Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Janalyqtar 8795 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 13:20

ORALHAN BÓKEY nemese KERBÚGhYNYNG JÚMBAQ ÓLIMI

Jalpy aqyndarmen salystyrghanda prozaikterding tanymaldylyghy tómendeu bolyp jatady. Biraq tanymaldylyghy aqyndardan bir kem emes bir jazushy bar. Ol - Oralhan Bókey. Songhy kezde Oralhan Bókeyding tandamaly shygharmalary jyl aralatyp bolsa da, jaryq kórip jatyr. Osy tarapta Oralhan Bókey dese, ishken asyn jerge qoyatyn qalamgerler Asqar Altay men Serikqaly Hasandy «Mәdeniyet» telearnasynyng «Kitaphanasyna» sol tanymaldylyqtyng syryn ashugha shaqyrdyq.

Jýsipbek QORGhASBEK: Aseke, el ishinde jas kýnderinde Oralhan Bókeyge eliktep-solyqtamaghan jazushy, jurnalist kemde-kem. Búl qúbylystyng syry nede?

Jalpy aqyndarmen salystyrghanda prozaikterding tanymaldylyghy tómendeu bolyp jatady. Biraq tanymaldylyghy aqyndardan bir kem emes bir jazushy bar. Ol - Oralhan Bókey. Songhy kezde Oralhan Bókeyding tandamaly shygharmalary jyl aralatyp bolsa da, jaryq kórip jatyr. Osy tarapta Oralhan Bókey dese, ishken asyn jerge qoyatyn qalamgerler Asqar Altay men Serikqaly Hasandy «Mәdeniyet» telearnasynyng «Kitaphanasyna» sol tanymaldylyqtyng syryn ashugha shaqyrdyq.

Jýsipbek QORGhASBEK: Aseke, el ishinde jas kýnderinde Oralhan Bókeyge eliktep-solyqtamaghan jazushy, jurnalist kemde-kem. Búl qúbylystyng syry nede?
Asqar ALTAY: Oralhan sózding magiyasyn iygergen. Sondyqtan onyng shygharmalaryn oqyghan kezde kez kelgen oqyrman soghan úqsap birdene jazghysy kelip, arbalyp otyrady. Osynyng әserinen Oralhangha eliktep jazghan jastar boldy. Keyin, әriyne, bәri elikteu-solyqtaudan shyghyp ketedi, Oralhan bola almaydy. Oralhan Oralhan bolyp qalady. Dosym Talaptan Ahmetjan Oralhandy basyna jastap qoyyp oqyp, shygharmalaryna sonshama mahabbatpen ghashyq bolyp jýrdi. Mysaly, «Mún» degen shygharmasynyng osy Oralhannyng qoltanbasyna úqsaytyn jeri bar. Talaptan ekeuimizding әngimemizge osynday jaghdaylar arqau bolghan. Oralhannyng tabighat, ómir, dýnie turaly jazghan kórkem, ghajap ocherkteri de bar. Janrlyq túrghysynan keletin bolsaq, jurnalistik túrghyda jazghan enbekteri rasymenen kórkem ocherkke jatady. Biraq búl kórkem әdebiyet sekildi oqylady. Osyghan eliktep, ózining qatary da, ózinen keyingiler de sonday kórkem ocherkter jazugha talpynys jasady. Biraq Oralhannyng tilining aiyrmashylyghy olardyng arasynda jer men kóktey. Men oilaymyn, Oralhan sózding siqyryn tapqan jazushy. Mysaly, biz institutta oqyp jýrgende Áuezovty oqymaghan qyzdar boldy. Al Oralhandy oqymaghan qyzdar bolghan joq. Oralhannyng «Qasqyr úlyghan týnin» oqymaghan qyzdar kemde kem shyghar, mәselen.
Jýsipbek QORGhASBEK: Jalpy Oralhannyng shygharmalarynyng birneshe ereksheligi bar. Oghan talqylau barysynda toqtalarmyz. Birinshi ereksheligi - romantikalyq saryny. Seke, sizding oiynyzsha qalay? Oraghannyng ereksheligi nede?
Serikqaly HASAN: Qazaq әdebiyetinde Oralhannyng keluining ózi tosyn qúbylys boldy. Almatygha kelmey túryp tanyldy ghoy. Sonda ocherkterining ózi әngime sekildi oqylatyn shynymen. Ol kezde ocherkke degen qoghamnyng kózqarasy bólek bolatyn. Mindetti týrde óndiris adamyn kórsetu kerek, mindetti týrde naqty kórsetkishterdi kórsetu kerek. Orekende olay emes, derekti aita otyryp, ózining kórkemdik kestelerimen, órnekterimen ary qaray oqyrmandy tartyp otyratyn.
Jýsipbek QORGhASBEK: Oralhannyng ekinshi ereksheligi kórkem shygharmalarynyng ómirge jaqyndyghynda ekenin tap basyp aityp otyrsyz osy arada. Shyndyq kenetten shyrqyrap shyqqanda, qoghamnyng esinen tanyp qala jazdaytyny bar ghoy. Ayaq astynan kisәpirliginen airylyp, jazushymen birge solyqtay jóneledi.
Serikqaly HASAN: Kópshilik oqyrman onyng sondaghy ocherkterin kórkem shygharma dep qabyldady. Biraq kestelep otyrghan órnegining ishinde talay derekterdi aityp ketedi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Oralhan Bókeyding kórkem shygharmalary jyl aralatyp bolsa da jaryq kórip jatqanyn jana aityp kettik qoy. Biraq sol kitaptarynyng ishinde kórkem ocherkteri joq. Sony jinaqtap, shygharyp jiberuge bolatynday mýmkinshilikti qarastyrsa jón bolar edi. Jurnalistik júmysta eng songhy jazghan anshy turaly «Tagha» degen ocherki bar, mәselen. Ol bir keremet kórkem dýniye, alayda sol gazetke basylghan kýiinde qaldy. Ózi Oraghannyng shygharmashylyghynyng keyingi túsy qayta qúru dep atalghan kezenge tap keldi ghoy. Sol kezde júrttyng bәri shyndyqty aitamyz dep, «ana múrjanyng týtini qisyq shyghyp jatyr», «myna auylgha jol salynbaghan» degen sózderdi aita bastady ghoy. Al shyn mәnisinde ony Oraghang kórkem әdebiyette qayta qúrusyz-aq jazyp ketti. «Qasqyr úlyghan týnde» degen әngimesi esterinizde ghoy, onda «Órnek» degen auylgha baylanysty jazady emes pe? Shyghys Qazaqstangha issaparmen baratyn jurnalist auyly shalghayda jatqan qyz balanyng taghdyryn suretteydi. Jurnalist bara jatqan nysan - janadan salynyp jatqan auyl. Órkendep jatqan, kenestik jetilip jatqan eldimeken. Ol kezde auyl men qalanyng arasyn jaqyndatayyq degen úrandar aitylatyn, sony kórsetu ýshin jurnalisti redaktor issapargha jiberedi. Jolda ketip bara jatqanda tanysqan әlgi qyz sol jana salynyp jatqan auylgha qyzghanyshpen qaraytyn, sonyng janyndaghy eski auyldan bolyp shyghady. Joly joq, kólik te qatynamaydy, auyz su da joq. Avtobustan jolda týsip qalyp, qystyng qaqaghan suyghynda auylyna ketip bara jatqan kezde, qasqyr jep ketedi. Jurnalist qayyra izdep kelgende qasqyr jep qoyghanyn estiydi, qazanyng ýstinen týsedi. Mine, ómirding naq ózinen alyp jazghan shyndyq. Keyinnen «qayta qúrudyn» kezinde aitylyp jýrgen shyndyqtardy batyl týrde, kórkem әngimede osylay týsirdi qaghazgha. Ekinshi ereksheligi - osy.
Asqar ALTAY: «Qasqyr úlyghan týndegi» jaghday men 2000 jyldardaghy jaghdaylarda óte úqsastyq bar. Mysaly, Semey ónirinde de, Arqada da, Aqtóbe jaghynda da boldy onday oqighalar. Úzyn joldyng ýstinde ayaldamada qolynda eki balasy bar әiel jol tosyp túrady. Sol ayaldamada túrghan kezinde qasqyrlar әielge shabuyl jasaydy. Áyel jantalasyp eki balany ayaldamanyng tóbesine shygharyp ýlgeredi, ózi shygha almay, qasqyr jep ketedi. Býkil respublika júrtshylyghy estigen, bolghan oqigha. Tóbe shashymyz tik túrdy sonda. Oraghang osynday detalidardy ala otyryp, sodan qoghamdyq, әleumettik mәsele tuatynday ghyp, naqty bere alushy edi. Jana óziniz: «Oralhan romantiyk», - edi dep aityp qaldynyz, Oralhanda romantizmmen birge realizm óte basym edi. Búl Oralhannyng ózine tәn stiyli dese bolady. Arbagha shekken par at sekildi ekeuin qatar alyp jýrip, shygharmany ayaghyna deyin qos órimmen sheber jetkizedi. Búl kez kelgen jazushynyng qolynan kele bermeydi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Oraghannyng stiylining bólektigi jóninde aitatyn әngime kóp. Sebebi, ol jazyp otyrghan dýniyesin qalyptan bólek alyp ketedi, qalypqa syidyrmaydy. Basqasha jol tauyp jazady. Mysaly, shygharmanyng barlyghy derlik oqighadan birden bastalyp ketedi. Kәdimgi әdeby qalyptasqan formalar bar, shygharma bylay bastalyp, bylay órbui kerek degen shablondar bar. Soghan baghynbaymyn deseniz de, sonyng ynghayyna bәribir baghynyp túrasyz. Al Oraghang osy sharttylyqty búzyp otyrady. Mysaly, osy «Qasqyr úlyghan týnde» әngimesin alyp qarayyq. Búl ózi hikayatqa bergisiz әngime. Shymyr, shiraq jazylghan shygharmada oqighagha birden kirip ketpeydi. Bir jarym bettey kólemde oqyrmanyn aldaghy bolar oqighagha dayyndap alady. Qystyng kelgeni, Almatydaghy suyq pen Altaydaghy suyqty salystyruy, sonan song joldaghy jaghdaylar, suyqta adamdardyng býrsendep, auyldyng erte jatyp qalatyny, qalalyq jerde de asa kóp qyzyqtyng bola qoymaytyndyghy, birtogha, súryqsyzdau ómirdi aita kelip, adamdy ana oqighagha dayyndaydy. Sodan keyin ózining kónilsizdeu, múnlylau bastalghan әngimesin qyzben әngimening arasynda jenildetedi. Ázil-qaljynmen qaghysady. Til tabysady. Osy jerde jazushynyng sheberligi kórinedi. Sujetti shiryqtyryp әketedi, adamdy jalyqtyrmaydy. Oqyrmandy shygharmanyng auanynda ústap otyrady. Sonda synshylardyng aityp jýrgenin de estidik: «Oralhannyng shygharmalary týsiniksiz», - dep aitqandary bar. «Oralhannyng shygharmalary kýrdeli», - degender de boldy. «Alystan oraghytyp kelip, aitady», - degen de sóz boldy. Búl jazushynyng keng tynystylyghy ghoy endi. Búghan ne aitar ediniz?
Serikqaly HASAN: Oralhannyng shygharmalaryn oqyp otyrsanyz, múnda shyghystyq psihologiya bar. «Tortay mingen aqboz at» degen әngimesi bar ghoy. Bar-joghy 2-3-aq bet. Tortay jetim bala. Biraq ózi bilimge qúshtar bolady. Erteden keshke deyin kitap oqidy, ýlken adam bolghysy keledi. Qoghamgha birdene aitqysy keledi. Biraq kýnderding kýninde Tortay býkil kitabyn Oralhangha beredi. «Orash, osy kitapty sen oqyshy, ýlken adam bolshy, jazushy bolshy», - dep. «Men auyldyng qoyyn baqsam da kýnimdi kóremin ghoy. Saghan ýlken ýmit artamyn», - deydi. Sonda bala kezden ómirding filosofiyasyn týsinip otyr. Arada bәlenbay jyl ótedi. Orekeng ýlken jazushy bolady. Eline kelip otyr. Sóitse «Orash keldi», - dep qyrda mal baghatyn dosy izdep kelip otyr eken. «Orash úiyqtap jatyr, oyatayyn», - dese, «Oyatpay-aq qoyynyz, men osyghan da riazymyn», - dep, sheshesimen әngimelesip otyra beredi. Kýbirlegen dauystan Orash oyanyp ketedi. «Bayaghyda kitaptaryn maghan berip edi, men sol kitaptan bas almay, osynday dәrejege jettim. Búnyng bala kezindegi armany aqboz atqa minu edi ghoy. Búl minbegen aqboz atqa men minip jýrmin. Kezinde «minesin» dep aityp edim. Endi men minip jýrgen siyaqtymyn. Tortaydyng betin qalay kóremin», - dep úyalady. Sonymen әngime bitedi. Ómir qúbylysynyng osy shaghyn sipaty adamgha kóp oy salyp túr emes pe?
Jýsipbek QORGhASBEK: «Kók tayynsha» degen shaghyn ghana әngimesi bar. «Kók tayynshada» kishkentay ghana situasiyalyq jaghdaydy 3 qayyryp beredi. Jaratylysy bólekteu sýikimdi kók tayynshany bireuler úrlap alyp ketedi, onyng kim ekenin bilmeydi, sony tekseruge milisiya shaqyrady. Ol zamanda milisiya dep aitatyn edi ghoy. Ol keledi de, sorpa-suyn ishedi de, bir-eki sózdi jazyp alyp ketedi. Arada jaz ótip, kýz keledi, sol kezde milisiya taghy keledi. Taghy da sol súraghyn qaytalaydy da, taghy da sorpa-suyn iship alyp, ketedi de qalady. Sodan song kýz ótip, qys keledi. Janaghy milisiya taghy da kelip súraq qoyady da, sorpa-suyn iship, taghy da týk bitirmey ketip qalady. Sol kezde múghalim oqushylardy aralap jýrip: «Myna qamshyny kim tanidy? Kók tayynshany soyyp alyp ketken jerde qalyp qoyypty», - dep súraghan kezde, bir bala: «búl mening әkemning qamshysy», - dep aityp qoyady. Úry alystan kelmepti, ózining qúdasy bolyp shyghady. Joghalghan kók tayynshanyng iyesi ýndemey qoyady da, ayaghynda qúdasy keshirim súrap keledi. Sondaghy adamshylyq qarym-qatynas әri oinaqy, әri uytty astarmen jazylghan. Búl shaghyn әngimelerine, «Auyl hikayalaryna» qatysty keltirip otyrghan mysalymyz. Sol shaghyn әngimeleri oqylymdylyghy jóninen basqa shygharmalarynan bir kem emes. Alayda Oralhannyng keng tanylghan dýniyeleri - «Qaydasyn, qasqa qúlynymnan» bastap, «Saytan kópir», «Qar qyzy» sekildi hikayattary, búlar - kóp qatparly kýrdelileu shygharmalary.
Asqar ALTAY: Álbette! Jana Serikqaly dúrys aitty, ol shyn mәninde novellist. Birde Oraghannyng ýiinde, shәy ýstinde bir әngime bolyp qaldy. «Oragha, sizding povesterinizde kishkene olpy-solpy jerler bar», - dep aittym. Sonda Oraghan: «Maghan qanday kinә qoyasyn? Uniyversiytette syrttay oqydym. Bilimdi ómirden aldym. Sondyqtan povesterimning arasynda olpy-solpy jerler boluy mýmkin. Degenmen men - novellistpin ghoy», - dedi. Sol sózine asa mәn bermep edim, qazir qarap otyrsan, povesterining ózi novella. Povesterining arasynda keybir sujetteri bólek bolyp túrady, onyng ózi jeke novella sekildi. Shygharmanyng ishine shaghyn әfsanany kirgizip, kiriktirip jiberuding joldaryn qarastyrady. Sonday izdenister jasaghan. Klassikalyq әdebiyet ýshin ol mýmkin emes edi. Al Oraghang osynday eksperiymentterge barghan. Novellany mengere otyryp, birtindep-birtindep ýlken shygharma jazugha keldi. Osy túrghydan kelgende, Oraghang birden romangha kelgen joq. Ol ózindegi bar bolmysty saqtay otyryp keldi. Búl túrghydan kelgende Áuezovke de úqsaydy. Áuezovting «Qorghansyzdyng kýninde» Ghazizagha deyingi aralyqta Kýshikbaydy aitady. Kýshikbaydyng qanday qatysy bar dep oilaysyn. Bylay qarasan, Kýshikbaydyng Ghazizanyng taghdyryna mýldem qatysy joq siyaqty kórinedi. Áuezov ony tegin jazyp otyrghan joq. Bir kezde elin qorghaghan er azamattar bar edi. Qazir elin qorghamaq týgili, kishkentay jetim qyzdy qorlaghan adamdar payda bolghanyn, qoghamnyng býlingenin, adamnyng jan dýniyesining qatygezdenip ketkenin aitady. Osy jaghyna kelgen kezde Oralhan da oqyrmandy dayyndaydy. Janaghy «Qasqyr úlyghan týnde» keremet, jana auyldy salyp jatyr, biraq sonyng janyndaghy jetim auylgha jol salyp beruge mәn bermegen. Sonyng kesirinen júdyryqtay ghana qyzdyng dýniyeden qyrshyn ketkeni. Qyzdyng obrazy arqyly qoghamdy kórsetip otyr.
Jýsipbek QORGhASBEK: Sizding aitqan әngimenizden Oralhan Bókeyding ýshinshi ereksheligin shygharyp, aitugha bolady. Búl jazushy  beytarap, jaybaraqat oqighalardy almaydy. Shiryqqan, shiyrshyq atqan sujetterdi alady. Keyipkerlerdi de ot pen sugha salyp alady. «Qar qyzynda» adasqan traktorshylardy, «Saytan kópirde» qaterli jolgha shyqqan adamdy synaqtan ótkizip alady. Sosyn keyipkerlerining barlyghy da dýniyege beytarap qaramaytyn adamdar. Sirә, jazushynyng da kózqarasy keyipkerlerine berilgen boluy kerek. Jalpy Oraghandy tanytatyn - «Kerbúghy». «Kerbúghy» turaly aitpasaq, әngime týgel bolmaydy, meninshe.
Asqar ALTAY: «Sóz degen dertpen ten», - deydi Abay. Oralhan sóz ónerine kelgen kezde, sózdi óner dep qabyldaghan. Osy qasiyet «Kerbúghyda» erekshe kórinedi. Sebebi, «Kerbúghynyn» bolmysynyng ózi - óner. Búl jerde Oralhan ózining sheberligin barynsha asha alghan, ózining bolmysy da Kerbúghy sekildi pang ekenin kórsete alghan, sol siyaqty búl dýniyege ghashyq ekenin jetkize alghan, tabighy bolmysy óner ýshin jaratylghanyn anyqtap berip túr. «Kerbúghynyn» ayaghynda «Kerbúghy óldi» deydi, biraq ózi oghan senbeydi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Osy әngimeni birneshe ret qaytalap oqydym. Jastau kezimde, odan keyin de, songhy kezde de... ishtey týsingen siyaqtymyn, biraq oqyrmannyng kókeyinde bir súraq qalyp qoyady? Júmbaqtau ayaqtalady. «Kerbúghynyng mandayyna, eki mýiizining ortasyna eki oq kelip qadaldy», - deydi. «Atqan anshy da kórinbeydi, tars etken myltyqtyng dausy da estilmeydi», - deydi. Men esimdegini auyzsha aityp otyrmyn ghoy. Naqtylay týssek, bylay jazady: «Janadan ghana jetilip, ýlpildep túrghan qos mýiizding týbinen qos oq saq etip tiydi de,  Kerbúghy omaqasa qúlady. Qaytyp túyaq seripken joq. Adal da aram ólimge boy úsynyp, bostandyqty endi ghana sezingen qayran dene suydy, mәngige suydy da, shyn erkindikke sapar shekti. Oq eki jaqtan keldi. Biraq eki jaqtan da eshkim jolamaghan. Oq iyelerining kimder ekeni de belgisiz. Kerbúghy sol kók ala dingekting týbinde, dýbәra alanda qaldy...», - deydi. Búl neni menzep otyr? Nelikten búlay ayaqtalyp otyr? Shygharmany oqyp otyrghan adam oilaydy: Kerbúghy barady da, jartastan sekirip ketedi dep. Óitkeni, sujetting jelisi soghan jetekteydi. Bolmasa qamap ústaghan kezde, qorshaudan sekirip baryp, sodan mert bolar ma eken deydi.
Asqar ALTAY: Oralhan jazushynyng búl jerdegi armany, Qúlannyng ajaly sekildi ghoy. Ónerdi óltiruge bolmaydy degendi aitqysy kelgen siyaqty. Qúlagerdi qúlatqan zúlmat sekildi, búghan da sonday birdene atylady. Ónerdi óltiruge bolmaydy. Ony adamdar týsinbeydi. Sondyqtan oghan erte me, kesh pe, oq atylatyn kezder bolady. Osyny týsindirgisi kelgen sekildi. Sondyqtan onyng anshysy da kórinbeydi, kim oq atqany da kórinbeydi. Oq atylady, Kerbúghy mert bolady. Ádeyi astar tastap ketedi. Mysaly, Sholohovtyng «Tynyq Donyn» qarasanyzdar, Grigoriy Melohov ýshinshi jol izdep ketip bara jatady ghoy. Qarasan, 4 romannan túratyn epopeya ayaqtalmay qalghan sekildi. Sholohov ony ayaqtay almay otyrghan joq. Oqyrmangha qaldyryp otyr. Oralhan da osy túrghydan bergen sekildi. Kezinde Ghabeng synaghan ghoy. «Avgiyding atqorasynan bastasaq» degen maqalasynda. Sonda: «qonyr at degen bolmaydy», - deydi. Sonda jazushylargha: «Ghabende qonyr at bolmaytyn shyghar, biraq mende qonyr at bolghan», - dep aitypty ol kisi. Demek, bir kezde bizding ata-babalarymyz qonyr dep te qoldanghan. Oralhan sózding týpki tamyryn jaqsy sezingen jәne qoldanghan.
Jýsipbek QORGhASBEK: Shygharmalaryn aityp kelip, tireletin jerimiz - «Atau kere» romany. Roman turaly oqyrmangha kenirek aityp ketsek dúrys bolar edi. Sebebi, kezinde jaryq kórdi de, qaytalap basyp jatqan kezde oqyrmannyng qolyna biri tiyedi, biri tiymeydi. Sonda búl qanday roman degen súraq tuady ghoy.
Asqar ALTAY: Men «Júldyz» jurnalynda istep jýrgende, 1989 jyly Múhtar Maghauinning aldynda otyrghan kezinde, Múhang múrtyn bir shiratyp qoyyp: «Oralhan bizding klassik jazushymyz ghoy. Prozany osylay jazu kerek», - dep aityp edi. Sol aityp otyrghany «Atau kere» eken. Artynsha «Atau kereni» berdik. Ol kezde «Júldyz» 130 myng danagha juyq tirajben taraydy. Jurnaldyng arqasynda «Atau kere» oqyrmangha birshama tanyldy. Oghan Oraghang eki at qoyghan. «Atau kere» jәne «Qauipti budan» dep. Ýlken klassik jazushylarda shygharma atauynyng ózinde ýlken astar bolady. Osy túrghydan kelgende, «Atau kere» ashpaydy dep oilaghan boluy kerek, sondyqtan «Qauipti budan» dep qoyady. «Qauipti budan»  deytin sebebi, adam ómirin aralarmen salystyrady, óitkeni, aralardyng qauipti budandasuynan qauipti aralar tuady eken. Erikting qatygezdigi, jylpostyghy bar. Onyng qasyna synyptasy Taghandy qoyady. Bylay qarasan, Erik әielin de jaqsy kóredi, ómirge de beyim, isker azamat. Biraq әieli ketip qalady. Taghannyng adamgershiligi әldeqayda joghary edi. Múnda adamgershilik, morali degen nәrse birinshi oryngha qoyylady. Batys әdebiyetin Oralhan jaqsy oqyghan. Ásirese Kafkany, Kamudy, Sartrdy oqyghan. Oqighany astarlap beru tәsilin jaqsy mengergen. Sosyn japon әdebiyetin jaqsy oqyghan dep oilaymyn. Biraq ózi aita bermeytin. «Atau kerenin» ózinde sonynda Erikti ara shaghyp alady da, aragha ainalyp ketti degenge keltiredi. Al Frans Kafkada osynday sujettik jeliler bar. Ózine aityp edim, «tórt ayaghyn teng basqan shygharma osy «Atau kere» shyghar», - dep. Óte sәtti jazylghan roman.
Jýsipbek QORGhASBEK: Qazir qarasanyz, «Óz otyndy óshirme» romanynda bir epizod bar. Poyyz ary-beri synghyp ótip jatady. Shygharmany sonyng yrghaghyna salyp otyrady. Sonda Oralhan Bókeyding aitqan bir sózi esimde qalyp qoyypty. «Tap osynday epizod Shynghys Aytmatovta da bar, biraq men Shynghys Aytmatovtan әldeqayda búryn jazghanmyn», - degen.
Asqar ALTAY: Oralhannyng ol sózin men de estip edim. «Óz otyndy óshirmede» poyyzdar ary-beri ótip jatady ghoy, tura osynyng jazylu formasyn Aytmatov óte jaqsy paydalanady.  «Óz otyndy óshirme» orysshagha audarylghan. Aytmatov qazaq jazushylaryn jaqsy mengergen. Ábish Kekilbaevty jaqsy oqyghan, Maghauindi oqyghan. Ózinen keyin әdebiyetke kelgen qazaq jastarynyng tegeurinin bayqaghan. Oralhandy da oqyghan dep oilaymyn. Ózining «Ghasyrdan da úzaq kýn» romanynda tura sol formany paydalanatyn túsy bar. Ony Oraghannyng auzynan da estip qalyp edik. Keyinnen qarasam, shynymen úqsastyq bar eken. Áriyne, ekeuining alyp otyrghan obektisi basqasha bolyp keledi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Súhbat sonynda «Biz Oralhangha oralamyz ba?» degen súraq eriksiz aldymyzdan shyghady endi. Sebebi, qazir әdebiyetting oqyluy azayyp bara jatqan kez ghoy. Osy túrghydan kelgende Oralhandy izdep oqityn adamdar kópshilikting arasynda әli de bar. «Biz Oralhangha oralamyz ba?» degen súraqty aqparat qúraldary da birneshe ret  kóldeneng tartty. «Biz Oralhangha oralamyz», - dep jauap berip jatqan oqyrmandar da bar. Layym solay bolsyn dep tileymiz. Oralhan Bókey turaly әngimeni tauysyp, bite almaymyz. Kóp әngime kókeyimizde aitylmay qalghanyn da sezip otyrmyn. Biraq uaqytqa baghynbasa bolmaydy. Súhbatymyzgha qatysqandarynyzgha myng da bir rahmet.
Gazettik núsqasyn jasaghan - Baljan MÚRATQYZY

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2291
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2790