Dýisenbi, 27 Mausym 2022
46 - sóz 1396 9 pikir 13 Mamyr, 2022 saghat 12:05

Ósemiz desek, Koreya, Japoniyamen dostasu kerek

Týrkiyagha syrttan kóz tikken qazaq tamsanghysh, әiteuir. Ishki tynysyn sezip, sonda ómir sýrip jýrgen biz olay aita almas edik. Onyng ýstine býgingi kelisimsharttardyng da tolyq qazaq paydasyna sheshile qoymaytynyn kóregendikpen aita keteyin. Týrkiyamen bauyrlasa, Japoniyamen odaqtasa ómir sýrgenimiz qazir әldeqayda paydaly… Japonyagha jaghympazdansaq ta, últtyq modeliderin ózimizge say etip reformalap alghannan esh útylmaymyz.
Nege? Óitkeni…

1. Aqparattyq tehnologiyalar josynynda Týrkiya biraz mesheuleu… Qayta Qazaqstanda sandyq órkeniyet, didjital innovasiya әldeqayda jaqsy damyghan. Oghan Jaqtyrsaq ta, jaqtyrmasaq ta, orys novatorlarynyng kóp yqpaly tiydi. IT salasy boyynsha týrikter bizge bir nәrse ýirete alady degenge kýmәnmen qaraymyn. Audan-auylda internet joq, tútas Týrkiya boyynsha internet bayau júmys isteydi.

2. Jastarynyng bәri shetelge ketudi oilaydy. Ol qadamdaryn Týrkiya ekonomikasynyng kýnnen kýnge qúldyrap, túrmystyq tútynymnyng jópeldemde qymbattauymen týsindiredi. Últshyl jas týrik joqtyng qasy. Bәri júmsaq minezdi, kóshbasshylyq talpynystary joq. Qayta, tәube, qazaq jastary últshyl, memleketshil.

3. Múnda ghylym men bilim qogham damuynyng negizgi faktory retinde qarastyrylmaydy. Tap bizding Qazaqstan sekildi. Ghylymnyng damuyna bólinetin qarjy da az, oghan yqylasty bolghan eshkimdi bayqamadym. Tehnologiyalyq innovasiya bolmaghandyqtan elektronika u-day qymbat.

4. Últtyq iydeologiya aqsap túr. Mýddeli, yqpaldy toptar kóp. Uniyversit studentteri sayasy kózqarastaryn algha tartyp jii qaqtyghysady. Deni әli eski týsinikterden arylmaghan.

5. Jer baylyghy jútandau… Tabighy kenderi óte az. Ekonomikalyq túraqsyzdyghynyng da basty sebebi - osy.

6. Adam ómiri, onyng qúqy men bostandyqtary jii búzylady. Ásirese, genderlik. Órkeniyetke, jahandanugha ashyq qogham deu óte qiyn… Kóbi Orta Aziya qyzdaryn aludy oilaydy. Sebebi, kónbis, anghal.

7. Geosayasy beldeui shiyeleniske toly. Dimlomatiyalyq qatynastarynda kelensizdikter óte kóp. Futurolog keybir mamandar Týrkiyanyng úzaq ghúmyry qalmaghanyn aitty. Bir ekonomist jigitpey sóilestim, “Afrika jolymen qúrdymgha tura kelemiz” dedi. Oilanyp qaldym. Aytqanday, jaqynda ashylghan iri kópirlerining de investory ózderi emes, JAPONDAR…

Artyqshylyqtary:
7. Sauda-sattyq jaqsy damyghan. Halyqaralyq sheptegi tranzinttik joldargha tórelik etip otyr. Memlekettik strategiyalarynda Úly Jibek jolyn Týrkiya jeri arqyly ótkizip, qayta janghyrtu josparynda bar.

8. Áskeri - quatty. NATO-daghy eng myqty sardarlar - týrik sardarlary.

9. Týrkiya - “Adamdyq” etolonyn biyik ústaghan azamattar eli. Qol úshyn beretin jandar әrqashan janynyzdan tabylady…

TÓBESINE KÓTERIP OTYRGhANY ÝShIN TÝRIKKE, TÝRKIYaGhA JANYMMEN TILEULESPIN… BIRAQ, Damimyz, ósemiz, ónemiz desek, Koreya, Japoniyamen dostasu kerek. Ózindi, óz memleketindi oilaytyn zaman. Bizdiki jay ghana “Sugha ketken tal qarmaydynyn” keri kelip jýrmesin degen oi… Payda keletin elderge jaqyn jýrsek, útylmaspyz.
ÁRIYNE, MÚNYNG BÁRI MENING KÓZQARASYM…

Qastay Dastan

Abai.kz

9 pikir