Senbi, 13 Tamyz 2022
Janalyqtar 1684 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 13:33

Erkeghaly BEYSENOV. Kuyanov degen «batyr» shyqty...

Qazaqstan jurnalisterining jany siri. Basynda baspanasy, astynda jóni týzu kóligi, qamqorshysy... qysqasy, qalam-qaghazynan basqa týgi de joq. Ne memlekettik qyzmetkerdin, ne budjettik mekeme ókilining sanatyna kirmeytini beseneden belgili.

Qazaqstan jurnalisterining jany siri. Basynda baspanasy, astynda jóni týzu kóligi, qamqorshysy... qysqasy, qalam-qaghazynan basqa týgi de joq. Ne memlekettik qyzmetkerdin, ne budjettik mekeme ókilining sanatyna kirmeytini beseneden belgili.

«Sóz bostandyghynyn» da jalghan jeleu ekendigining aiqyn bir dәleli, eki kýnning birinde soqqygha jyghylyp, oqqa úshyp, pyshaqtalyp jatqandardyng bәri - bizding әriptester. Endi mine, tútas bir redaksiya qyzmetkerlerin jappay júmystan bosatu әreketine jol berile bastady. «Kýshtining arty diyirmen tartady» degenning kerimen, Almaty qalasy әkimining baspasóz hatshysy Sergey Kuyanov jergilikti «Almaty» telearnasynyng bir top qyzmetkerlerining bir-aq kýnde júmystan ketip tynuyna yqpal etip otyr. Múnyng sebebin alghashynda telearnanyng Samal esimdi tilshisi bylay týsindirgen edi: «Jaqynda Petr Svoikting «qazaq tilin ekinshi sortty tilge» jatqyzghan pikiri jurnalist sujetine arqau boldy. Tilshi Ilizat Akchurin dayarlaghan beynematerialda sol sózding avtoryn aiyptaytyn әrtýrli pikirler aitylghan. Ony Sergey Kuyanov әkimdikke shaqyryp aldy da, aitpaghandy aityp, jerden alyp, jerge salypty. Sol kezdesuden keyin jurnalist júmystan ketu turaly aryz jazdy». Onyng aituynsha, ózge әriptesterding de әkimdikke narazylyq tanytyp, birauyzdan qyzmetten ketu turaly sheshim qabyldaularyna sol jaghday týrtki bolghan. Biraq, biz telearnada bas diyrektordyng orynbasary qyzmetin atqaryp kelgen Serik Ábikenúlyna habarlasyp, mәselening týp-tórkini odan әride jatqanyna qanyqtyq.
«Qazir ketetin adamdardyng sany ósti,- dep bastady ol әngimesin. - Al, әkimdik jaghy mynq etken joq. Shyn mәninde, búl diktaturanyng asqynyp ketkenin kórsetedi. Biz diyrektordyng taghy bir orynbasary Qayrat Baltabay ekeumiz júmystan ketu turaly ótinishti jarty ay búryn, yaghny jurnalistterding aldynda bergen bolatynbyz. Endi bәrimiz birge ótinishimizge qol qoydyrtyp, esep airysyp jatqan jayymyz bar. Sol kezde dýrlikken keybireulerining (orys redaksiyasy) qaytyp kele bastaghanyn estidim. Sondyqtan qazir tizim jasap otyrmyz. Ázirge naqty ketkenderding sany 39 boldy. Keshe Mәjilis deputaty Múrat Ábenov kelip, bizding әriptestermen kezdesipti. Onyng ne aitqanyn әzir bilmeymin.
Sodan, bәrimiz eki kýn boyy jinalyp, jastargha júmys izdeumen ainalystyq. Shýkir, óz mamandyqtary boyynsha 28 jurnalist qyzmetke ornalasty. «Bizden ne kómek kerek?..»,- dep biraz adam habarlasyp jatyr. «Núr Otan» partiyasy da bir-eki adamymyzdy júmysqa alatyn boldy. Búryn әkimdiktegi mәseleler boyynsha ózara kelisip, teng dәrejede júmys isteytinbiz. Keyingi uaqytta әlgi baspasóz hatshysy jelkemizge minip aldy. Ne istep, ne qoyatynymyzdy sodan súraytyn boldyq. Al, osylaysha bәrin bir-aq adam sheshetin bolsa, telearnagha basshylyqtyng keregi ne?!».
Sonday-aq, әkimdikte ótken kezekti bir jiynda Kuyanov Qayrat Baltabaygha: «Serik ekeuing mening moynyma minip aldyndar әbden. Bizding arqamyzda kýn kórip otyrghandaryndy úmytpandar!», - dep astamsy sóilepti. Sosyn Qayrat: «Ou, kóke, onday sózdi qoyynyz! Olay bolsa, biz keteyik!..» degen eken. Odan keyin de Sergey sabazdyng ókimi óktem shyghyp, «Almaty» telearnasynan orys redaksiyasyn qosqanda, 55 adam ketpek bolghan. Biraq, orys redaksiyasynan eki-aq tilshi shyghyp, qalghandary oryndarynda qalyp qoyypty. Olardy әkimdik ókilderi kabiynetterine jekelep shaqyryp alghan da, ketip bara jatqan qazaq redaksiyasymen bir auyz kelisimge keluge tyryspaghan. Serik Ábikenúlynyng sózine sýiensek, әkimdiktegi әperbaqandargha «birynghay onbaghan qazaqtar ketip bara jatyr» degen aiyp ynghayly bolghangha úqsaydy. «Ózderi qazaq azamattaryna onay kýie jagha salatyn operasiyalar oilastyryp alghan», - deydi ol.
Negizinde daudyng basy qazir týk bolmaghanday oryndarynda otyrghan orys redaksiyasynan bastalypty. Sergey Kuyanov óz erkimen taghayyndaghan janalyqtar qyzmetining bas redaktorymen júmys isteudi qalamaghan olardyng ústanymyn qazaq redaksiyasy qoldaghan da, sonyng zardabyn ózderi tartugha tura kelgen. Al, әkimning baspasóz hatshysymen kezdeskisi kelgen qazaq jurnalisterine onyng tarapynan «kete bersin» degen ghana jauap jetken. Telearnanyng bas diyrektory Evgeniy Grunbergke de: «Bilgenderindi istender! Maghan bәribir...», - dep dýrse qoya bergen. Óitkeni, ol telearnany jeke ózi basqaratyn mekeme sanaydy.
Redaksiyanyng júmysy men kadr mәselesine emin-erkin aralasyp ýirengen. Ásirese, syny materialdardy alyp tastaudyng sheberi eken. Synyqqa syltau tabudyng amalyn aldyn-ala oilastyryp qoysa kerek, mәselening anyq-qanyghyn ózinen súrap bilgisi kelgen ózge әriptesterimizge bergen jauaby mynau boldy: «Sujette rasymen de Svoik myrza qatystyrylghan. Biraq, ol efirge shyqqan joq. Shygharmau turaly sheshimdi men qabyldadym. Dau-damaygha arqau bolghan taqyryp - Keden odaghy. Til jayynda emes. Osydan keyin jurnalisti shaqyrdym. Týsiniktemesi bar. Tilshi taqyrypty iyip әkelip, últtyq mәselege tiregen. Mening oiymsha, búl kәsibiylikke jatpaydy. Al osy jaghdayda meni últshyl dep aiyptau, ol - baryp túrghan arsyzdyq, jala!.. Grunberg aryzdaryn keri almaghan 29 adamnyng tizimin әkeldi. Onyng ishinde rejisserler, sayt redaktory, jurnalister men birneshe jýrgizushiler bar. Biraq, orys redaksiyasynan eshkimdi kórmey túrmyn». Mәssaghan, bezgeldek! Qazaq jurnalisterining hal-ahualyna týkirgen hatshy ýshin últtyq mәseleni kóteru kәsibiylikke jatpaydy-mys. Olardy «últshyl, oppozisionersinder» dep aiyptaghan ózi arly da, Tәuelsiz Qazaqstanda memlekettik tilge janashyrlyq tanytqan adamdardyng barlyghy arsyz eken. Búl ne degen beybastaqtyq?! Júmystan ketkenderding ishinen orys redaksiyasynyng ókilderin kórmey túrsa, olardy ózderi arnayy qabyldap, «әke-kókelep» jýrip oryndarynda qaldyrghan joq pa edi?! Sonda, osynday ospadarlyqqa baryp, óz elinde ógeyding kýiin keshken qazaqtargha osqyryna qaraytyn mamanyna «últ arazdyghynyng qolamtasyn qoparyp otyrsyn» dey almaghan Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov ay qarap otyr ma?! Álde, Almatyny «Alma-ata» dep atau jóninde ynghaysyz bastama kótergen onyng ózi de, ainalasy da mәngýrttikting mәn-manyzyn arttyrushy retinde qalyptasyp alghan ba?!.
Telearna tilshileri әli de qamsyz emes. Sol Esimov myrzanyng ózimen qatar, Mәdeniyet jәne aqparat ministri Darhan Mynbaygha jәne Mәjilis deputattaryna ashyq hat jazdy. Onyng qysqasha mazmúny bylay: «1-shi qazannan bastap «Almaty» arnasynyng qazaq bólimi tútastay, janalyqtardyng orys redaksiyasynyng bir bóligi qyzmetten kettik. «Bir arnanyng jurnalistik tobynyng 60-70 payyzy júmystan ketip jatyr eken» dep eleng etken basshyny bayqamadyq. Kuyanov pen Bas diyrektor E. Grunberg әueli orys redaksiyasynda jik shyqqanyn, qazaq bólimi solardy qoldaghanyn jasyryp qoyyp, jaghdaydy últtyq baghytqa búrugha baryn saluda. Orys redaksiyasynyng jurnalisteri Ilizat Akchurin qyzmetinen ketip ýlgerdi, Ayerke Ermek aryz berdi. «Shulap jatqan kil qazaq» degen habar tarasymen, orys tildi aqparat qúraldarynyng oqighagha degen qyzyghushylyghy kýrt tómendedi. «Ózderine de obal joq» deushiler kóbeydi. Tek qazaq tildi BAQ ayasyndaghy taqyrypqa ainaldy lezde. Múnday sayasy «eptilikke» qayran qalmasqa amalymyz joq». Endi naqty jauap kýtip otyr. Al, biz osy mәselening basy-qasynda belsendilik tanytyp jýrgen jurnalist Aygýl Kohaevagha da habarlasyp, mәn-jaydy súradyq.
«Jergilikti sheneunikter búl kisilerdi últshyl etip shygharghysy kelgen ghoy. Endi biz «ózge de adamdar belsendilik tanytsyn» degen maqsatta Ýndeu jariyalap otyrmyz. Sandyq qoltanbany alyp, BAQ-qa naqty meken-jay boyynsha jiberemiz. Sóitken jaghdayda ghana resmy oryndar mindetti týrde jauap qaytarady», - deydi Aygýl hanym. Aqyryn kýteyik. Ashyq hat pen Ýndeudi oqyp alyp, ýnsiz otyra berer bolsa, el azamattarynyng onysy - óz aryna syn.

"Últ Times" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2214
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1728
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2782