Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janalyqtar 2832 0 pikir 1 Qazan, 2012 saghat 06:42

Aytúmar Kerim. Memlekettik tilge qarsy úrandar

Memlekettik til eng biyik minbelerden qoldau tappay keledi. Tól tilimizding tórge ozbauyna últ «úlylary da» ýles qosyp otyr. Songhy uaqytta orys tilin qyrghiday qorityn úrandar qaptady.

Dәlirek aitsaq, aghymdaghy jyly elbasy  Núrsúltan Nazarbaev әielder qoghamy qauymdasdyqtary ókilderimen kezdesu ótkizdi. Kezdesu barysynda kóptegen mәseleler talqylandy. Taqyryp memlekettik tilge oiysqan shaqta elbasymyz: «Memlekettik tilding bilmeushiligi saldarynan adamdargha qysym jasaluyna jol joq!»- dep keyidi. Áriyne, aldymen is-qaghazdar qazaq tilinde jýrgizilsin, qalghany uaqyttyng enshisinde degen syndy jauap kýtilgen edi. Biraq elbasy nәzik jandylardyng aldynda әlsizdik tanytty.  Synyqqa syltau taba almay jýrgen resmy til ókilderining izdegeni taban  astynan  tabyla ketti. Ár kezdesuding sony tap osylay ayaqtalar bolsa, tilimizding tabaldyryqtan aspasy aqiqat.

Jalpy elbasynyng shala qazaqtargha shyq juytpauynyng birinshi kórinisi búl emes. Jyl basynan saryla kýtetin joldauda da dýiim júrtqa til turasynda teris pighyl tanytqany bar bolatyn.  Joldauda qazaq tili qoldaugha ie bola ma degen dәme әdirem qaldy. Til turaly zannyng da baghy ashylmady.

Memleketimizde qabyldanghan zang men baghdarlamalardan kóz túnady. Alayda, jospargha say, jauapkershilik joqtyng qasy.

Sonymen, elimizde til ýirenbeuding birneshe jarqyn-jarqyn faktorlaryna jol ashyldy.

Memlekettik til eng biyik minbelerden qoldau tappay keledi. Tól tilimizding tórge ozbauyna últ «úlylary da» ýles qosyp otyr. Songhy uaqytta orys tilin qyrghiday qorityn úrandar qaptady.

Dәlirek aitsaq, aghymdaghy jyly elbasy  Núrsúltan Nazarbaev әielder qoghamy qauymdasdyqtary ókilderimen kezdesu ótkizdi. Kezdesu barysynda kóptegen mәseleler talqylandy. Taqyryp memlekettik tilge oiysqan shaqta elbasymyz: «Memlekettik tilding bilmeushiligi saldarynan adamdargha qysym jasaluyna jol joq!»- dep keyidi. Áriyne, aldymen is-qaghazdar qazaq tilinde jýrgizilsin, qalghany uaqyttyng enshisinde degen syndy jauap kýtilgen edi. Biraq elbasy nәzik jandylardyng aldynda әlsizdik tanytty.  Synyqqa syltau taba almay jýrgen resmy til ókilderining izdegeni taban  astynan  tabyla ketti. Ár kezdesuding sony tap osylay ayaqtalar bolsa, tilimizding tabaldyryqtan aspasy aqiqat.

Jalpy elbasynyng shala qazaqtargha shyq juytpauynyng birinshi kórinisi búl emes. Jyl basynan saryla kýtetin joldauda da dýiim júrtqa til turasynda teris pighyl tanytqany bar bolatyn.  Joldauda qazaq tili qoldaugha ie bola ma degen dәme әdirem qaldy. Til turaly zannyng da baghy ashylmady.

Memleketimizde qabyldanghan zang men baghdarlamalardan kóz túnady. Alayda, jospargha say, jauapkershilik joqtyng qasy.

Sonymen, elimizde til ýirenbeuding birneshe jarqyn-jarqyn faktorlaryna jol ashyldy.

Birinshiden, «Qazaqstan - ómir sýretin barlyq halyqtardyng Otany. Árbir túrghyn búl jerde ózin jayly sezinui tiyis jәne últy, tili boyynsha esh qysym jasalmaytyn boluy kerek! » degen sóz qazaq degen últty óz Otany, jeri degen qúndylyqtardan aiyrady. Qazir sonyng saldarynan qazaq jerining eng qúnarly jerleri ózgening iygiligine qyzmet etip jatyr. Ony daulap otyrghan úrpaq  bar, biraq basshylyqtan jasqanyp, batyl әreketke barmaydy. Al, qazaqtyng  «Ózgeler memlekettik til-qazaq tiline bey-jay qaramasa eken» degen әreketi «qysym» atauyn alsa, jetisken ekenbiz! Qay últ qazaq jeri ýshin jenin jyrtyp beripti?

Ekinshiden, «memlekettik qyzmette memlekettik tildi bilmeushilik boyynsha súraqtar, eshqanday da qysym Qazaqstanda rúqsat etilmeydi!». Yaghni, qazaq azamattary qajet tústa qazaq tildi talap etuge qauqarsyz.  Qazaq tilinde mәlimet aludyng jolynda taghyda tosqauyl tosyp túr.

Ýshinshiden, «Osymen biz erekshelenemiz jәne bizding kýshimiz osynda!» - degen sóz de sanamyzgha sine almady. Ózge últtardy qúrmettegenimizben, syigha syi, syragha bal jemedik, barmaghymyzdy tistep otyrghanymyz mynau.  Shanyraqtaghy shayqas pen belgisiz bireulerding shekaramyzdy shayqaltqany jәne dәl osynday  jaghdayattardyng jii oryn tebui osynyng kórinisi.

«Qazir biz eki tildi halyqpyz. Tipti qazaq tili Qazaqstanda barlyq jerde jaylap, barsha túrghyndar qazaq tildi bolsa da, bizge bәribir ekinshi til kerek bolghan bolar edi. Búl býkilәlemde qoldanylatyn tәjiriybeler. Býkilәlemdik ghylym aghylshyn tiline jәne orys tiline audarylady. Eger biz orys tilin bilmesek, bilimdi qaydan alar edik?»- dep qazaq tilining ornyn eng songhy oryngha ysyryp qoydy. Aytqan sózding jany bar degenmen, býkilәlemdik janalyqtardy qazaq tiline sauatty audarugha ne kedergi? Aghylshyn tilin tughan tilindey sayraytyn jastar kóbeydi. Audarmashy mamandyghyn oqyp jýrgen mamandar da jeterlik. Tosqauyl ózimiz, tek moyyndasaq eken?!

Ýkilegen úrandar - tilding qoghamdaghy ornyn әr adamgha anghartyp otyr. Aytqan sóz - atylghanoq. Olay bolsa, aqparatty ong bersek, isimiz de ong baghyt alatyny aiqyn. Múnday jalghan úrandar jeteginde ketetin bolsaq, jelqayyghymyz sugha qúlary sózsiz. Búl bizding oi, al siz ne deysiz oqyrman?

«Abai.kz»

0 pikir