Beysenbi, 20 Qantar 2022
Betbúrys 1398 1 pikir 2 Jeltoqsan, 2021 saghat 14:23

Týrik birligi

Týrik birligining birtútastyghy men til, әdebiyet, din, tarih jәne mәdeniyet salasyndaghy kókeytesti mәseleler týrik tildes halyqtardyng qay-qaysysyn da tolghandyratyny anyq. Qazaq halqynyng últtyq kósemi Álihan Bókeyhan: «Bostandyqqa aparatyn jalghyz jol – últtyq yntymaq qana» –  dese, últ ziyalysy Mústafa Shoqay 1936 jyly Berlin qalasynda Týrkistan jastarynyng aldynda sóilegen sózinde:

«Týrkistan jastary, birlesinder! Senderding birlikterin, senderding bir-birine kýsh qosularyng elimizding baqytyna qyzmet etpek. Múny  úmytpandar! Bәrimizding qúbylamyz – ózimizding ata júrtymyz, ólkemiz Týrkistan bolmaq! Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru – bәrimizge bir maqsat, bir muhәbbat, uәzifa bolmaq. Múny úmytpau kerek!...Týrik halqy – batyr halyq. Týrik halqy – arystan, er halyq. «Kimnen tayaq jegendey  Bizding týrikting balasy, Aldyryp jýrgen dúshpangha Auyzynyng alasy». Búl naqyl sózdi úmytpauymyz kerek. Bәrimiz bir bolsaq, bizding jenbeytúghyn jauymyz bolmaydy, maqsatymyzgha jetemiz! Onsyz bizding kýnimiz joq, qúryp ketemiz. Qúrymasymyz ýshin, bospasymyz ýshin kýshimizdi biriktirip, iyin tirestirip,  bir-birimizge jәrdem berip jýruimiz kerek. Onsyz bizding kýnimiz qaran. Múny úmytpau kerek! Týrik balasy,  úmytpandar, bastaryndaghy bóten elding ókimetin shygharyp tastaugha tyrysyndar!» – dep tebirene sóilegen  bolatyn.

Týrik dese jýregi qan jylaghan Maghjan Júmabaev «Alystaghy bauyryma» dep atalghan jyrynda:

Alysta auyr azap shekken bauyrym,
Quarghan bəysheshektey kepken bauyrym.
Qamaghan qalyng jaudyng ortasynda,
Kól qylyp kózding jasyn tókken bauyrym! – dep tuysqan týrik júrtymen birge qayghyryp, múnyna múndasyp:

Yapyrmay, aiyryldyq pa qalyng toptan,
Shabylyp qaytpaytúghyn jaughan oqtan?
Týrikting jolbarystay jýreginen,
Shynymen qorqaq qúl bop jaudan búqqan?!
Sharq úryp erikke úmtylghan týrik jany,
Shynymen, auyrdy ma, bitip haly?!
Ot sónip jýrektegi, qúrydy ma
Qaynaghan tamyrdaghy ata qany?! – dep bir jaghynan toryqsa, bir jaghynan bauyrlastarynyng qayratyn qayrady, jigerin shyndady.

Týrikter  qazaq aqynynyng atalmysh ólenining Mústafa Kemal Atatýrik bas bolghan últtyq kóterilisting tuy tigilip, Týrkiya jerin jatjúrttyqtardan bosatu kezinde jazylghanyn jaqsy biledi.Al arada 70 jyl uaqyt ótken son  týrik  shayyry Feyzullah Budak «Maghjangha  jauap» dep atalghan ólenin jazdy.

Qazaq rejisseri Marat Qonyrov týsirgen «Maghjan» derekti filimining túsaukeseri Týrkiyanyng Stambul qalasynda ótui jәne týrik aghayyndardyng qyzyghushylyghyn tughyzghany da osy ólenge baylanysty.

Maghjannyn: «Týrkistan – eki dýnie esigi ghoy, Týrkistan – er týrikting besigi ghoy. Tamasha Týrkistanday jerde tughan, Týrikting Tәnir bergen nesibi ghoy» – degen tamasha joldary býkil týrik júrtynyng úranyna ainaldy.

Mústafa Kemal Atatýrik  Islam dinin halyqqa taratugha kóp ýles qosty. Onyng tapsyrysy boyynsha mufty Múhammed Hamdy Qúrandy týrik tiline audarghan. Búhariyding hadister jinaghyn  da Atatýrik   osy ghalymgha audartyp, kitapty shygharu ýshin óz qaltasynan qarajat  bergen. Atatýriktin  1927 jyly Parlament minbesinen: «Bizding kórshimiz Kenester odaghy kýnderding kýni qúlaydy. Biraq ol jerde bizding aghayyndarymyz, qandas bauyrlarymyz bar. Biz solarmen baylanysty ýzbeuimiz kerek. Biz soghan dayyn boluymyz kerek. Til degen bir kópir, tarih bir kópir, mәdeniyet degen kópir, osy kópirlerdi qúlatpauymyz kerek. Sol bauyrlarymyzben biz óte jaqyn qarym-qatynasta boluymyz kerek» – dep aitqany onyng bauyrlas halyqtar keleshegine degen berik senimin  kórsetse kerek.

Atatýriktin: «Últtyq sezim men til arasyndaghy baylanys óte kýshti. Tilding últtyq dengeyde jәne bay boluy – últtyq sezimning damuyna әser etetin basty qúbylys. Týrik tili – eng bay tilderding biri. Onyng tek sanaly týrde qoldanylghany lәzim. Elin, mәrtebeli tәuelsizdigin qorghay bilgen týrik últy tilin de shet tilderding moyyntúryghynan qútqarugha tiyis» degen әigili pikiri de týrik tildes halyqtardy biriktiretin mazmúngha iye..

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qatysqan týriktildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining VIII sammiyti Stambul qalasynyng ontýstik-shyghysynda Mәrmәr tenizinde ornalasqan Demokratiya jәne bostandyq aralynda ótkeni belgili. Týriktildes memleketterding yntymaqtastyq kenesine Qazaqstan, Týrkiya, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Ázerbayjan mýshe bolsa, búl bas qosugha baqylaushy elderding basshylary Týrikmenstan preziydenti Gurbanguly Berdimúhamedov pen Vengriyanyng premier-ministri Viktor Orban qatysqan bolatyn.

Bir jaghynda aiday aqyran Resey,  bir jaghynda aidaharday aibat shekken Qytay túrghanda Qazaq elining bolashaghy týriktildes eldermen baylanysty ekenin angharu qiyn emes.

Osyghan oray Týrkiyada ótken týriktildes halyqtar aqyndarynyng halyqaralyq festivali qalamgerler birligin kózdeytin, tamyry bir halyqtar yntymaghyn damytugha arnalghan is-shara ekenin aitu kerek. Osynday irgeli jiyngha shaqyrtu alghan song Týrkiya eline sapar shektik.

Sapardyng alghashqy kýni Týrkiya astanasy Ankarada ótti. Múndaghy Atatýrik muzeyi kópshilikting aghylyp kelip jatatyn kiyeli jeri eken. Kókke jelbiregen týrik tuy, alandaghy saltanatty qarauyl erkshe sezimge bóleydi. Kelip jatqan halyq sanynda esep joq. At shaptyrym jerdi alyp jatqan muzey zaldaryndaghy eksponattar tarihtan syr shertedi.

Kýni boyy týrik astanasyn aralap, sәulettti ghimarattary men sayabaqtaryn tamashalaghan song Adana qalasyna attandyq. Avtobusta әzerbayjan, ózbek jәne qyrghyz әnderi shyrqaldy. Poeziya festivaline Týrkimenstan, Irak pen Siriyadan da qonaqtar kelipti. Tek Resey jerindegi bauyrlas bashqúrt, tatar aqyndary pandemiyagha baylanysty bógelip qalsa kerek.

Adanadaghy mәdeniyet saraylarynda ótken kezdesulerde aluan tilde jyrlar oqyldy. Ázerbayjan bauyrlardyng shayyrlaryning kópshiligi Qarabaq  pen Shusha turaly ólenderin oqyghanda, jinalghan júrt qatty tolqydy. Shynynda da olar ótken qystalang kezen, aqyry jeniske jetui aqyndardyng patriottyq jyrlarynan men múndalap túrdy. «Topyraghyna janym qúrban, Ázerbayjan!» degen joldar kókeyde jattalyp qaldy.

Týrik aqyny Haliyse Tekbash jәne әzerbayjan shayyry Iligar Turkogly ýnemi janymyzdan tabylyp, týsinbegen sózderimizdi audaryp berip jýrdi. Ózbek aqyny Ótkirbek Múhambetovtyng mamandyghy jurnalist, taghy bir ózbek aqyny Tolkyn Hayit Tashkenttegi Ámir Temir muzeyining diyrektory bolsa, qyrghyz aqyny  Momynqúlov Qoyshyman Bishkektegi Qyrghyztannyng Kitap palatasynyng diyrektory eken. Olarmen emin-erkin tildesip, qauqyldasyp qaldyq.

Adana qalasy Jerorta tenizi jaghalauynda ornalasqan, túrghyny eki millionnan asatyn qala. Onyng janyndaghy Chukurova oipatynda maqta, biday, arpa, jýzim, sitrus, zәitýn, temeki ósedi.

Jeyhan ózenining boyynda Baku — Tbilisy — Jeyhangha deyin múnay qúbyry tartylghan. Seyhun ózeninde Su elektr stansasy bar.Qazirgi uaqytta himiya, toqyma jәne tamaq ónerkәsibi bar qala qarqyndy damyp keledi.

Týrkiya jeri býginde
Týrikting altyn besigi.
Shaqyryp tereng ilimge,
Ashyp túr kópke esigin.
Ónege bolghan ózgege
Keshegi qiyn kýnderde
Kelgeni qazaq kóshinin,
Qúptaymyz bizder bәrimiz
Sóileytin týrik tilinde
Bauyrlastardyng sheshimin.
Qadirlep ótken úrpaghy
Atatýrikting esimin.
Kýlli әlemdi jaulaydy
Qypshaqtardyng josyghy.
Qazaqtardan aumaydy
Er Túghyryl rәsimi.
Qalay este qalmaydy
«Qazaq eli – Atajúrt,
Anajúrtym  – Týrkiya!» –
Dep tolghanyp sóilegen
Túrghyt Ózaldyng kesimi,
Estiledi jaghymdy
Eljiregen dos ýni.
Erdoghan aitqan sózding de
Salmaghy qanday sesinin.
Dúshpany kirip ketpey me
Bar bolsa jerding tesigi.
Mensinbey jýrgen el bolsa,
Súrauy kerek keshirim.
Jetkizsem dep em sәlemin
Alysta jatqan dosynyn,
Aghayyn júrtyn teng kórgen,
Bólistim syrdy sendermen,
Bolar dep dúrys osynym.

Búl jyr Adanada oqyldy. Kelesi kýni saparymyz Kozanda jalghasty. Kozan shahary jýzim baulary, kipariys, apelisiyn, limon, injir aghashtary qorshaghan shaghyn qala. Búl qala orta ghasyrlarda Sis dep atalghan eken.Ol Kishi Armeniyanyng astanasy bolghan. 1266 jyly aty anyzgha ainalghan jerlesimiz Beybarys súltan olargha elshi jiberip, shekaralyq aimaqtaghy kezinde mongholdardyng kómegimen  basyp alghan birneshe bekinisti qaytaruy súraydy. Búl úsynys qabyldanbaghannan keyin armyan әskerining qolbasshylary Levon jәne Toros bastaghan qalyng qoldy mamlukter byt-shyt qylyp jenedi, Levon qaza tauyp, Toros tútqyngha týsedi.  Atalghan meken keyin Osman imperiyasynyng qol astyna ótedi.

Qalada ótken kezdesude maghan taghy da sóz berildi. Týrkiya preziydenti bolghan Túrghyt Ózaldyn  ataly sózin esime aldym. Osy jerde týrik tuymen qatar qazaq  qyrghyz, әzerbayjan, ózbek jәne týrkimen tulary jelbiredi.

Tuystyqty qalaymyz,
Sandy birdey sanaymyz.
Tildeskende týsinbey,
Betimizge qaraymyz.
Bir edi ghoy tamyrym,
Kórdik jaudyng jәbirin.
Tez úmyttyq qalaysha
Bauyrlastyng qadirin.
Birdey boldy dinimiz,
Úqsas boldy tilimiz.
Zengir kókke qaz-qatar
Kóterilsin tuymyz.
Jayqalghanda qyr gýli,
Elge bolsaq ýlgili,
Yntymaghym nyghaysyn,
Jasa, Týrik birligi!

Qazaq elinen qatysqan aqyn jalghyz men ghana ekenmin. Birneshe aqyn shaqyrtu alsa da kele almapty. Keudeme «Túran birligi» degen medali taghylghanda maqtanysh sezimi kókiregimdi kernedi. El men eldi, jer men jerdi jaqyndastyratyn osynday bas qosular eken. Osy turaly Týrkiya memlekettik últtyq arnasynyng tilshilerine súhbat bergende de aityp óttim.

Qarasayly audanynda bolghanymyzda ondaghy biyik taular arqyly ótetin temirjol men kópir, tabighy ýngir kópshilikti tang qaldyrdy.

Týriktin  úly  aqyndarynyng biri, sopylyq poeziyanyng beldi ókili Jýnis Ámireni biz Qoja Ahmet Yassauiyding izbasary, ruhany múrasyn jalghastyrushy esebinde tanimyz. Onyng qayyrym men sauap, jaqsylyq pen sabyr turaly jyrlary kim-kimdi de bey-jay qaldyrmaydy. Aqynnyn: «Bet-perdendi ysyrsan, Qayran,  Jýnis  – kýnәng kóp, Shyn syiynsang Bir Alla keshiredi – kýmәn joq!»  (audarghan Almat IYsәdil) degeni de riyasyz shyndyq emes pe?!

Aqyndardyng jyrlary sezim qylyn shertedi, jýrek syryn aqtarady.Týrik shayyry Nedjat Júmaly: «Men býgin qapalymyn.Aghara ma qarayghan ala kónil? Ózgeshe erten, biraq, bolady ómir» – degen bolsa, Ziya Kókalyp: «Meshit – bizding qazarmamyz, Shatyr – bizding dulyghamyz. Múnaralar – kók nayzamyz, Qúlshylyqty qúp alamyz» – dep aghynan aqtarylsa, osy zamanda ómir sýrip otyrghan Ály Abbas Shynar «Qazaqstan» dep atalatyn jyrynda:

Myng jyldyq saghynysh, myng jyldyq mahabbat,
Jol týsip jerine  keldim men, Qazaqstan!
Shet elde emespin, uayym jemespin,
Atamnyng shyqqan jeri sen, Qazaqstan!
Ály Abbastyng aitylyp eng izgi tilegi,
Mahabbat dep qana soghady jýregi.
Auyr sóz eshqashan kelmeydi tilime,
Týrkiyamen birge  myng jasa, Qazaqstan! – dep eki elding tatulyghy men birligin jyrgha qosady. (búl ólenderding barlyghyn audarghan Aqylbek Shayahmet).

Gýrjistanda túratyn týrik  shayyry Osman Ahmetoghly «Arqamda – Hazar, aldymda – daghylar (taular)» – dese, onyng búl sózderinen keng dalada alshang basqan, at qúlaghynda oinaghan, arqasyn taugha tirep, qastasqan jauyna qarap shirengen jauynger batyr babalar ruhyn sezgendey bolamyz.

Týrik   tildes   halyqtardyn  muzykalyq aspaptarynyng da shyqqan tegi bir ekeni keyingi kezde әngimege jii ózek bolyp jýr. Ál-Faraby kóne muzykalyq aspaptardyng shyghu tegin tabighattaghy dybystar men dauystargha balap, sudyng aghyny, qúmnyng susyly, jelding uili, qamystyng sybdyry sekildi tabighat qúbylystarymen baylanystyrady. Ejelgi týrik foliklorlyq eskertkishterinde  aty atalatyn keybir muzykalyq aspaptar: syrnay,  jetigen, shanqobyz, sybyzghy, dabyl, dauylpaz, kerney, dutar, t.b. kópegen týrik tildes halyqtarda bar. Keybiri uaqyt óte kele әr halyqtyng ózine tәn erekshelikterge úshyraghan. Olardyng arasynda úrmaly, ýrmeli, shertpeli aspaptar bar. Osynday týrik aspabynyng birinde әzerbayjan shayyry Húseyin Veliyev kýy shertti.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinine kelsek, týrik tildes halyqtardyng tamyry bir, tilderi úqsas, salt-dәstýrleri sabaqtas, sondyqtan olardyng maqsat-mýddesi de bir arnada toghysqany lәzim.

Aqylbek Shayahmet,

Mahmút Qashqary atyndaghy týrki әlemine sinirgen enbegi ýshin halyqaralyq syilyqtyn, «Alash» halyqaralyq әdeby syilyghynyng laureaty. Múhammed Haydar Dulaty atyndaghy halyqaralyq әdeby syilyqtyng iyegeri

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5865
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7098