Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Biylik 2640 1 pikir 6 Qazan, 2021 saghat 16:05

«Búl zang emes, ekinshi kurs studentining referaty sekildi»

Býgin Mәjilisting jalpy otyrysynda qyzu talqy bolghan mәselening biri – «Ónerkәsiptik sayasat turaly» zang jobasy boldy. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy atalghan zang jobasynyng birqatar kemshilikterin atap aityp, fraksiya әzirlegen ózgertuler men tolyqtyrulardy Ýkimetting eskermey qoyghanyna narazylyq bildirdi. Sóitip, Beybit Atamqúlov tizginin ústaghan QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligining zang jobasyna dauys beruden bas tartyp, qalys qaldy.

Mәjilis deputaty, fraksiya jetekshisi Azat Peruashev atalghan zang jobasyn «ekinshi kurs studentining referatymen» tenep:  «әzirleushiler kóptegen úqsas baptardy Vikiypediyadan jýktep alghan sekildi», - dep pikir bildirdi.

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keteyik, atalghan «Ónerkәsiptik sayasat turaly» zang jobasyna qatysty kýni keshe «Aq jol» kensesinde alqa-qotan jiyn ótken. Oghan QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri Beybit Atamqúlov, QR Últtyq ekonomika birinshi viyse-ministri Timur Jaqsylyqov, QR Qarjy viyse-ministri Dәuren Kenbeyil kelip qatysqan. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy deputattarynyng kóptegen týzetulerine Ýkimetting ne sebepti teris qorytyndy bergenin týsindiruge tyrysqan. Birazgha sozylghan qyzu pikirtalastan son, qúzyrly ministrlik basshylary deputattar úsynysyn qoldaytyndyqtaryn jetkizgen. Paradoks. Ýsh ministrlikting ókilderi deputattar aitqan úsynystardy qoldaytynyn aitty desek te, Ýkimet búl úsynystardy zang jobasyna engizbegen.

Sonymen, «Aq jol» deputattary «Ónerkәsiptik sayasat turaly» zang jobasyna qanday úsynystar engizbek boldy? Ministr Atamqúlov Mәjilis qarauyna qoltyqtap kelgen zang jobasynyng olqylyq-kemshiligi qanday? Deputat Azat Peruashevting býgingi Mәjilis jiynynda jasaghan saraptamalyq bayandamasyn (deputattyq saualyn) qaz-qalpynda oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik. Marhabat...


Deputattyq saual

Qúrmetti Núrlan Zayrollaúly, qúrmetti әriptester!

Jalpy, búl zang jobasyn kópten kýtken zang dep ataugha bolady. Biznes qauymdastyq on jyldan astam uaqyt boyy otandyq ónerkәsipti salalyq zang dengeyinde jýieli qoldau qajettiligi turaly aityp keledi.

Zang jobasynda qoldanystaghy qoldau sharalaryn jýieleuge jaqsy qadam jasaldy, búl sózsiz moyyndaugha layyq әreket.

Sonymen qatar, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng fraksiyasy atalghan qújattyng birqatar kemshilikterin atap ótuge mәjbýr:

1) Biznes ýshin jana, serpindi tәsilder men yntalandyrulardyng bolmauy. Orta biznesti qoldau, subsidiyalaudyng naryqtyq qaghidattaryna kóshu jәne t. b. siyaqty Preziydent tapsyrmalaryna sәikes kelmeui.

2) Zanda әrtýrli qoldau sharalary aityla túra, búl sharalardyng eshqaysysy zanda tikeley jazylmaghan. Olardy qoldanu tәrtibi barlyq jerde salalyq memlekettik organdardyng sheshimderine silteme normalar arqyly kórsetilgen. Múnday tәsil shygharmashylyq ýshin de, sybaylas jemqorlyq kórinisteri ýshin de, әsirese jenildikter men subsidiyalar turaly sóz bolghanda da keng mýmkindikter qaldyrady. Sondyqtan biz qújattardyng tolyq tizbesi, úsynu ólshemderi nemese osy preferensiyalardy zanda tikeley jazudan bas tartu negizderi siyaqty eng bolmaghanda bazalyq tәsilderdi qoldanudy neghúrlym dúrys dep sanaymyz.

3) Zang jobasy barlyq damu instituttaryn odan әri taratudy úsyndy. Biraq «Bәiterek» ÚBH nemese BOK siyaqty alyptardy esepke almaghannyng ózinde, «Kaz treyd», «Kaz Indastriy», «Kazak Eksport», «Kaz Tek Venchurz», «Ónerkәsipti damytu qory» AQ, «Injiniring ortalyghy» AQ siyaqty memlekettik kompaniyalardyng kenselerge, avtomobiliderge, sәndi astanalardaghy sheteldik ókildikterge jәne t.b. shyghystardy eseptemegende, 500-den astam qyzmetkeri jәne 2,5 mlrd tenge jalaqy qory bar.

Keyde tipti týsiniksiz: búl sheneunikter ónerkәsip ýshin qajet pe, әlde ónerkәsip  solar ýshin júmys jasay ma?

Al endi osy zang jobasynda osynday qúrylymdardyng ónirlik filialdaryn qúru úsynyldy, degenmen barlyq oblystarda jergilikti kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmalary da, kәsipkerler palatalary da bar.

«Aq jol» fraksiyasy deputattarynyng talaby boyynsha Ýkimet jana «siynekuralar» jasamaugha kelisti. Biraq bireu olardy zangha «iytermelegen» siyaqty? Al qalghan «jabysqaqtarmen» ne isteuge bolady?

4) Mәlimdelgen maqsattardyng naqty qúraldargha sәikes kelmeui.

Mysaly, 51 b. «Qosylghan qúnnyng jahandyq tizbegine kiru».

Kәsipker osy bapty oqyghanda ne kýtedi? Oghan halyqaralyq naryqqa óz óndirisimen qalay qosylu, ónimdi iygeru jәne ony ótkizu ýshin seriktester tabu sharalary úsynylady dep kýtedi. Al biz osy baptan neni kóre alamyz?

1-tarmaq – «Qosylghan qún tizbegi - búl prosester tizbegi», onyng sonynda «ónimder barlyq kezenderding qúndylyghynan ýlken mәnge ie bolady».

2 -tarmaq – «Jahandyq tizbekterge kiru ... tehnologiyalar transferti ýshin jaghday jasaydy».

Bar bolghany osy ma (?!)

Al naqty aitqanda, búl zang bizding kәsiporyndargha osy jahandyq tizbekterge qosylu ýshin qanday qoldau kórsetedi?! Eshqanday.

Eng bastysy, bapty әdemi әrlep qoyghan, al týpki mәnin әrkim ózi týsinip alsyn. Osy baptan praktikalyq túrghydan qanday «nәtiyje» alugha bolady? Nól.

Nemese 48-tarmaq – «Bereshekti qayta qúrylymdau». Óte manyzdy jәne qajetti taqyryp!

Taghy da, naqty sharalardyng ornyna – qayta qúrylymdau degen ne jәne ol ne ýshin qajet ekenin sipattau ghana kórsetilgen.

Biraq múnyng bәri onsyz da belgili. Al kәsiporyndardy qoldau sharalary qayda, mysaly, banktermen kelissózderde? EDB men qaryz alushynyng shyghyndaryn bólu qayda? «Shyghyndar» kimning esebinen óteledi?

Osynday manyzdy birde-bir aqparat kórsetilmegen.

Zang jobasynyng kóptegen úqsas baptaryn әzirleushiler jay ghana Vikiypediyadan jýktep alghan sekildi. Biraq búl zang dengeyi emes, ekinshi kurs studentining referatymen ten.

5) Búl rette әzirleushi osy qújatqa tikeley qatysy bar adamdardyng úsynystary men qajettilikterin tyndaghysy kelmeydi. «Aq jol» fraksiyasynyng deputattary ónerkәsip kәsiporyndarymen talqylau boyynsha negizgi zangha 27 naqty týzetuler jәne ilespe zang jobasyna ondaghan týzetuler dayyndady.

Ókinishke oray, Ýkimet búl úsynystardyng kópshiligine teris qorytyndy berdi. Atap aitqanda, biz kelesilerdi zandastyrudy úsyndyq:

- offteyk kelisimshart QDB jәne EDB arqyly qorlandyrudy qamtamasyz etu retinde. Osyghan maghynasy úqsas 39-bap bar. «Kepildendirilgen tapsyrys», biraq eger búl tapsyrysty banktik kepildik retinde paydalanu mýmkin bolmasa, onda ataudyng ózi ekonomikalyq maghynasyn joghaltady da jay ghana manekenge ainalady.

- jana tehnologiyalyq ónim óndiruge tehnikalyq qújattamany (nemese liysenziyalardy) satyp alugha arnalghan shyghyndardy subsidiyalau

- aldynghy qatarly halyqaralyq brendterding óndiristik franshizasyn tóleu shyghyndarynyng bir bóligin óteu (múnda jahandyq qún tizbegi bar!)

- salyqtyq jәne kedendik preferensiyalar: tehnologiyalyq ónimge QQS-tyng salalyq mólsherlemesi, jabdyqtar men materialdardyng importyna baj salyghynan bosatu.

Sonymen qatar, Ýkimet investisiyalyq subsidiyalar siyaqty ónerkәsiptik sayasattyng manyzdy qúralynan bas tartty (investisiyalardyng 30%-n qaytaru týrinde).

Búl qúral kóptegen elderde sәtti qoldanylady, biz ony 2014 jyly engizdik, biraq ony birde-bir kәsiporyn qoldanbaghan.

«Aq jol» fraksiyasy osy jyldar boyy búl normany saqtap qana qoymay, ony orta kәsiporyndargha da taratudy talap etti. Búl bizding úsynysymyz Memleket basshysynyng orta biznesti qoldau turaly birneshe ret bergen tapsyrmalarymen ýndesedi.

Nәtiyjesinde prefernsiya jay alynyp tastaldy jәne Ýkimet ony qalpyna keltiru turaly úsynysymyzdy búghattady.

6) Qaralyp otyrghan zang jobasynda otandyq ónerkәsip ýshin mynaday manyzdy taqyryptar kórinis tappady:

- importty almastyru

- óndiristi oqshaulau jәne qazaqstandyq qamtudy damytu

- ishki naryqty josyqsyz bәsekelestikten qorghau sharalary

– tehnikalyq retteu - ónerkәsiptik sayasatty tehnikalyq retteusiz qalay kórsetuge bolady?!.

- ofsettik sayasat, yaghny sheteldik jer qoynauyn paydalanushylardyng óndeushi ónerkәsipke qarsy investisiyalary.

Eger sheteldik alyptar qazaqstandyq jer qoynauyn paydalansa, onda býkil әlemdik tәjiriybege sýiene otyryp, olar bizding ekonomikamyzdyng tehnologiyalyq damuyna da jәrdemdesui kerek.

Onyng ishinde búl mindet BK qúru jәne paydalanylatyn jabdyqty óndiruge arnalghan tehnikalyq qújattamany, sonday-aq oghan auystyrylatyn bólshekterdi beru arqyly sheshiledi.

Biraq zanda múnday talaptar da, tәsilder de joq.

Alayda «Aq jol» fraksiyasy Tәuelsizdikting 30 jyldyghynda memleketimiz ben qoghamymyz iri sheteldik investorlardyng aldyna osynday talaptar qoygha әbden dayyn dep esepteydi.

Ofsettik sayasat osy zannyng negizi boluy kerek.

Jәne de búl talqylanatyn qújatqa qatysty bizding eskertulerimizding bir bóligi ghana.

Qúrmetti Núrlan Zayrollaúly, qúrmetti әriptester!

Keshe «Aq jol» partiyasy osy Zang jobasy boyynsha bizding fraksiyanyng arnayy otyrysyn ótkizdi. Onda Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri, sonday-aq Últtyq ekonomika jәne qarjy viyse-ministrleri «Aq jol» deputattarymen bizding týzetulerimizdi egjey-tegjeyli talqylady.

Memlekettik organdar olardyng barlyghy boyynsha keshe týsinistik tanytyp, qajetti tәsilderdi әzirleuge dayyn ekendikterin bildirdi. Búl optimisti oilaugha jeteleydi.

Bir tanqalarlyghy, olar Ýkimetting sol pozisiyalar boyynsha teris qorytyndysyn dayyndauda birdey týsinik bergen joq. Olar keshe ghana payda bolghan joq, aldynghy sessiyagha jiberilgen bolatyn.

Ekinshi oqylymgha deyin Ýkimet bizding dәlelderimizdi tyndaydy jәne biz qazaqstandyq ónerkәsipting kýtken qújatyna qol jetkizemiz dep ýmittenemiz. Sonymen qatar, dýisenbide biz taghy bir týzetuler paketin jiberdik jәne búl júmysty jalghastyramyz.

Biraq qazirgi núsqada ol múnday ýmitterdi aqtamaydy jәne kelesi kezende tereng jetildirudi qajet etedi.

Bayandalghannyng negizinde, «Aq jol» deputattyq fraksiyasy qaralymdaghy zang jobasyn birinshi oqylymda qoldau mýmkin emes dep sanaydy jәne osy qújat boyynsha dauys beru kezinde qalys qalady.

Azat Peruashev

Abai.kz

1 pikir