Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 2919 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:38

Tilden qalghan bala qimylsyz jatyr

Aqtóbege kelip ota jasaghandardyng «qoly shipaly bolar» degen ýmitpen Aqjamal Esmahanova balasy Samghatty dәrigerlerge senip tapsyrghan bolatyn. Ota jeti saghatqa sozyldy. Biraq nәtiyje kózge jas, kónilge múng úyalatyp otyr. Qazir ýsh jasar sәby tósekke tanylyp, sal bolyp qaldy. Aqtóbelik dәrigerler «ókinishti» dep kýrsinude, biraq qoldan keler dәrmen joq. Otadan song býirek júmysy әlsiregen, endi jýikeni qalypqa keltiruding bar amalyn jasap jatyr. Al anasy Aqjamal apa aq halattylardy sotqa bermek.

Aqtóbege kelip ota jasaghandardyng «qoly shipaly bolar» degen ýmitpen Aqjamal Esmahanova balasy Samghatty dәrigerlerge senip tapsyrghan bolatyn. Ota jeti saghatqa sozyldy. Biraq nәtiyje kózge jas, kónilge múng úyalatyp otyr. Qazir ýsh jasar sәby tósekke tanylyp, sal bolyp qaldy. Aqtóbelik dәrigerler «ókinishti» dep kýrsinude, biraq qoldan keler dәrmen joq. Otadan song býirek júmysy әlsiregen, endi jýikeni qalypqa keltiruding bar amalyn jasap jatyr. Al anasy Aqjamal apa aq halattylardy sotqa bermek.

Býginde ýsh jasar Samghattyng jaghdayy qiyn. Tósekke tanylyp, tilden qalghan bala qimylsyz jatyr. Al anasy Aqjamal Esmahanova úlynyng osy kýiine bes ai­dyng jýzi bolyp qalghanyn aitady. «Ózimiz Áyteke by audany, Sarat selosynda tú­ramyz. Balam sal bolghannan beri qanghyp, qalada jýrmiz. Jýgirip jýrgen balamdy mýgedek qyldy da qoydy», - deydi. 
Reseylik dәrigerdin, onyng ishinde Tumeni qalasynan kelgen mamandardyng qolymen jasalynghan otadan keyin ýsh jasar býldirshin tamaq ishuden qalghan. Anasy súiyqtyq berse ishedi, bermese súraudy da bilmey jata beredi. Qol-ayaghy tartylyp, jansyzdandy. Ol bas barmaghyn tórt sausaghymen qysyp, ong ayaghyn býgip alady. Til joq. «Ma-ma» degen sózge erni sәl iyligedi. Jata-jata jauyr bolghan jambasyn ózdiginen qozghay da almaydy. Jastyqtan kóterilmegen basynyng key tústaryna shash shyqpaghan, taqyr bolyp túr. Búl Samghattyng qazirgi ómiri. 
Áu basta Samghattyng boyy, salmaghy qalypty boldy. «Múzdatqyshty ózi ashyp, ýstelding ýstindegi tamaqty da ózi jey beretin» deydi anasy. Kiyimin kiyip, balalarmen oiynshyqqa talasyp jýrgen kezi ata-anasy ýshin býginde eleske ai­naldy. 
- Dәrigerler ne dese de sol otany ja­satpauym kerek edi. «Qate diagnoz qoyyp­ty» dep jylap otyrghan analardy tele­didardan kórip, jaghamyzdy ústaytynbyz. Býgin ózimiz sol beyshara keyipte otyrmyz. Balam qinalghanda jýregim auyrady - deydi ana zar enirep. Samghat dýniyege kel­gende boyy 50 sm, salmaghy 2 800 gramm bolghan. Audandyq auruhanada bosanghan ananyng eshqanday shaghymy tirkelmedi. Dәrigerler de «deni sau» degen. Bir jarym jasqa kelgende Samghattyng boyynan әl­sizdik bayqala bastaydy. Sol shaqta audangha «Densaulyq» poyyzy kelip, Aq­jamal apa balasyn jetektep mamandargha barady. Tekseruden keyin «jýreginde syryl bar» ekeni anyqtalyp, bala qalagha keledi. Kardiohirurgiya bólimining mengerushisi Berik Qasymov «balagha ota jasau kerek» dep kesip aitty. «Úlymdy pyshaqqa salugha qimadym, «jazylar» degen ýmitpen auylgha kettim. Oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynan qayta-qayta qonyrau soghyp, bizdi shaqyrtyp jatty. Sóitip jýrip jyl jarym uaqytty ótkizdik. Ýsh jasymyzda qalagha kelip, tekseru jýrgizildi. Ile-shala bizdi kvotamen Astanagha jiberdi. Osy jyldyng 8 mau­symynda Astanagha baryp, balamyzdyng ys­tyghy kóterilip, auyryp qaldy. Elor­dadaghy ghylymy ortalyqtyng dәrigerleri «Balada jótel bar. Qyzuy kóterilip túr. Emdelip, bir aidan keyin kelinder» dep qaytaryp jiberdi. Aqtóbege oralghan song qalalyq balalar auruhanasyna jat­qy­zyldy. Búl kýn Reseyden kelgen dәri­gerlerding «sheberlik sabaghyna» dәl týsti. Sóitip, «Tetrado fallo» diagnozymen 7 saghatqa sozylghan ota jasalyndy. Hiy­rurg­tar onyng qolqa men ókpe kýre tamyrynyng ortasynan jabyq әdisti operasiya jasady. Sәtti shyqty dedi reseylik mamandar. Alayda búghan deyin shauyp jýrgen býldirshin til men ayaqtan aiyryldy. Bala bir ai, bes kýn jan saqtau bóliminde jat­ty. Býiregi otadan keyin júmys jasamay qalghan. Qol-ayaghy qozghala bastaghan kezde oblystyq auruhanagha kóshirdi. Samghat sóilemeydi, qol-ayaghyn basa almady. «Me­nen basqa adamdy tanymaydy. Dәriger­lerden miyna qan qúiylghandyqtan, esin jiya almay jatyr degendi estidik» deydi anasy. Oqighadan aqtóbelik dәrigerler habardar, oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy bastyghynyng orynbasary Áset Qaliyev:
- Mamandar densaulyq saqtau miy­nistr­ligi arqyly keldi. Tәjiriybeleri mol dәrigerler. Samghattyng jýregining aqauy kýrdeli. Ókinishke qaray, otadan keyin balada asqynular, jýike jýiesinde óz­gerister boldy. Jaghdayy qazir túraqty. Aldaghy uaqytta jýike jýiesine onaltu sha­ralary jasalady, - dep júbatu aitty. Al M.Ospanov atyndaghy BQMMU-ning nevrologiya, psihiatriya jәne narkologiya kafedrasynyng jetekshisi Gýlnar Kab­drah­manova: «Bala tuabitti jýrek dertine shaldyqqan. Oghan eshkim kinәli emes. Balagha ota jasamaghanda «Tetrada fallo» diagnozymen ómir sýru mýmkin emes edi. Reseylik dәrigerler ota jasady, al py­shaqqa týspegende erte me, kesh pe jýrek toqtauy mýmkin edi» dep mәlim­dedi. 
Samghat ýiining kishisi, altynshy bala. Áke men sheshe otadan keyin tósek tartyp qalghan úlynyng qasynan bir eli úzamay otyr. Dәrigerlerding janynda bolyp, em jasau ýshin qalada túra túrudy jón kórip­ti. Al kýn sanap hali nasharlap bara jat­qan balanyng taghdyry belgisiz kýiinde qa­lyp otyr. Qazir dәrigerlerde dәrmen joq, biraq anasy ýmitin ýzbeydi.

Altynay SAGhYNDYQOVA

Aqtóbe

"Ayqyn" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062