Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
Alashorda 2609 2 pikir 26 Mamyr, 2022 saghat 12:56

Qazaq-qyrghyz bir tughan, belbeulerin bir bughan

Tar jol, tayghaq keshulerding san týrin kórip, myng ólip, myng tirilgen qazaghymyzdyng basynan nebir qily-qily, zar zamandar ótpedi desenizshi?!. Ótkenge qanshama qaraylamaymyn degeninmen, әsirese HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy jan týrshigerlik zobalandar kólbendep kóz aldynda túrady da qoyady. Stalindik qughyn-sýrgin, jalghyz oqqa baylanghan Alash qayratkerlerining tragediyaly taghdyry, olardyng sonynda qalghan baghaly múralarynyng bary men joghy, úrpaqtarynyng joqtauy syndy tolghaqty mәseleler sonau 1988 jyldyng sonynan beri aityluda-aq aitylyp keledi. Onyng ýstine Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Q.K.Toqaev sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi komissiyalardy qúru turaly 1920 jyldyng 25 qarashasynda №456 Jarlyghyn shygharyp, búl iske jana serpin berdi. Barlyq oblys ortalyqtary men iri qalalardyng týrli-týrli arhivterinde sýrlengen myndaghan tom-tom qújattardyng qaby sógildi, jýzdegen maman tarihshylar búl sauapty iske jegildi... Ázirshe búl «qylmystyq» isterden ne erterekte kópke ziyany tiygenderin kóz kórmedi, ne býgingi qoghamda qorqynyshty tolqynys tughyzatyn tarihy faktileri de úshyraspady. Atalmysh Jarlyq dýniyege kelmegende, kim bilipti, búl qújattardyng qanshama jyldar ayaghy túsaulanyp, qalyng búqara kózinen jasyrylynyp, «jabyq» jataryn...   

Desek te, HH ghasyr basyndaghy qazaq halqynyng basyna tóngen alapat nәubet – el-júrtty, bala-shaghany qynaday qyrghan ýsh birdey Asharshylyq haqynda múnday auyz toltyryp aitarlyqtay keshendi sharua isteldi degenge eshkim de qol qoymas edi. Mәsele, ashtyq qúrbany bolghan, azyp-tozyp bosqan beyshara qazaqtyng naqty sanyn anyqtauda emes, býgingi synapsha syrghyghan uaqyt kóshinde jónkigen qalyng kópshilikting mәngilik esten shyqpas osy bir zúlmattyng zary men zardabyn kókirek kózinen, jýregining týbinen ótkize almauynda bolyp otyr.  Shyndyghynda, sol bir zamanaqyr jyldarynda әrbir qazaqy otbasyna, últtyng onynyng jeteuine zardabyn tiygizgen jalmauyz jeztyrnaqtyn  qan qasabyna shaldyqpaghan shanyraq qalmaghany aqiqat ghoy. Endeshe biz qansha jamap-jasqaghanymyzben, jasyryp-japqanymyzben Asharshylyq zardaby últtyq kodqa mysqaldap sinip genofonymyzdy qúrtty, bet-beyne, bolmys-bitimimizdi ózgertti. Tórt myng jyldyq kóshpeli órkeniyetting qormaldy sәn-saltanaty men er-túrmany, qazyna-baylyghy men sauyt-saymany qanyraghan júrtta shashylyp qaldy... Mynau danghayyr Úly Dala 40 million mal-baylyqtan iyen qalyp qana qoyghan joq, attan eriksiz týsken jayau-jalpysy ótkenin úmytqan, bolashaghynan ýmiti joq tilsiz, dinsiz, dilsiz tobyrgha ainalyp kete jazdady...    

31 mamyrda el bolyp, júrt bolyp olardyng bir qanshasyn eske alyp, jadymyzda janghyrtyp jatamyz. Osy salagha talay jyldaryn sarp etken tilshi-ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, Talghar audany Janalyq auylyndaghy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary muzeyining agha ghylymy qyzmetkeri Gharifolla Áneske jolyghyp, tyng janalyqtarymen bólisuin ótindik.

- «Arys» qorynyng (baspasynyn) talay jyldardan beri tynbay enbek etip, kóptegen jobalardy jýzege asyrghany júrtshylyqtyng kóz aldynda...

- Iya, dúrys aitasyz, ótken jolymyzgha kóz salsaq, baqanday otyz jylymyz jylystap, alystap-aq ketken eken. 1992 jyly 4 sәuirde sol kezdegi Ádilet ministri N. Shәikenov «Bóbek», «Elim-ay» jәne «Arys» qoghamdyq birlestikterine tirkeu kuәligin saltanatty jaghdayda tabystaghan bolatyn... 2018 jyldyng sonynda Janalyq auylynda, 4 mynnan astam jazyqsyz japa shekkken qúrbandardyng sýiekteri kómilgen qandy da qasiretti aumaqta Sayasy qughyn-sýrgin muzeyi júmys istey bastady. Qúdaygha shýkir, muzeyimizge kelushilerdin, әsirese mektep oqushylarynyng qarasy ýzilgen emes. Kýni keshe Týrkistanda ótken «Ruhany qazyna - 2022» mәdeniyet jәne óner úiymdary men qyzmetkerlerining respublikalyq festivalinde «Ýzdik auyldyq manyzy bar muzey» nominasiyasy boyynsha bas jýldeni jenip alyp, bir million tengelik bәigeni iyelendik.

2019 jyly Ortalyq Aziyada bolyp ótken Asharshylyq pen qughyn-sýrginge qatysty elaralyq mәslihat ótkizip, kórshiles elderge bosyp ketken ata-babalarymyzdyng taghdyryn eske alghan bolatynbyz. Odan keyin әlemdi indet jaylap, bәrimiz de óz shekaramyzdy qymtaugha tyrystyq. Endi, mine, 27-28 mamyrda osy bastamany janghyrtyp, «Qazaq jәne qyrghyz halyqtarynyng ýrkinshilik kezenderindegi ózara kómek tarihynan» (HIH – HH ghgh.) atty taqyrypta ghalymdardyng basqosuyn, ghylymy konferensiyasyn ótkizbekshimiz.

- Sonda bir tughan bauyr, qyrghyz aghayyndar kelmekshi ghoy...

- IYnemen qúdyq qazghanday ghylymnyng ózindik erekshelikteri men

qiyndyqtary kóp ghoy. Postkenestik elderde, onyng ishinde ózimizding Qazaqstanda da dauasyz «dert» jetip artylady. Búrynghy OGPU, NKVD, KGB qújattaryn, tipten eshbir qajettiliksiz Ishki ister ministrligi men Prokuratoranyng «qúpiya», «asa qúpiya» degen mórlerin ayamay basyp, talatalay qoldan qúrastyrylghan «isterdi» «jabyq qor» atty «qoragha» tygha bergen. Qylyshynan qan tamghan bolisheviyk-kommunister anda-sanda úiqysynan shoshyp oyanyp, ózderining ne býldirip, neni qiratqanyn kesh týsingen qylmyskerdey bәrin túmshalap, «qúpiya», «asa qúpiya» degen tanbamen tarihtyng terenine kóme bergen, kóme bergen...

Áriyne, men kәsiby tarihshy, bolmasa arhivist emespin, dese de múnday bassyzdyqqa, ghylymgha qarsy, gumanizmge qarsy is-әreketke on mamannyng toghyzy aryz aitady. Búryn ortalyq bolghan Mәskeu arhivteri bir kýn biye, bir kýn týie; jýz jyl búrynghy (eshbir әlemdik zangha syimaytyn, halyqaralyq konvensiyalargha pysqyrmaytyn!) arhivtik qújattardy qolgha bergisi kelse beredi, bergisi kelmese – bermeydi. Ózbek aghayyndar da qazaqqa qatysty qúndy qújattardy shymyldyqtyng artynda ústap otyr, olardyng oiynsha qazaqtar jer daulauy-mys... Osylaysha qandyqol sovet ýkimeti bayaghyda joyylghanymen, onyng zardaby, «qúpiyalary» kýnnen-kýnge balalap, kóbeyip keledi. Osylaysha zamanynda «toq qala» atanghan Tәshkenge bosqan qalyng qazaqtyn, onyng ishinde ózbekke sinip ketken ataly júrt, audandy rularynyng sherli tarihyn jazyp shyghugha qoldan kerme kerilude...

- Al ala qalpaqty qyrghyz aghayyndardyng qabaghy qalay?

- Sonau 1916 jyldan bastalyp, jarty ghasyrgha sozylghan bosqynshylyq, qyrghyzsha aitsaq, ýrkinshilik jyldary aghayyndy panalap, bassaughalaghan qazaqtyng sherli tarihy býginde tolyq aiqyndalyp keledi. Oghan qyrghyz ghalymdarynyng qosyp jatqan ýlesin auyz toltyryp aitugha bolady. Jalpy songhy onjyldyqta Jetisu ólkesindegi otarshyldyqqa qarsy kýres, sovettik biylikti moyyndamau, protestik qozghalystar turaly týsinik týbegeyli ózgerude. «Jetisu Alashordasy», «Jetisudaghy Alash әskeri» atty tyng konsepsiyalar dýniyege keldi. Sonymen birge bauyrlas qyrghyz elinde «Alash» partiyasynyng Qyrghyz filialy» (bólimshesi) mәselesi jan-jaqty zerttelip, birneshe enbek jaryq kórdi. Mәselen, bizding shaqyruymyzdy qabyl alyp, tarih ghylymdarynyng doktory, Joghary diplomatiyalyq akademiyanyng prorektory Zayniyden Kurmanov dәl osy taqyrypta enbektenude. Orys tilinde «Kirgizskiy filial partiy «Alash» atty monografiyasy da jaryq kórdi.

- Búl bir jaqsy dәstýr eken!

- Shynynda da dәstýr dep óte dúrys aityp otyrsyz. Bizding qauym, әsirese jastar jaghy sonau bir alasapyran jyldarda, 1920-24 jyldar aralyghynda qazaqta qos astana, qos memleket bolghanyn bile bermeydi. Sol kezderde Orynborda Qazaq (Qyrghyz) avtonomiyasy biylik qúrsa, Tәshkende barsha týrik júrtyn biriktiruge úmtylghan Týrik avtonomiyasy ómir sýrdi. Sol tústa Ishanbay Arabaev (1882 – 1933), Qasym Tynystanov (1901 – 1937) syndy túnghysh qyrghyz aghartushylary, stalindik terror qúrbandary bizding qazaq ziyalylarymen tize qosa enbek etti, azattyq kýreske aralasty.

Osy jyldary Tәshkenge jinalghan barsha kózi ashyq qazaq oqyghandary sonyna ózbek, tatar, qyrghyz, qaraqalpaq, tәjik ziyalylaryn ertip, ortaq jau – Mәskeu diktaturasymen aiqasty. Osydan bir ghasyr búryn, әsirese TýrikASR Halyq aghartu komissariaty jәne onyng qúramyndaghy aghartushy Halel Dosmúhamedúly basqarghan qazaq-qyrghyz Bilim komissiyasy últtyq memleket qúru jolynda qisapsyz qoghamdyq-sayasi, iydeologiyalyq-nasihat júmystaryn atqardy. Ýkimettik mekemelerge demeusin jasau maqsatynda Halel atamyz 1922 jyly sol Tәshkende «Qazaq-qyrghyz mәdeniyetin kórkeytushiler qauymy «Talap» atty qoghamdyq úiym qúrdy. Qújat tilimen sóiletsek, «Basqarmanyng tóbe-aghasy Halel Dos-Múhamed úly, mýsheleri: professor Aleksandr Eduard úly Shmidt, Isa Toqtybay úly, Myrzaghazy Esbol úly, Múhammetjan Tynyshbay úly, Múhtar Áuez úly, Qasym Tynystan úly.

Basqarmanyng túratyn orny: Tәshkent, Qarl Markis kóshesi, 301-inshi ýi.

Qazaq-qyrghyz instituty, 22-nshi nómirli bólme».

Al Qazaq-qyrghyz halqynyng mәdeniyeti órkendeuine   jәrdem keltiru jaghynda Qauymnyng kózdegen maqsúttary mynalar:

  • Qazaq-qyrghyz halqynyng әdeby tilin, ghylym ataularyn (terminologiye), emlesin hәm basqa mәselelerdi tekseru;
  • últ ónerin (iskustvasyn) tәpteshteu;
  • qazaq-qyrghyz halqynyng tarihyn hәm saltyn tekserip qarastyru;
  • qazaq-qyrghyz mektepterinde oqytu mәselesin rettep, jónge salu;
  • qazaq-qyrghyz halqynyng bilim qyzmetkerlerine hәm óner qayratkerlerine jәrdem kórsetu.

Almaghayyp alasapyran zamanda qúrylghan «Talap» qoghamy turaly keninen tolghaugha da bolar edi. Biraq, ertengi mәjiliste ózimiz túsauyn kesetin «Týrk dýinósýndógý Kyrgyz-Kazak «Talap» koomu» (Eshenaly Arabaev, Kasym Tynystanov, Bayserke Kalpakov) atty kitapta (Bishkek, 2022) biz biletin, biz bilmeytin qat-qat tyng derekter aitylghan. Osy kitaptyng avtory, tughan inimdey bolghan bauyrym Jumagul Ryskulbek uuly Baydildeev (1974 j.t.) turaly az-kem toqtala ketsem deymin. Ol tarih ghylymdarynyng kandidaty, I. Arabaev atyndaghy Qyrghyz memlekettik uniyversiytetining dosenti. Kitaptaryn sanamalap ótsek: «Kyrgyz-kazak intelliygensiyasynyn baylanyshtary» (HH k. bashy), «Kyrgyzstandagy sayasiy kuuguntuktoolor» (1937 – 1938), «Uluttun uluu uulu» (Jýsip Abdrahmanov turaly), «Eky door insany Eshenaaly Arabaev» (avtorlar újymy), «Kayra jangan ysymdar», «Kylym kyiyryndagy agartuuchu jana adabiyatchy» (Bayserke Kalpakov turaly), «1916 jyldagy kótórýlýshtógý bay-manaptardyn rolu», «Aytmatov dýinósýndegý erkin mamlekettýýlýk iydeyasy», «Kasymbek Baatay uulu» jәne t.b. Áriyne, ghalymnyng mindeti kitap jazu, kim ne istemey jatyr dersiz. Áytsede Júmaghúl bauyrym ózining aghartushy atalary syndy qogham qayratkeri,  tarihy zertteulermen ainalysatyn «Ruh-Muras» qoghamdyq qorynyng tóraghasy, «Estutum» qoghamdyq qorynyng atqarushy diyrektory. Ekeumizding kókeyimizdi tesken armanymyz – búdan bir ghasyr búryn atalarymyz qol ústasyp qúrghan, tize qosa, bilek kýshin biriktire otyryp enbek etken elaralyq «Talap» qauymynyng (qorynyn) isin jalghastyru. Qazaq aghartushylary qyrghyz halqynyng órimdey jas oqyghandaryn sondarynan ilestirip, últ qayratkeri dәrejesine kóterse, qyrghyz bauyrlar myndaghan bosqyn qazaq otbasylaryn ajal auzynan arashalap qaldy. Ortaq jaudan japa shekken, taghdyrlas, múndas bir tughan qazaq-qyrghyz, el basyna kýn tughan qiyn zamandarda da bir-birine qol úshyn sozyp, belderin bir budy. Seniki, meniki demedi. Birlik bar jerde, tirlik barlyghyn úqty. Qol ústasyp, birin-biri demep, tarihtyng búralang ótkelekterinen ótti. Al biz býgingi iydeyalyq synaqtardan, óte almay, sýrinip jatsaq, dostyghymyzgha, birligimizge, ortaq iydeyamyzgha syna týsse, ol bizge syn.

- Qyrghyz bauyrlarymyz ónimdi enbek etip jatyr eken, al bizding ghalymdarymyzdyng ghylymy oljasy bar ma?

- Byltyr jyl basynda Almaty oblysynyng әkimdigine «Arys» qory ýshjyldyq «Jetisudyng sherli tarihy» atty ghylymiy-zertteu baghdarlamasyn úsynghan bolatyn. Ghalymdarymyz ondaghan audandyq ólketanushylyq  ekspedisiyalargha shyqty. Kegen, Jarkent arhivterinen búryn-sondy zertteushiler nazarynan tys qalghan qúndy arhivtik derekter, shekarany zansyz kesip ótken bosqyndardyng tizimderi tabyldy. Almapty oblystyq arhiyvi dayyndaghan Qastek audanynda jýrgizilgen kәmpeskening qújattar jinaghy jaryqqa shyqty. Sonda-aq «Jetisudaghy ashtyq» (1928 – 1934), Á. Shashaevtyng «Jetisu ólkesindegi imperiyalyq-poliyseylik qadaghalaudyng tarihy», «Kódek aqyn», t.b. tarihiy-әdeby jinaqtar jaryq kórdi.

Qazaq halqynyng basynan ótkergen zúlmat-zobalany eshqashan úmytylmaydy. Sondyqtan keyingi úrpaqqa úmytpas ýshin biz qúpiya qújattardyng jariya boluyna barynsha júmys jasap kelemiz. Al qazaqtyng ótken joly qatparly, qalyng tarih bolghandyqtan últ jadynda janghyryp túruy kerek.

- Súhbatynyzgha rahmet!

Ángimelesken Berik Beysenov  

Abai.kz

2 pikir