Sәrsenbi, 29 Mausym 2022
Janalyqtar 2903 0 pikir 21 Qyrkýiek, 2012 saghat 10:00

BERGEY TÓNIREGINDEGI BAYBALAM

Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi Bergey Rysqaliyev ornynan ketkeli beri ol turaly jóni týzu aqparatty bile almay kelemiz. Resmy oryndardyng aitary tek atalghan ónirde búrynghy basshylyqtyng kezinde oryn alghan jalpy bylyqtar ghana. «Eshkim qamaugha alynghan joq, tek tekseru jýrip jatyr» dep sendirdi o basta. Biraq tútqyndaular kóp kýttirmey bastalyp ta ketti. «Atyrau isi» boyynsha birinshi bolyp oblystyq energetika jәne túrghyn ýy kommunaldyq-sharuashylyghy basqarmasynyng búrynghy bastyghy Bauyrjan Jaysanov qúryqqa ilindi. Ony búl qyzmetke ótken jyly búrynghy әkim taghayyndaghan eken. Al kópshilik qauym sol Bergey Rysqaliyevting óz taghdyry turaly naqty bilgisi keledi. Áriyne, mindetti týrde tútqyndalghanyn nemese shetel asyp ketkenin emes, qazirgi hal-jaghdayynyng qalay ekenin. Alayda onyng ornynan alynghanyna bir ay bolsa da, esh jerde naqty mәlimet jariyalanbay jatyr. Esterinizde bolsa, Atyrau oblysyn alty jylgha juyq basqarghan Bergey Sәulebayúlynyng qyzmetten qalay ketkenining ózi san-saqqa jýgirtildi. Birese «basqa júmysqa auysuyna baylanysty», birese «densaulyghyna baylanysty» dedik. Aqyr ayaghynda onyng jәne deputat inisi Amanjan Rysqalidyng qayda ketkenin de bile almay, sabylyp qaldyq. Osy inisining Parlament mәjilisindegi jiyndargha kelmey jýrgenin de júrt san-saqqa jýgirtip jatyr. «Ekeui de Burabayda ýiqamaqta eken» dedi, odan son  «ýiqamaqtan bosatylypty eken» dedi.

Atyrau oblysynyng búrynghy әkimi Bergey Rysqaliyev ornynan ketkeli beri ol turaly jóni týzu aqparatty bile almay kelemiz. Resmy oryndardyng aitary tek atalghan ónirde búrynghy basshylyqtyng kezinde oryn alghan jalpy bylyqtar ghana. «Eshkim qamaugha alynghan joq, tek tekseru jýrip jatyr» dep sendirdi o basta. Biraq tútqyndaular kóp kýttirmey bastalyp ta ketti. «Atyrau isi» boyynsha birinshi bolyp oblystyq energetika jәne túrghyn ýy kommunaldyq-sharuashylyghy basqarmasynyng búrynghy bastyghy Bauyrjan Jaysanov qúryqqa ilindi. Ony búl qyzmetke ótken jyly búrynghy әkim taghayyndaghan eken. Al kópshilik qauym sol Bergey Rysqaliyevting óz taghdyry turaly naqty bilgisi keledi. Áriyne, mindetti týrde tútqyndalghanyn nemese shetel asyp ketkenin emes, qazirgi hal-jaghdayynyng qalay ekenin. Alayda onyng ornynan alynghanyna bir ay bolsa da, esh jerde naqty mәlimet jariyalanbay jatyr. Esterinizde bolsa, Atyrau oblysyn alty jylgha juyq basqarghan Bergey Sәulebayúlynyng qyzmetten qalay ketkenining ózi san-saqqa jýgirtildi. Birese «basqa júmysqa auysuyna baylanysty», birese «densaulyghyna baylanysty» dedik. Aqyr ayaghynda onyng jәne deputat inisi Amanjan Rysqalidyng qayda ketkenin de bile almay, sabylyp qaldyq. Osy inisining Parlament mәjilisindegi jiyndargha kelmey jýrgenin de júrt san-saqqa jýgirtip jatyr. «Ekeui de Burabayda ýiqamaqta eken» dedi, odan son  «ýiqamaqtan bosatylypty eken» dedi. Onghan resmy mәlimet bolmaghan song osylay boluy, әriyne, zandylyq. Ár tústan týrli boljamnyng sheti shyghyp jatyr ghoy. Onyng bir de birin resmy oryndar rastaghan joq. Al biz, tegi, sәuegeylik jasamay-aq qoyalyq. Kýnderding kýninde biylikting ózi Bergeyge qatysty bir ýlken janalyqty búrq etkizedi. Sabyr saqtap, sony kýtkennen ózge amalymyz joq.

Alghashqy tútqyndaular

Al әzirge múnayly ólkede budjetting 6 milliard tengesin qaltasyna basyp alghandardy qúzyrly oryndardyng ókilderi jatpay-túrmay tekserude. Áriyne, Rysqaliyev ornynan alynghannan keyin atalghan ónirge sau etip barghan Astanadaghy mýiizi qaraghayday mekemelerding basshylary ortaq qazynagha qol salghandardyng kimder ekenin birden jariya etken joq. Tek keyinirek alghashqy esimning atalghany jóninde jogharyda aityp óttik. Yaghny oblystyq energetika jәne túrghyn ýy kommunaldyq-sharuashylyghy basqarmasynyng búrynghy bastyghy Bauyrjan Jaysanovqa «Ózgening mýlkin menshikteu jәne talan-tarajgha salu» baby boyynsha resmy aiyp taghyldy. Ary qarayghy mәn-jayy taghy aitylmaydy, әriyne. Biraq ol әlgi 6 milliardtan sәl sybagha tiygenderding biri me dep boljap otyrmyz. Búdan keyin atalghan oblystyng búrynghy әkimdigindegi jemqorlyq iske baylanysty oblys әkimining búrynghy birinshi orynbasary Bolat Dәukenov ýsh tәulikke qamaugha alyndy.  
Esesine, Atyrau qalasynyng eks-әkimi әri oblys әkimining búrynghy orynbasary Sәlimjan Naqbaev pen onyng kómekshisi Qalybek Hayrullin bostandyqqa shygharyldy. Biyl kóktemde jýgensizdikke jol berdi degen aiyppen Naqbaev 4 jylgha, Hayrullin 2 jylgha sottalghan edi. Búghan Preziydentke Naqbaevtyng Atyrau oblysy әkimdigindegi bylyqty әshkere etetin hat jazuy sebep bolghan. Osydan keyin elimizding Jogharghy Soty ony kómekshisimen birge aqtap shyghardy.   

Bergey turaly bir mysqal

Bir ay boyy talay kisining úiqysyn qashyryp, qúqyq qorghau mekemelerinen góri aqparat qúraldarynyng «anduyna» kóbirek týsken Bergey Rysqaliyevting ózi kim edi? Ómirbayanyna qarasaq, 1967 jyly qazirgi Atyrau ónirindegi Maqat eldi mekeninde dýniyege kelgen. Eki joghary bilimi bar. Biraz jyldar boyy múnay kompaniyalarynda júmys istepti. Al sheneunik retindegi qyzmeti 2003 jyly Atyrau oblystyq mәslihatynyng hatshysy boluynan bastalady. Odan keyin osy oblys әkimining orynbasary, qala әkimi qyzmetterin atqarghan ol 2006 jyldyng qazanynda oblystyng әkimi bop taghayyndalghan. Ayta ketu kerek, búl kezde onyng jasy qyryqqa әli tolmaghan. Sosyn, ómirbayanyndaghy «otbasylyq jaghdayy» degen jerde tek «ýilengen» degen jazudan basqa eshtene joq. 
Atqa qonyp túrghan kezinde de ol turaly talay sypsyng boldy. Ósek-ayandy jariya etip qaytemiz, tek biyl jazda aitqan birtýrli mәlimdemesining biraz dau tudyrghany esimizde. Bergey Sәulebayúly ónirdegi múnay-gaz kompaniyalary ózderining vedomstvolyq balabaqshalaryn salyp alsyn dedi. «Biz osy mәseleni iri múnay-gaz kәsiporyndarynyng basshylaryna jetkizdik. Eger oryndamasa, mynaday sheshim qabyldaymyz: iri kәsiporyn júmysshylarynyng balalaryn mektepke deyingi mekemelerden shygharyp tastau jóninde tapsyrma berdim» degendi taghy qosyp qoydy. Áriyne, múnday mәlimdeme nazardan tys qalghan joq. Belgili sayasattanushy Núrlan Erimbetov basqaratyn Áleumettik seriktestik ortalyghy («Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory janyndaghy) Bas prokuraturanyng Rysqaliyevting osy sózine qúqyqtyq bagha beruin ótinip, búl әleumettik arazdyqty qozdyrady degenge keltirdi. Biraq Bergey sol kezde aitqanynan qaytpaytynyn jetkizdi. Biznes salasy, sonyng ishinde múnay-gaz kәsiporyndary әleumettik jauapkershilikti sezinuge mindetti ekenin shegelep atty. Alayda býginde sol degenine qol jetkize almay biylikten ketkenine kuә bolyp otyrmyz.        

Kýieubalanyng dosy

Atyrauda aldynghy aptada «Núr Otan» partiyasy jergilikti filialynyng jiyny ótkeni mәlim. Soghan qatysqan elimizding Bas prokurory Ashat Dauylbaev oblystaghy týrli nysandardy salu men jóndeuge memlekettik tapsyrys boyynsha bólingen 120 milliard tengeni bir ghana topqa jatatyn birneshe kompaniyanyng útyp alghany turaly derek keltirdi. Ol kezde bas qadaghalaushy mekemening basshysy «osy topqa iyelik etip otyrghan kәsipkerding atyn tergeu mýddesi ýshin» dep atamaghan edi. Biraq artynan ol da belgili boldy. Jergilikti «Aq jayyq» gazetining oblystyq әkimdiktegi aqparat kózderi búl kisining kim ekenin aityp beripti. Ol - oblystyq mәslihat deputaty Vladimir Pak. Biletinder onyng jeke qújattaryn ózgertkenge deyingi aty Vadim ekenin aitady. Sondyqtan, búl kәsipker turaly sóz bolghanda kópshilikting shatasyp qala beretin jayy bar. Al esimin ne ýshin ózgertkeni belgisiz. Jaraydy, esimin qaytemiz, onyng iyeligindegi firmalardyng tizimine qaraudan-aq kóz sýrinedi: «US-99» JShS, «AtyrauInjdorstroy» JShS, «ATG Qúrylys» JShS, «MúnayQúrylysServis LTD» JShS, «Aziya-market S» JShS jәne taghy basqa birneshe kompaniya. Bas prokuror aitqan 120 milliard tengening júmysyn atqaru qúqyghyn iyelengen kompaniyalar osylar. 
Vladimir (Vadiym) Paktyng ózi kәsipker, B.Rysqaliyevting kýieubalasy Rýstem Álibaqasovtyng jan dosy bop keledi eken. Osy dostar songhy jyldarda jariyalanghan iri tenderlerdi ózara bólisip kelipti.

Qayran, «Altyn orda»!

«Eki týie sýikense, arasynda shybyn óledi» degen maqaldyng búl jaghdaygha qanshalyqty qisyny baryn bilmeymin, әiteuir, Bergey tóniregindegi baybalamnan keyin Atyrauda shyghatyn eki birdey respublikalyq gazetting jurnalisteri týgel júmystan ketetinderin mәlimdedi. Olar - «Altyn orda» jәne «Túran». Ázirge búlardyng әri qaray shyghatyn-shyqpaytyny belgisiz. «Rysqaliyev ainalasyndaghy jaghdaygha tikeley baylanysy bar ma?» - degen saualgha da mardymdy jauap taba almaysyz. Tek «Altyn ordadan» ketken újymnyng 30 tamyzda jariyalaghan resmy mәlimdemesi mynaday: «Respublikalyq tәuelsiz «Altyn orda» gazeti ózi shygha bastaghan on jyldan astam uaqytta myndaghan oqyrmannyng sýiikti gazetine ainaldy. Osy jyldarda gazetting myqty tilshiler korpusy, jaqsy bazasy qalyptasty. Biraq songhy kýnderde gazetting qúryltayshylarymen aradaghy kelispeushilikke baylanysty gazet býgingi kýnnen bastap shyghuyn toqtatty. Sebebi, qúryltayshylar halyq arasyna iritki salatyn týrli ashyq hattardy gazetke jariyalaudy talap etti. Osyghan kelispegendikten, újymymyzben júmystan shyghamyz dep sheshim qabyldadyq. Áriyne, búl qalyptasqan újym ýshin onay bolghan joq. Biraq «Altyn orda» RTG JShS diyrektory, gazetting bas redaktory jәne jurnalister qauymynyng sheshimi osy boldy». 
O basta Aqtóbede túsauy kesilgen basylymdar endi qaytadan sol ónirde basylatyn bolady degen de aqparat bar. Al ketken jurnalister qazir basqa júmysqa jaylap ornalasyp jatyr eken. Múny bizge «Altyn orda» gazetining búrynghy Bas redaktory Núrlan Qabylov habarlady. Al osy basylymnyng alghashqy Bas redaktory, belgili kósemsózshi, aqyn Meyirhan Aqdәuletúly gazetting keyingi kezdegi baghyt-baghdaryna riza emes. Ol búl túrghydaghy oiyn «Jas qazaqqa» bylay dep jetkizdi: «Gazet oblystyq dengeyge týsip qaldy. Óitkeni, bayaghy kontingent joq, bayaghy iydeya joq. Jay bir uәlayattyq gazet bolyp qaldy. Respublikalyq dengeydegi basylym retinde ol әldeqashan ólgen. Tipti ol qazir bizding Aqtóbege de kelmeydi». Rasymen de «Altyn orda» alghash shygha bastaghanda, respublikalyq degen mәrtebesine әbden layyq edi. Sonau Aqtóbede shyqsa da, býkil el halqy oqityn dәrejege jetken. Ókinishke qaray, keyinnen respublikalyq degen aty bolmasa, aimaqtyq dengeyge týsip ketkenine biz de kuәmiz. Tipti key júrt búl gazetting qazirge deyin shyghyp kelgenin basylym ainalasyndaghy songhy jaghdaydan keyin ghana bilip jatyr.

Orazәli BAYMÚRAT

"Jas Alash" gazeti

0 pikir