Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2774 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 09:16

Aghabek Qonarbayúly. Din bolmasa dym bolmaydy

mәsele ony saltpen sabaqtastyra almauda

 

Senimin setinetpey...

Kez kelgen últtyng jýrip ótken joly men úzaq-sonar tarihy bolady. Sodan әr el ómirlik sabaq alyp, bolashaghyna boljam jasaydy. Kýn-týn saralanyz, dinmen, imanmen, senimmen bite qaynasyp jatqan tarih qashanda sәuleli, núrly bolmaq. Qart tarih qargha tamyrly qazaqtyng ótken ónegeli ómirine kuә.

Sonau segizinshi ghasyrda qazaq dalasyna izgilikting dәni egildi. Búl - Allanyng bagha jetpes úly nyghmeti men sheksiz syiy. Islam órkeniyeti men mәdeniyetinen, qasiyetti Qúran qúndylyqtarynan susyndaghan dalanyng dana hәm dara túlghalary jaqsylyqtyng jarshysyna ainaldy. Sanagha sәule siniruge tyrysty. «Qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bolugha» (Súltanmahmút Torayghyrov) bel budy. Últty imangha úiystyryp, kisilik keypin saqtaugha, ana sýtin aqtaugha ýndedi. Atanyng emes, adamnyng balasy bolugha (Abay Qúnanbayúly) shaqyrdy. Tilekting tóresin tekti babalarymyz kórsetip ketti:

«Birinshi tilek tileniz,

Bir Allagha jazbasqa» (Búqar jyrau). «Áueli ayat, hadis - sózdin» (Abay), - degen ósiyetti ólender:

«Áueli «bismillә» dep sóz bastalyq,

Allanyng haq jolynan adaspalyq...» nemese:

«Aghuzy» menen «bismillә» -

mәsele ony saltpen sabaqtastyra almauda

 

Senimin setinetpey...

Kez kelgen últtyng jýrip ótken joly men úzaq-sonar tarihy bolady. Sodan әr el ómirlik sabaq alyp, bolashaghyna boljam jasaydy. Kýn-týn saralanyz, dinmen, imanmen, senimmen bite qaynasyp jatqan tarih qashanda sәuleli, núrly bolmaq. Qart tarih qargha tamyrly qazaqtyng ótken ónegeli ómirine kuә.

Sonau segizinshi ghasyrda qazaq dalasyna izgilikting dәni egildi. Búl - Allanyng bagha jetpes úly nyghmeti men sheksiz syiy. Islam órkeniyeti men mәdeniyetinen, qasiyetti Qúran qúndylyqtarynan susyndaghan dalanyng dana hәm dara túlghalary jaqsylyqtyng jarshysyna ainaldy. Sanagha sәule siniruge tyrysty. «Qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bolugha» (Súltanmahmút Torayghyrov) bel budy. Últty imangha úiystyryp, kisilik keypin saqtaugha, ana sýtin aqtaugha ýndedi. Atanyng emes, adamnyng balasy bolugha (Abay Qúnanbayúly) shaqyrdy. Tilekting tóresin tekti babalarymyz kórsetip ketti:

«Birinshi tilek tileniz,

Bir Allagha jazbasqa» (Búqar jyrau). «Áueli ayat, hadis - sózdin» (Abay), - degen ósiyetti ólender:

«Áueli «bismillә» dep sóz bastalyq,

Allanyng haq jolynan adaspalyq...» nemese:

«Aghuzy» menen «bismillә» -

Árbir sózding bastauy...» (Ábubәkir Kerderi) - degen jyrlar bir-birimen ýndesip jatty. Haq senimge úiyghan últtyng úpayy artty. Qazaq halqy Qúdaysyz qauym qalyptastyrghysy kelgen qoghamda ómir sýrse de auzynan Allasyn tastamay, jýreginen imanyn joghaltpady. Senimine selkeu týsirmedi, dinin de satpady. Arghy-bergi aqyn-jazushylardy aitpaghanda, keshegi kommunistik iydeologiyanyng «Qúday joq» degen tәrbiyesin kórgen, «atang - maymyl, shesheng - shimpanze» dep, últymyzdyng únjyrghasyn týsirgen ateistik qoghamda ómir sýrgen qazaqtyng kórnekti aqyny Múqaghaly Maqataev ta qasqayyp túryp:

«Satpaymyn, satqan emen dinimdi men,

Ólmeytin, óshpeytúghyn kýnim bilem.

Tappaytyn kýnde tynym, týnde tynym,

Músylman Múhammedting ýmbetimin», - dep jýreginen jyr tókti.

 

Qúndylyq qúlasa...

Bayyppen baghamdanyz, Jaratushynyng úly syiy - sanamen saralanyz, adamgha qashan da din kerek eken. Din bolghanda da - Haqtyng dini. Babalar senimge selqos qaramady. Músylmanshylyqqa myghym boldy. Ghibratty ghúmyr keshti. Músylman qazaqty dini men tilinen aiyru mýmkin bolmady. Din men til janashyry ayauly Ahang (Ahmet Baytúrsynúly) múny kesip aitqan: «Qazaqty dinnen aiyrugha bolmasa, jazuynan da aiyrugha bolmaytyn júmys. Dinmen baylanysqan jazu - din joghalmay joghalmaydy» («Asyl din jәne últ ziyalylary» jinaghy, 4-bet).

«Túrady úyat túrghan jerde iman,

Ádebi payghambardyng búghan ilan.

Ár týrli búzyqtyqtan adamzatty,

Tek jalghyz bú dýniyede úyat tighan» («On ghasyr jyrlaydy» jinaghy, 350-bet), - dep úyatty ústyn etken kórnekti oishyl, aghartushy, aqyn Ghúmar Qarashtyng 1910 jyly jaryq kórgen «Oygha kelgen pikirlerim» deytin qúndy enbegin eskermey ketuge bolmas. Sol kitipta aghartushy «Adamdar dindi saqtay ma, yaky din adamdardy saqtay ma?» degen tarauynda parasatty pikir bildiredi.

Oqymysty bylay deydi: «Kóptegen kisilerding pikirinshe, din adamzatqa tәn nәrse emes, óz aldyna jeke payda bolghan nәrse delinedi. Búlardyng oiynsha, din mumin delingen nәrse, ghylymy týrde (aytqanda) senu, ilanu dep qaraydy... Olar aitqanday bolsa, din kisini saqtay almaydy, kerisinshe dinning ózin kisiler saqtau kerek bolady. Múnday din aqiqat ghylym, bilimmen birge jasay almaydy. Bireuler halyq kózi neghúrlym ashyla týsse, dinning de tynysy taryla týsedi deydi. Alayda, Qúran Kәrimning aituynsha, din jalghan nәrse emes, aghayyndardyng shyn tabighy senimi. Búghan qaraghanda eshqanday adam dinsiz ómir sýre almaydy. ...Din adamdargha mýduar emes, adam dinge múqtaj, adamdardy din ghana dýniyege mәlim etedi.

Islam qauymyndaghy birqatar adamdar naqty, aqiqat din jolyn tútpay, dindi teris úghushylar pikirin maldanyp, qaranghylyqqa, nadandyqqa qaray bet aldy. ...Bizding halqymyz aqiqat dindi ústasa, biz nadan, jalqau bop qaranghylyqta qalmaghan bolar edik. Úrlyq, qiyanat, araq ishu, karta oinau siyaqty halyqty búzatyn qylyqtan ada bolar edik. Demek, shyn dindi tútsaq, әlem aldynda masqara bolmaymyz. Aqiqat din jolymen tapqan iygilikterimiz adal bolady da, ózge jolmen tapqan nәrselerimiz aram bolady.

Qaydaghy bir eski yrym-jyrymgha syiynyp din jasau layyqsyz. ...Aqiqat din esh adamnyng jelep-jebeuine múqtaj emes» («Zamana» jinaghy, 175-bet).

IYә, keybir adamdardyng dinge moyynsúnbau kesirinen qoghamda nadandyq beleng aldy. Elde dinsizdik jaylaghan kezde qazaqtyng qamyn oilap qartayghan qart danyshpan Abay:

«...El búzylsa, qúrady shaytan órmek,

Perishte tómenshiktep, qayghy jemek.

Ózimning ittigimnen boldy demey,

Jendi ghoy dep shaytangha bolar kómek» («On ghasyr jyrlaydy» jinaghy, 241-bet), - dep tolghansa kerek. Múqaghalidyng da:

«Qúbylagha bet alyp qol qusyryp,

Sәjdege bas qoyatyn qayda kýnim?» - deui de aqiqatty ansaudan, ómirding bolmashy qyzyqtaryna aldanbaudan tughan dýnie edi. Osydan keyin aqyn-jyraularymyz músylmanshylyqty ústanbady dep qalay aita alamyz?.. Olardyng tynys-tirshiligi imangha ornyqqan, qangha singen, dәstýrge ýilesken, asyl dinmen astasyp jatty. IYә, saltpen sabaqtasqan Islam qúndylyqtaryn qúlatpady. Qúndylyq qúlasa, bylay aitqanda, din bolmasa dym bolmaytynyn bilgen edi.

 

Mәtelding mәni

Biz sóz qadirin bilgen halyqpyz.

«Aytar sózdi saylap alghyn aqylmen,

Jauabyng dóp, qatar týssin naqylmen», - deydi Jýsip Balasaghúny babamyz. Qazaq tura sózben tórelik aityp, danalyqpen dau sheshken halyq.

Islam dinin qabyldaghannan keyin músylman qazaqtyng ruhani, mәdeny ómirinde jana betbúrystar boldy. Islam qúndylyqtary halqymyzdyng tili men tirshiliginde kórinis tauyp, saltpen sabaqtasyp, әdemi ýilesip jatty. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) is-әreketteri men taghylymdy tәrbiyesi últymyzdyng bolmysyna, ón boyyna sinisip ketken.

Halyq auyz әdebiyetining oisalar ozyq salasy - maqal-mәtelderde kóterilgen taqyryp, aitylar oi, toqsan auyz sózding tobyqtay týiini payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) danalyghymen ýndesui sonyng dәleli der edik. Maqal - halyqtyng moralidyq kodeksi, tәlimi mol tәrbie qaghidasy. Kýndelikti aityp jýrgen naqyl sózderdi Alla Elshisining (s.gh.s.) hadiysinen tabamyz. Bir qyzyghy, maqal-mәtelderding keybireui әri tildik, әri maghyna jaghynan da hadis mәtinderimen birdey.

Ardaqty payghambarymyz (s.gh.s.) tek din mәselesinde emes, ómirding әr salasynda ýmbetine ýlgi-ónege bolghan. Mysaly, әleumettik salagha qatysty Haq Elshisi (s.gh.s.) bir ósiyetinde bylay deydi: «Ýiden búryn kórshi tap, jolgha shyqpay túryp joldas tap» (Kәshful-hafa, II t., 276-bet). Halqymyz osy hadisti naqylgha ainaldyryp: «Sapargha shyqpas búryn serigindi sayla, ýy almas búryn kórshindi oila», - degen.

Hadiste: «Asyqpau - Rahmannan (Alladan), asyghu - shaytannan», - delinse, halyq arasynda: «Asyqqan shaytannyng isi», - degen naqyl keng taraghan.

Taghy bir mysal. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) kýlli adam balasyna: «Kenes qylghan el azbas», - dep ósiyet etse, osy hadisti halqymyz da ómirining ózegine ainaldyryp, bertin kele maqal retinde aitylyp, tipti qasyna úiqasyn keltirip bylay degen: «Kenes qylghan el azbas, keninen pishken ton tozbas» (Qaranyz: «Hadis - ghúrpymyz, sýnnet - saltymyz», 230-bet).

Búl - el arasynda kóp aitylatyn naqylgha qatysty biz keltirgen hadisterding bir parasy ghana. Hadisting negizinde, maghynasynda tuyndaghan maqal-mәtelder de jeterlik. Osydan keyin qazaq asyl din - Islamnan alys boldy dep qalay aita alamyz?..

 

Taghylymdy tәrbiye

Dinsizdikti, kәpir boludy ata jau sanaghan babalarymyz úldy úlyqty, qyzdy qylyqty etip tәrbiyeleudi balagha at qoiydan bastaghan. Olar osy túrghyda payghambar hadiysin basshylyqqa alghan. Alla Elshisi (s.gh.s.): «Balalaryna kórkem esim berinder, Allanyng aldynda eng kórkem esimder Abdulla, Abdurahman degen attar, sodan song payghambarlardyng attaryn qoyyndar», - degen. Al qazaqtyng mandayyna bitken túlghalarynyng esimderi payghambarlar men sahabalardyng atyna sәikes qoyylghan. Úlyq sapar - qajylyqqa attanar aldynda: «Ot basynda nemerege, as basynda kelinge, mal basynda malshygha «әi, ói» dep otyryp óletin bay shal bop ótsem, men senderge layyq әke, layyq agha-bauyr bolghanym qany? Tirlik tabyspen ghana tәtti me? Tabysqa jetpey túrghandaghy talap pen múrat odan da tәtti dep bilem. Endeshe, búl sapar mening endigi qalghan tirligimining múraty...» (Abay joly, ekinshi kitap, 9-10-better) - degen Qúnanbay qajynyng qazaqtyng bas aqyny Abay atalyp ketken úlyna Ibrahim dep esim beruin qalaysha sәikestik deymiz? Alash arystary - Ahmet Baytúrsynúly men Mústafa Shoqay - payghambarymyzdyng kórkem esimderining biri. Álihan - hazireti Áliydin, Mirjaqyp pen Jaqyp Aqpaevtar - Jaqyp, Jýsipbek - Jýsip payghambardyng aty. Shoqannyng azan shaqyryp qoyghan aty - Múhammedqanapiya, Múqaghaliydiki - Múhametqali. Dindar aqsaqal Ahmet te óz balasyna payghambarymyzdyng qúrmeti ýshin Dúnmúhamed dep esim bergen.

Keybireuler aityp jýrgendey, «endi tilimiz de «arabtanyp» ketti» dep, dau kóterip, dabyra jasaudyng jóni joq dep oilaymyz. Sebebi, kýndelikti auyzdan avtomatty týrde shyghatyn «Astaghifirulla» degendi atalarymyz astapyralla dep, «yarhamukallahty» jәrәkimalla dep qazaqylandyryp aldy. Til tazalyghy ýshin kýresken Ahmet Baytúrsynúly kezinde ózi negizin qalaghan «Qazaq» gazetine «Álhәmdulillә, alty million qazaqpyz!» dep, halyqtan sýiinshi súrap, ýnjariyasyn basty. Abaydyng qarasózderinde, ólenderinde kezdesetin arapsha ataular ózi ólen-jyrgha qosqanday, sóz arasyn bóten sózben bylghamay, kerisinshi týsinikti tilmen jetkizgen. Búl Abaydyng dindarlyghyn dәleldeydi. Halyq ta sol dengeyden kórinip, jatsynbay jyly qabyldaghan. Sebebi, diny sauaty bar edi...

 

«Qauiptinin» ózi qauipti

Qazir qoghamda bireu týshkirip qoysa da músylmannan kóretin kózqaras bar. IYdeologiyanyng myqty qúraly sanalghan batystyq aqparat aghyny da osylay kórsetuge tyrysyp-baghuda. Dindi «reformalau» kerek deytinder de joq emes. Dinnen qauip kýtetin, Kenes zamanyn ansaytyn aqsaqaldardy da arakidik kezdestirdik. Ókinishti-aq. Olardyng oiy: dindarlyq - qauipti, dinsizdik - qalypty. Rasynda da solay ma? Joq. «Din - qauipti» dep jýrgenderding ózi qauipti. Basy ashyq nәrse: Islam - izgilik, adamgershilik dini. Úly tәlimger - payghambarymyzdyng (s.gh.s.) da tәrbiyesi osynday. «Shyn músylman - tili men qolynan eshkimge ziyany tiymeytin adam» («Júma minberi», 264-bet), - depti. Osydan artyq ne aitugha bolady. Al anasyna «kәpirsin» dep til tiygizip, asyn ishpey, kelinge sәlem saldyrmay salt pen sýnnetti «soghystyryp» jýrgen keybir jastar bolsa, búl olardyng diny bilimsizdiginen dep bilemiz. Onyng kózqarasyna bola Islamgha ýrke qarau dúrys emes. Ol dinning kemshiligi emes. Dindi dúrys týsine bilmegen, ony danalyqpen ómirine endire almaghan adamnyng kinәsi. Din men dәstýrdi hikmetpen qabystyra almauynda. Áytpese, kemeldik - Allagha, kemshilik - adamgha tәn emes pe?

 

Tobyqtay týiin

Bәri senimning kerek ekenin sezedi. Tazalyqtyng qajetin biledi. Barlyq jaqsylyqtyng bastauynda Islam túr. Taghy da qaytalaugha tura keledi: demek, din bolmasa dym bolmaydy.

Qazir dindi tek topyraqty ólimde ghana eske alatyn eski әdet qaldy. «Jelkemizde ajal túrghanyn» sәt sayyn sezinemiz. Bir Qúdaydyng baryn moyyndaymyz. Endeshe, Qúdaygha qúl, adamgha úl bolu ghana qaldy. Allanyng әmiri de osy ghoy: «Jyn men adamzatty ózime qúlshylyq qylsyn dep jarattym» («Zariyat» sýresi, 56-ayat, Qúran Kәrim qazaqsha maghynasy jәne týsinigi, 524-bet, audarghandar: Ghazez Aqytúly, Maqash Aqytúly).

Aghabek QONARBAYÚLY,

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng baspasóz hatshysy

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2587
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1667
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846