Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 2159 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 14:39

ARYN SATPAGhAN AQJÝREK ELINING AR-OJDANYNA AYNALDY

Biren-saran BAQ betinde «Tana­tarovtyng qúlaghyn tistep alypty, ony aqshagha satyp alghysy kelipti», - degen sózder jylt-jylt etken. Sol oqigha­lardyng anyq-qanyghyn bilu maqsa­tynda danqty baluandy izdegenbiz. Ángime­lesuding de sәti týsti.     
Kýlli qazaq júrty ong jambasymyzgha keletin erkin kýresten jýldesiz qalamyz ba dep qamygha bastaghan sәtte Aqjýrek Tanatarov almas qylyshtay jarq etip, jýldeni júlyp aldy. Últ namysyn jeke mýddeden anaghúrlym biyik qoyatyn batyr úldyng mysyn basyp, jauyrynyn jer iyisketu ekining birining qolynan kele ber­meydi, әriyne. Qolynan kelmegen song bo­lar, qonyshtan basudyng da ontayly qiy-sy­nyn izdeu kerek. Sonday sport «sau­da­­gerleri» múnyng da aldyn oraghan. Armyan­dar eken. Oilary Tanatarovty na­ryq­tyng tauarynday satyp almaq eken.

Biren-saran BAQ betinde «Tana­tarovtyng qúlaghyn tistep alypty, ony aqshagha satyp alghysy kelipti», - degen sózder jylt-jylt etken. Sol oqigha­lardyng anyq-qanyghyn bilu maqsa­tynda danqty baluandy izdegenbiz. Ángime­lesuding de sәti týsti.     
Kýlli qazaq júrty ong jambasymyzgha keletin erkin kýresten jýldesiz qalamyz ba dep qamygha bastaghan sәtte Aqjýrek Tanatarov almas qylyshtay jarq etip, jýldeni júlyp aldy. Últ namysyn jeke mýddeden anaghúrlym biyik qoyatyn batyr úldyng mysyn basyp, jauyrynyn jer iyisketu ekining birining qolynan kele ber­meydi, әriyne. Qolynan kelmegen song bo­lar, qonyshtan basudyng da ontayly qiy-sy­nyn izdeu kerek. Sonday sport «sau­da­­gerleri» múnyng da aldyn oraghan. Armyan­dar eken. Oilary Tanatarovty na­ryq­tyng tauarynday satyp almaq eken.
- London kilemindegi alghashqy kez­desuimde ukrain baluany Andrey Kvyat­kovskiydi jengennen keyin kelesi jekpe-jekte armyan Safariyanmen belde­setinim aiqyndaldy. Qarsylasym belgili bola salysymen Armeniya kýresining úrshy­ghyn iyirip túrghan mamandar bapkerim ekeumizdi jaghalay bastady. Armyandar jay kelmepti, menimen aldaghy kezde­sudi saudalaugha kelipti. Bastapqyda olar mening mysymdy baspaq niyetpen psiy­hologiyalyq shabuyl jasaghan bolar dep topshyladym. Sóitip beldesuimdi qan­shagha baghalaytyndaryn súrap kórip edim, 50 myng AQSh dollaryn sanap beruge dayyn ekendikterin aitty. Men ózderine qarsy psihologiyalyq shabuyl jasap, «50 myng dollar azdyq etetinin, eger ony útyp jartylay finalgha shyghar bolsam, finalgha beriler joldamany 100-150 myng dollargha satyp jibere alatynymdy» sóz ettim. Sózimnen ses alghan boluy kerek, olar qayta ainalyp kelip, mening jenilisim ýshin 100 myng dollar sanap beretinderin jetkizdi. Osydan keyin olardyng meni jene almaytynyna kózim jetti. Sol sәtte namystan kýiip kete jazdadym. Sәl ýnsiz túrdym da әlgilerge: «Men memleketting namysy, elding eldigi synalatyn sәtte million dollar úsynsandar da jenisti qoldan bermeymin. Aqshagha satylatyn legioner emespin. Qazaq elining azamatymyn. Myqty bolsandar bozkilemde jyghyndar», - dep jauap berdim.
Aqshadan bas tartqan ekenmin, endi әdil beldesude qalayda jenuim kerek dep óz-ózimdi qamshyladym. Nәtiyjesinde jenis mening paydama sheshilgeni belgili. Odan keyingi jartylay finaldaghy ýndi baluany Sushil Kumarmen bolghan kezdesudegi әdiletsizdikke tóreshilerding kóz júma qaraghanyn bilesizder, - deydi  Aqjýrek mәse­lening mәnisin týsindirip.
Olimpiadadan keyin az-maz demalys alghan danqty úl osylaysha últ namysy tarazy basyna týskende ózining kim ekenin bayqatty. Ór ruhty Qúlannyng qúljasy qarsylasyna ketken eseni kelesi Olimpiadada eselep qaytararyna senimdi. Búdan bylay 66 emes, 74 keli salmaq dәrejesinde syngha týskeli otyrghan Tanatarovtyng tany da arayly bolmaq. Oghan ózi de sendirdi. «Kez kelgen qarsylasymnan qaymyqpaymyn. Jenisti qoldan beru mening tabighatyma tәn emes. Bozkilemde barymdy salam. Armanym - Rio Olimpiadasynda altynnan alqa taghynu», - deydi kýlli qazaq halqynyng maqtanyna ainalyp ýlgergen Aqjýrek úl.
Rio-de-Janeyrogha deyin qay­da?!! «Qayda-a-a-a!!!», - deymiz. Keyde sol tórt jylyng tórt kýndey bolyp óte shyghatyny taghy bar. Alayda Atlanta Olimpiadasyndaghy Mәulen Mamyrovtyng erligin aragha 12 jyl salyp baryp qaytalaghan qazaqtyng namysty da qaysar úly A.Tanatarov óz sózinen mýlt ketpeydi dep seneyik. Ol sol Braziliyada ótetin dýbirli dodada erkin kýresten býkil alash eli ómir boyy kýtken altyn jýldeni qanjyghagha baylap qaytar degen senim bar ekenin qalay jasyramyz.
«№7 kýres mektebi erkin kýres sporty ýshin qolaysyz. Quyqtay ghana. Múnday zalda shynyghu tym qiyn. Halyqaralyq talap boyynsha zaldyng biyiktigi 15 metr boluy kerek. Al kýres mektebi onday standartqa say emes. Sondyqtan jaghday jasalmasa da tóbesi biyik qazirgi sport zalgha kóship keldik. Jalpy meni erkin kýreske jaghdaydyng az jasalatynyn qynjyltady. Bizde boks sarayy bar. Kýreske arnalghan keshen joq», - dep qaldy Olimpiada jýldegeri qaybir kýni. Asyqtay úldardyng abyroyy artyp, el namysyn qiyndyqsyz qorghauy ýshin sol jaghday jasalsa, núr ýstine núr-au. Jay keshendi bylay qoyyp, qazir bir oblys qana emes, el maqtanyna ainalghan azamatyna arnap A.Tanatarov atyndaghy kýres keshenin salyp, el iygiligine arnasa, qanshama bolashaq Olimpiada jýldegerleri tәr­biye­lenip shyghar edi degen arman bizdegi. Oryndalmaytyn arman bolushy ma edi...
Tabighat ABAILDAEV
Jambyl oblysy

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1052