Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 4982 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 14:47

MÝSIREPOV KENESARYNY NEGE ÚNATPADY, ÚLPANDY QALAY ASQAQTATTY?

Songhy kezderi arystar toby, alyptar toby degen tirkester aitylmaytyn bolyp ketti. Bara-bara olardyng atyn da úmytyp ketetin týrimiz bar. Osynday jaghdayda alyptar tobynyng beldi ókili Ghabit Mýsirepovting kólemi 1000 betten asatyn, ishi-syrty qalyn, әdemi tystalghan kórkem shygharmalar jinaghy «QazAqparat» baspasynan jaryq kórdi. «Mәdeniyet» telearnasynyng «Halyq sózinen» qoldau tapqan jobasynda belgili әdebiyettanushy, ghalym - Talapbek Ákim men filologiya ghylymdarynyng kandidaty, әl-Faraby atyndaghy QazÚU dosenti Sәlima Qalqabaeva osy kitap jayynda tómendegishe әngime órbitti.

Jýsipbek QORGhASBEK: Tәke, siz kóp jyldar, shataspasam, 60-jyldardan beri qaray «Ádebiyet jәne Óner halyq uniyversiytetinde» ýilestirushi qyzmetin atqardynyz. Sol jyldary osy alyptar toby­nyng ókilderimen talay kezdesip, aralastynyz. Myna kitapty qoly­nyzgha ústap otyryp, Ghabeng turaly sózdi sol halyq uniyversiytetinde kezdesken kezdesuinizden bastasanyz, әngimemiz dәmdirek bolar edi.

Songhy kezderi arystar toby, alyptar toby degen tirkester aitylmaytyn bolyp ketti. Bara-bara olardyng atyn da úmytyp ketetin týrimiz bar. Osynday jaghdayda alyptar tobynyng beldi ókili Ghabit Mýsirepovting kólemi 1000 betten asatyn, ishi-syrty qalyn, әdemi tystalghan kórkem shygharmalar jinaghy «QazAqparat» baspasynan jaryq kórdi. «Mәdeniyet» telearnasynyng «Halyq sózinen» qoldau tapqan jobasynda belgili әdebiyettanushy, ghalym - Talapbek Ákim men filologiya ghylymdarynyng kandidaty, әl-Faraby atyndaghy QazÚU dosenti Sәlima Qalqabaeva osy kitap jayynda tómendegishe әngime órbitti.

Jýsipbek QORGhASBEK: Tәke, siz kóp jyldar, shataspasam, 60-jyldardan beri qaray «Ádebiyet jәne Óner halyq uniyversiytetinde» ýilestirushi qyzmetin atqardynyz. Sol jyldary osy alyptar toby­nyng ókilderimen talay kezdesip, aralastynyz. Myna kitapty qoly­nyzgha ústap otyryp, Ghabeng turaly sózdi sol halyq uniyversiytetinde kezdesken kezdesuinizden bastasanyz, әngimemiz dәmdirek bolar edi.
Talapbek ÁKIM: Alyptar toby dep sol kezde Áuezovti, Mýsirepovti, Múqanovty, Mústafindi aitqan bolatyn. Osy kisilerdi alyptar toby degen pikir qalyptasqan. Júrttyng bәrine úghynyqty, sinisti bolyp ketken ghoy. Mening qatysuymmen sonda alyptar tobynyng ýsheui bizding Halyq uniyversiytetinde kezdesu ótkizgen. 80-jyldary deuge bolady, biz halyq uniyversiytetine Ghabendi shaqyrdyq. Ghabeng bayau sóileytin edi. Talay oilaryn aitty. Múqannyng 20 tomdyq shygharmalar jinaghyn shygharyp jatqanbyz. Odan búryn da ýiine baryp súraghanmyn. Myna «Aqan-Zayra» degendi Múqang ekeui birigip jazghan. «Sol shygharmanyzdy berseniz», - dep súradym. Múqanda 2-3 núsqasy bar...
Aqan seri turaly jazylghan tarihy drama. Sol ekeui birigip jazghan. Sony súradym. «Múqang da, sizding de onday qoljazbanyz Múqannyng muzeyinde joq eken. Sony siz berseniz, myna 20 tomdyqqa engizip jibersek dep otyrmyz», - dep edim, qoljazbasyn bergisi kelmedi. Sonda ózining esteligin aitty. «Múqanmen birge bir shygharma jazamyn dep әbden qiynshylyqqa úshyraghanym bar. Týngi saghat 3-4-terde qonyrau shalady. Úiqydan oyanyp kelemin. «Áy, Ghabiyt, qalay, jazyp jatyrsyng ba?» - deydi. «Oy, Múqa, qatyryp jatyrmyn», - deymin. Soghan riza bolyp, arghy jaqta túryp maqtaydy. Mening úiqydan túryp kelgenimdi qaydan bilsin ol kisi?», - deydi. Sóitip kýnde habarlasyp otyrady eken. «Sonda Múqang shygharmany bir aigha jetkizbey jazyp tastady», - deydi. «Al mening jazghandarym ózime de únamady, Múqana kórsetuge onsha batpadym. Shynyn aitsam, mening atym túrghany bolmasa, mening eshqanday septigim tiymedi», - deydi.
Jýsipbek QORGhASBEK: Kitap 1020 betten túrady eken. Búl kitapqa Ghabit Mýsirepovting «Úlpan» atty romany da kirip otyr. Búl jerde povesti dep berilipti, bir jerde roman, bir jerde povesti dep aitylyp jýr. Biraq tútas zaman, dәuir tynysyn kórsetkennen keyin roman degen janrdy aqtaytyn siyaqty kórindi maghan. Sodan keyin «Qazaq soldaty» romany berilip otyr. Ol basynda «Qazaq batyry» degen atpen shyqqan eken. Keyin, nege ekeni belgisiz, «Qazaq soldaty» romany bolyp ózgerip ketipti. Onyng sebebi jóninde eshkim eshtene aita almaydy-au deymin.
Talapbek ÁKIM: Qazaq batyry degen kishkene júqa bolyp shyqty, «Qazaq soldaty» dep artynan oilanyp, meylinshe keneytip, meylinshe qalyndatyp shyghardy.
Jýsipbek QORGhASBEK: Odan basqa kóptegen maqalalary, әngime­leri bar. Proza, qara sózben jazghan balladalary da engizilipti. Biz әngi­meni talqylaugha onaylau «Avgiyding atqorasynan bastasaq» bastayyq endeshe, Sәlima. «Avgiyding atqora­synan bastasaq ta»: «Til janaryp, tolyghyp otyruy kerek. Biraq qazir dialekt sózder kóbeyip ketti. «Bizding auyl osylay sóileydi» degen jeleumen tilimiz shúbarlanyp bara jatyr. Keybir týsiniksiz sózder pay­da boldy», - degen oilaryn aitady.
«Qaydam» degen sózding enip alghanyn mysalgha keltiredi. «Jazushylarymyz kóp qoldanady. Ol «qaydan bileyin?» degen sóz, ony nege tolyq qoldanbaydy», - deydi. Jazu­shy­lar­dyng tilindegi osynday mýkis­tik­terge syn sadaghyn qadaydy. Soghan da baylanysty boluy kerek, songhy uaqytta til tazalyghy turaly әngime aitsaq, Ghabeng eske týsedi. Jana Talapbek aghamyz da aitty, men de súraghymnyng basynda aittym: biz alyptardyn, osy aghalarymyzdyng kózqarasymen qa­rau­­shy edik, - mәdeniyetke, ruha­niyatqa, tipti sayasatqa da. Osy «Avgiy­ding atqorasynan bastasaq» degen maqalany ózing bir taratyp aityp kórshi.
Sәlima QALQABAEVA: Shynynda, qarap otyrsan, bizding kórkem shyghar­manyng tili jútandap bara jatqanyn bәrimiz de moyyndaymyz. Ghabeng de ózining maqalasynda tilimizge enip jatqan, óziniz aityp otyrghanday, kóptegen orynsyz qoldanylatyn sózderdi, kirme sózderdi atap kórsetti. Ádeby tildi aqyn-jazushylardyng ózderi dúrys qoldanbaytynyn basa aitty. Mәselen, «soltýstik, ontýstik» degen sózder qazir tildik normamyzgha enip ketti ghoy, sonyng ózining dúrys emes ekenin aitady. «Týs» degen sózding maghynasy basqa, «týstik» degenning de maghynasy basqa. Búl týs emes, tús. «Sondyqtan «soltústyq, on­tústyq» dep aituymyz kerek», - deydi. «Týs» sózi men «tús» sózining aiyrmasyn aitady. Ghabeng ózining shygharmalarynda onday núsqalardy qalay saqtady eken dep, ózim de paraqtap qaradym. Shynynda da, ontústyq, soltústyq dep qoldanghan eken. Ózi kótergen mәse­lelerdi shygharmalarynda ústanghan eken. Osyghan riza boldym. «Eleusiz kirgen dert, elemese eseye bermek. Sondyqtan múny elemese bolmaydy», - degen oilar aitady.
Jýsipbek QORGhASBEK: Maqala­da biraz ýlken, talantty jazushy­larymyzdyng aty-jónderi atalady eken. Ýlken jazushylardan súhbat alyp otyrsanyz, «sosyn» degen sózdi kóp aitady. Gazette jýrgennen keyin «sosyn» degendi, «sodan keyin, sodan son» dep týzep qoyamyz, tipti keyde, týzeu mýmkin bolmay ketedi. Óte kóp qoldanady. Sol jóninde bylay dep aitqan eken: «Keybir jazushylarymyz «sodan son» degen tolyqqandy, aiqyn maghynaly sózimizdi keskilep, turap, «sosyn» dep jazady. Búlarynan jana úghynys tuyp túrghan joq, búrynghy dýdәmaldau úghynysty asha týsu de joq. Maghynasy aiqyn sózding túrpatyn búzu ghana bar», - deydi. «Sosyn» degen sóz Asqar Sýleymenovte kóp, Ábdijamil Núr­peyisovte ayaq alyp jýrgisiz, Múzafarda da barshylyq», - deydi. Men bir kezde talantty jazushymyz Oralhan Bókeyding qasynda biraz jýrgen edim. Sonda Oralhan Bókeyding jymiyp qoyyp, Ghabeng tilimde ketken bir qatelikke baylanysty synap edi dep, jyly qabyldap aitqany bar. Ol osy «Avgiyding atqorasynan bastasaqtyn» ishinde jýr. Sol jerde Ghabit Mýsirepov: «Bir kezde Sәken, Beyimbet, Iliyas, Múhtar, Ghabiyden, Ghali, Asqar, Ábdilda, Jaqan, Tayyr, bәrining de qoljazbalaryn baspagha berilmey túryp oqyp shyghyp, ai­tysqa, pikirtalasqa salushy edik», - deydi. «Sonda sóz, sóilemderin týzep otyratyn edik. Ádeby normagha keltirip otyratyn edik», - deydi. Qazir qoljazbany aldyn ala taldau joq bolyp ketti ghoy.
Talapbek ÁKIM: Ol kezde talqylau boldy ghoy. Shet jaghasyn ózing de bilesin. Qazir bir kitapty Jazushylar odaghynda ya basqa bir jiynda talqylapty degendi estimeymiz. Kitabyndy alasyng da, aqshang bolsa boldy, kóringen jerden shyghara beresin. Ádeby basylymdar talqylap jatyr degendi de estimeymiz.
Sәlima QALQABAEVA: Ghabeng tek qana «Avgiyding atqorasynan bastasaqta» ghana emes, basqa da maqalalarynda ana tilimizding taghdyry jayyndaghy oi-pikirlerin aitady. «Ádebiyet tili jayynda» degen, 1962 jyly jazghan maqalasynda jazushylargha talaptyng kóp qoyylyp otyrghanyn  algha tartady. Sonda «tildi kórkeyte beru zandaryn, әsirese, biz jazushylar qatty qadaghalauymyz kerek», - deydi. Al «Oy-tolghamdar» degen maqalasynda: «tilding boyauy bozandap, qyry synbauy kerek. Qyrangha aitar teneudi kóringen qúsqa aita almaytyn bolayyq. Sózding móri óshpesin, maltalanbasyn, tildi oralymsyz kómeski etip almayyq», - dep jazady. Osynyng bәri tilding tazalyghyn saqtaugha kýreske shaqyrghan, keyingi úrpaqqa qaldyrghan Ghabenning amanaty dep oilaymyn.
Jýsipbek QORGhASBEK: Osy ai­tyl­ghandardyng bәri myna kitapta bar. «Avgiyding atqorasynan bas­tasaq» degen maqalany qaytadan shy­gharyp, әrbir redaktordyn, әrbir jurnalisting aldyna qoyyp qoy kerek shyghar. Sebebi, búl jerde siz aitqanday, tilding amanaty jatyr. Endi Ghabenning osy kitabyndaghy kór­kem shygharmalaryna kelsek te, aitar әngime az emes ekeni angharylady. Zaman almasty, uaqyt almasty, kózqaras, dýniyetanym ózgerdi. Osy «Úlpan» romanynyng birtalay bólimi Kenesarygha qatysty aitylady. Kenesaryny qatty sheneydi, Bopay hanymdy da qattyraq, batyrynqyrap synap jiberetin jeri bar. Sonyng barlyghyn bas keyipker Eseneyding kózqarasymen beredi. Shoqannyng әkesi Shynghys Uәlihanovqa  qatysty da «beytarap qalyp tanytyp otyr, Kenesarynyng is-әreketine baylanysty bir shara qoldanbady» degendey әngimelerdi aitady. Sony qynjylyspen jәne shynayy aitady. Qarap otyrsan, romandy oqyghannan keyin oiladym: Ghabeng sosialistik, sovettik kózqaraspen osylay dedi me eken? Sonyng yghyna jyghylyp osylay dedi me eken?  Biraq  olay deyin desem, jazu barysynda bayqaghanymyz, Eseneyding auzymen aitady, Eseneyding oiymen beredi bәrin, sonyng kózqarasyn shynayy bergen siyaqty kórinedi. Osy jóninde ne aitasyz? Zamannyng auysqanyna baylanysty romannyng jartysyn alyp tastaymyz ba, әlde solay qala bergeni dúrys pa?
Talapbek ÁKIM: Kenesaryny ol zamanda qazaqtardyng qoldaytyny da, qoldamaytyny da boldy. Kenesary Ghabenning yaghny Eseneyding auylyn shapty. Sodan keyin Kenesaryny qoldamaghan Eseneyden basqa, Shoqannyng әkesi edi. Basqa aimaqtardyng kóbi Kenesaryny qoldady. Sodan keyin Kenesarynyng tizesi batyp ketken auyldar boldy. Shapqan auyldary da boldy. Men oilaymyn, Ghabenning auylyna Kenesarynyng tyrnaghy batynqyrap ketken boluy kerek. Tyrnaghy batqan jerde әngime, anyzdar kóp bolady. Onyng bәri Ghabene jastayynan sinip ósedi. Soghan ózining kózqarasy qalyptasady.
Jýsipbek QORGhASBEK: Qazaq halqynyng belgili bir bóligining kózqarasy deysiz ghoy ony?
Talapbek ÁKIM: Mysalgha,  Qúnan­bay Kenesaryny qudy.  Biraq talay jerde Kenesaryny qútqaryp,  aman alyp qalyp otyrdy. Sonda bayqasan, Qúnanbay orys armiyasyna kóz qylyp qana jýrgen. Bolmasa kóp jaghdayda Qúnanbay qútqaryp qalyp otyrghan. Al endi Ghabenning auylyn shapqany ras. Eseneylerge tiyiskeni ras. Biraq artynan Múqannyng ókingeni bar, bir qújatty Múqang keyin tapqan. Sonda orystyng jansyzdary tez qimyldap, qyrghyzdyng handarynyn, manaptarynyng auzyn alyp, qazaqtardyng auzyn alyp, Kene­sarygha qarsy qoyghan eken. Sonda qyr­ghyzdargha aitqan eken: «eger sender osyny istesender, Balqashqa deyingi jerdi senderge beremiz», - dep. Sol qújat Múqannyng qolyna keyin týsip, Múqang qatty ókingen. Óitkeni, ol qújat bolatyn bolsa, shygharmany basqasha jazugha bolatyn edi.
Jýsipbek QORGhASBEK: «Úlpanda» da, taghy bir maqalasynda da mynanday bir auyr sóz bar: «Kenesaryny qazaqtar qúlatty, qyrghyzdar óltirdi», - deydi. Osy sózding auanynda «Úlpan» romanynda biraz nәrseler aitylady. Sәlima, tap osy mәselede sizding kózqarasynyz qalay?
Sәlima QALQABAEVA: Kenesary turaly kenestik dәuirde ekiúshty pikir boldy ghoy. Kenestik dәuirding iydeologiyasynyng ynghayyna búrylatyn tarihshylar ony dúrys jaghynan týsindirmedi. Kerisinshe, solaqay bolyp jatty. Sonyng saldary shyghar dep oilaymyn. Biraq Kenesarynyng túlghasyn baghalaghan basqa jazushylar sol tústyng ózinde de tamasha obrazyn jasady. Múhtar Áuezovtyng «Han Kene» piesasynda Kenesaryny últymyzdyng tәuelsizdigi ýshin jan alysyp, jan berisken kýresker retinde kórsetedi. Osynysy ýshin kezinde qudalandy ghoy. Últshyl degen aiyptar taghyldy. Sonyng ózinde de ózining aitayyn degen iydeyasyn astarlap bolsyn, shygharmasynda aita aldy. «Úlpanda» negizgi qaharman keyipker Kenesary bolmasa da, kóptegen oqighanyng retine qaray obrazyn kórsetip otyrady. Keybir tústa, «aqyldy adam bolmay shyqty» degen sózderdi de aitady. «Aqymaq» degen sózdi de aitady. Qarasan, ishtey qúptay da almaymyz. Romanda Úlpannyng әkesi Aghybay batyr bolghan ghoy. Sol batyrdy tanystyru túsynda, erligin suretteytin jerde Kenesarynyng óktemdigin keltiredi. Kenesary men Eseney ru basshysy boldy ghoy әuelgide. Solardyng arasyndaghy 3 jylgha sozylghan soghystaghy Artyqbaydyng kórsetken erlikterin suretteu túsynda Kenesary hangha qatqyldau sipattama beredi. Is-әreketining dúrys emes ekenin, býlikshilik jasaudyng arty nege aparyp sogharyn, patsha imperiyasyna qarsy qazaq halqynyng kýshining jetpeytindigin jeleu qylady. Qarap otyrsan, әr kezende bolghan tarihy oqighalargha әr úrpaqtyng beretin baghasy basqa siyaqty.
Jýsipbek QORGhASBEK: Dese de, osy «Úlpandaghy» sipattamalar Kenesarynyng portretin tolyqtyra týsedi ghoy dep oilaymyn. El arasynda aitylyp jýrgen әngimeler bәribir sol jerde engizilgen. Ádebiyetshilerding birjaqtylyqqa úrynyp ketetini bar, keybir nәrselerdi qaghys qaldyryp ketetini bar. Ol tarihy shyndyq, odan baryp kórkemdik shyndyq tuady. Osy kórkemdik shyndyqtyng shet-jaghasy Ghabit Mýsirepovting «Úlpan» romanynda, Kenesarygha qatysty kózqarasynda bar ghoy dep oilaymyn. Ghabeng tilge ghana qatal emes, әdeby tilding normalaryn saqtauda ghana keremet  tәrtiptilikti saqtaghan jazushy ghana emes, sonymen birge әdeby erekshelikterge barynsha adaldyq tanytqan adam. Eseneyding obrazy, Úlpannyng obrazy qanday? Minez-qúlyqtary halyqtyng tirshiligimen astastyrylyp, ýilesimdi surettelgen. Mysaly, Úlpan Eseneyge qolyna qús bolyp qonghannan keyin, Eseneyding ózining óz júrtynda әleumettik әdiletsizdikke baryp otyrghanyn kóre bastaydy. Sony týzegisi keledi. Ózining qolastyndaghy júrttyn, joq-jitik adamdardyng súramshaqtanyp kelip otyrghanyna qarap otyryp, janashyrlyq bildirip, ýidegi dýniyeni Úlpannyng taratyp jiberetini bar. «Úlpan» romanyn jazugha Ghabeng bekerden beker kele qoymaghan siyaqty. Jas kezinen qúlaghyna singen әngime bolsa, ekinshiden ózine jaqyn ómir ghoy deymin, Tәkeng aitpaqshy.
Sәlima QALQABAEVA: Óte dúrys aitasyz. Ghabenning qazaq әdebiyetine qosqan ýlesining bir biyigi әielder obrazyn somdauynan kórinedi. Áriyne, búl taqyrypqa ýlken dayyndyqpen keldi. Ózining esteliginde Ghabit Mýsirepov: «Úlpan» - mening Mona Lizam», - deydi. Shyndyghynda, Úlpan obrazyn jasauda suretkerlik quatyn molynan paydalanghan siyaqty.
Jýsipbek QORGhASBEK: Osy «Úlpandaghy» Úlpan, Eseney, ózde­rining qyzdary, kýieu balasy, olar­dyng minez-qúlyqtary, barlyghy boyauy qanyq berilgen. «Qazaq soldaty» romanyndaghy Qayroshtyng obrazy, әsirese, bala kezinde kórgenderi ystyq sezimmen jazylady. Adamnyng kózine jas ýiirip otyryp oqitynday bar. Balanyng mal baghyp jýrgen kezdegi qinalghandary, qalagha qashyp kelgeni, oqimyn dep internatqa barghany, sheshesining artynan izdep kelgeni, barlyghy qazaqy túrmystyng bir zamandaghy shynayy kórinisi.
Talapbek ÁKIM: Jariyalanghan kezining ózinde-aq erekshe әser etti ghoy. «Qazaq soldatynyn» da orny erekshe boluy kerek meninshe. Qay jaghynan bolmasyn. Erekshe shygharma retinde sol kezding ózinde-aq baghalandy. Sol baghasyn osy kezge deyin joya qoyghan joq.
Sәlima QALQABAEVA: Ghabit Mýsirepovting qay romanyn alsang da, onyng keyipkerleri ómirde bolghan adamdar. Bastan keshken tarihy oqighalar sóz etilgendikten, bayandau formalaryn týrlendirip alyp otyrady. Ásirese birinshi jaqtan bayandaugha sheber. Keyipkerding óz atynan bayandau shygharmany oqyrmangha jaqyndata týsedi. Kóptegen oilardy sonyng auzymen aitqyzu degen siyaqty ýlgiler kóp kezdesedi. «Qazaq soldaty» romanynda «men» dep birinshi jaqtan bayandaghan. Búl romannyng ereksheligi ekenin kezinde talay jazushylyr aitty. Estelik ýlgisindegi tarihy shygharma. Búl shygharmanyng qúny eshqashan joyylmaydy. Óitkeni qazaq batyry ol soghysta qanday erlik kórsetti, qalay shayqasty degen mәselelerdi keyipker ózin kuәger ete otyryp surettegen.
Jýsipbek   QORGhASBEK: Myna kitap Ghabenning shygharmalarymen birge, ómirining әr kezenindegi fotosurettermen aishyqtalyp shyghary­lypty. Kóptegen jazushylardyn, óner, mәdeniyet qayratkerlerining suret­teri bar. Sonymen qatar, kýn­de­likterinde de biraz syr jatyr. Jazushynyng otbasyna qatysty el arasynda әr týrli әngimeler kóp aitylady. Sol әngimelerine siz de kuәsiz ghoy dep oilaymyn, Tәke. Kýndeligining ishinde mynanday bir әngime bar eken: «Onyng andy­ghany - men, aryq atqa qamshy auyr...», - dep jazypty alghashqy jaryna qatysty, mysaly. Raisa Múhame­diyarovamen arasyndaghy mahabbat ta halyq arasynda anyz bolyp jýr ghoy. Ózimiz keyde osynday anyzdardy qúpiyalaghymyz, jasyrghymyz keledi. Al endi sonyng ózin Ghabeng kýndeliginde jazyp ketipti. Kenes zamany bizding aqyn-jazushylarymyzdyng din turaly auyz ashpay, bәrining «ateist» bolyp ketken kezi emes pe? Sol kezde Ghabeng kýndelikterinde Qúrangha qatysty, dinge qatysty kóp әngimeler aitady. Ghabenning myna kitabynyng onnan bir bóligin kýndelikteri qúraydy. Osynshama telegey-teniz dýniyeni býge-shigesine deyin taldap shyghuymyz óte qiyn nәrse. Degenmende, bizding bayqaghanymyz, Ghabannyng ruhaniyatqa degen, әdebiyetke, mә­deniyetke degen adaldyghy kór­kem shygharmalarynan da, maqa­lalarynan da kórinip túr.
Talapbek ÁKIM: Ghabannyng tili qazaq jazushylarynyng ishinde erekshe. Eshkimdi qaytalamaydy. Bayaghyda Temirghaly Núrtazin degen professor boldy: «Ghabenning talantynday talant basqalarda bolsa, olar endigige deyin ne isterin adam aityp bolmaytyn edi», - deydi. «Sony Ghabeng qoldanbaydy. Jazghan shygharmalaryn kórkemdep, jinap, shashyratpay, arasyna bir sóz qystyrugha bolmaytynday etip jazady. Asyqpay jazady, onyng ózi tekshelep oryn-ornyna qoyylghan tastar siyaqty. Oghan eshtene qosa almaysyng jәne ala almaysyn», - deytin.
Jýsipbek QORGhASBEK: Bәrekeldi, jaqsy aittynyz, agha! Osy sizding sózinizben súhbatymyzdy ayaqtasaq. Sóz basynda aitqanymyzday, әde­biyetimiz ben mәdeniyetimizge qa­tysty ne týrli әngime shyghyp jatyr. Sonyng arasynda osy alyptar tobyna qatysty jayttar da bar. «Sәbit Múqanovtardyng keybir shy­ghar­malaryn oqulyqqa engizbeyik, bala­largha oqytpayyq», - degen әngi­me­ler de aitylyp qalyp jatyr. Múnyng bәri qate, týsinbestikten tughan pikirler dep oilaymyz. Osy túrghydan kelgende Ghabenning myna qalyng kitaby kórkem qalpynda, altyn jalatylghan әripterimen sóremizde túrsa, qazynamyz molaymasa, azaymas edi. Sony oqyrmangha jetkizip aitqan sizderge myng da bir rahmet!
Gazettik núsqasyn jasaghan - Baljan MÚRATQYZY

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1051