp, qarsylyqty tynyshtandyru ýshin  qúrghan  edi.  Q.Toqaev 2019  jyly bolghan halyqtyng  preziydent saylauyna narazylyghyn basu ýshin últtyq senim  kenesin  qúrdy.  Qandy qantar oqighasynan keyin últtyq qúryltay shaqyrdy. Mine, búlardyng barlyghy azamattyq  qoghamgha ashyq dialog alany  retinde  úsylynyp, kómeskide qoghamdaghy narazy kónildi basu  mindetin  atqaryp túr.

Aghybay Ákbarúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2102
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2025
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1711
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2747