Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 2199 1 pikir 4 Qazan, 2021 saghat 11:42

Talant tabighaty

(esse)

«Jalyndaghy» jasyn jyldar

Búl ózi osydan 35 keli (jyl) búryn basymyzdan ótken oqigha-tyn: búldyr da búldyr 1988 jyly «Sosialistik Qazaqstannan» kolbindik «Gorizont-Órkenge» kelip, onda eki ay istep, basred Stolyarovpen kelise almay, aqyry «Jalyn» jurnalyna auysqanmyn. Sodan eki-ýsh jyl búryn «Jalyndy» alimanahtan әdebiy-kórkem jәne publisistikalyq jurnalgha ainaldyrghan basred Múhannyng (Múhtar Shahanovtyn) qaramaghyndaghy qyzmetkerler bylaysha jýielengen eken: Mereke Qúlkenov – basredting orynbasary, Tynyshbay Rahimov marqúm – poeziya bóliminin, Serik Asylbekov – proza bólimining jәne Júmabay Shashtayúly – publisistika bólimining mengerushileri. Ádeby jurnalda – әdeby ortada, sóz ónerining metrlerining arasynda júmys isteuim birinshi, solay bolghandyqtan da yahudiyler aitpaqshy, búlardy «jartylay ghana tanimyn», yaghny men olardy tanimyn, olar meni tanymaydy.

Ásirese proza jaghyn qaraytyn jazushy Serik Asylbekovti «jartylay» jygha tanimyn. Sodan birer jyl búryn «Júldyzdan» «Qúltay» deytin úzaq әngimesin oqyp, qúlap qala jazdaghanmyn: ya qala emes, ya auyl emes, shóre-shóre «pgt»-da dalanyng nәri jetispey ósken, odan song «Órisbaydyng órisi ken», «Baspaqbay shyqqan baspaldaqtar» dep keletin kózqaryqtyrma surettemelermen әueyilenip qalghan jazghan basymdy «Qúltay» qaymaghy búzylmaghan auyl tirligine ýirekshe jýzdirip jibergen. Tipti alghashqy joldaryna sheyin jadymda jattalyp qalypty. IYә, mine:

«Qúltay qyr tósine qyzemshektenip shanshyla bitken biyik boz tóbening basynda shyntaqtap jatyr. Auyq-auyq moynyn sozyp, tómendegi keng jazyqqa bytyraday shashylyp ketken otardyng o sheti men bú shetine bayyrqalay kóz salyp qoyady. Búl mezette otardyng aldy kóz úshynda nar týiedey kólbegen Qospaqtóbening qyrqasyna baryp ilingen. Managhyday emes, auyzdary kóp shiyn bola qoymaghan taza jerding kýrenseli mol otyna tiygennen keyin jónkuin sayabyrsytyp, qadalyp qalypty. Arqasyn kenge salyp bytyrap ketkenimen, pyrday bop qozghalmastan jatyr».

Ay, mayyn shyghara jazghan eken, nede bolsa. Netken idilliya! Birinshi sóilemde Qúltay jatyr tóbede kólbep, songhy sóilemde qoylar jatyr qyrqada jusap – shirkin, osylay surettesem ghoy men de! Mizam úshqan sarshatamyzdyng qapyryghynda kәbiynetimning esigin shalqasynan ashyp tastap, qiyalymdy әlde Jankent, әlde Qazaly jaqqa órletip otyrghanymda, ishke әlgi joldardyng avtorynyng dәl ózi kirip kelmesi bar ma.

Ol uaqytta Sekeng әli uniyversiytet kafedrasynda túryp leksiya oqymaytyn, sodan boluy kerek, sózdi tújyryp qayyrdy: búghan deyin jurnalgha qalalyq qazaqtardyng ýy problemasyn kóteretin bir jurnalistik zertteu josparlanghan eken, – ózining taqyryby da dayyn: «Propiskadan» pәterge deyin», biraq, әttegene, maghan deyin tapsyrghan adamdar ýdesinen shygha almay, ketip qalghan, sony endi kәsiby jurnalist retinde men birdene qyluym kerek (tek «Propiska» degen sózdi tyrnaqshagha alyp jazasyn!).

Gap yuk, Seke! Hudo qoqlasa.

Deuin dedim-au, biraq kókirekte kýlkil túr.

Ap-may, maghan tapsyrmany ocherk-publisistika bólimi emes, proza bólimi beretini nesi? Búl – bir. Ekinshiden, bú jerdegiler subordinasiya degendi bile ma eken ózi – bólim mengerushisining dyrday jauapty sekretarigha, redaksiyadaghy ýshinshi bastyqqa yaky maghan tapsyrma beruge qúqysy bar ma, әuelim?!

Búl sózderdi men ishimnen aittym. Sebebi, kishkene qoy kózderi kisige jylyúshyrap qaraytyn, qazirgi tilmen aitqanda tym-tym pozitivti kórinetin aghamyzdyng boyyn jasyrghan bәige atynday qarapayym bitimine, «temir Maykke» kelinkireytin serippedey nyghyz denesine, sol myghymdyghyna layyq jýndes som bilekterine qarap, andausyzda hýk pen kross arasyndaghy overhend alyp qaludan qauip iyledim bilem. Áyteuir, týbi hayyr – әigili «Jetim búryshty» jaghalap, jez tútqaly auyr esikterdi ashyp jýrip jazghan «Propiskadan» pәterge deyin» problemalyq maqalam oqyrmandar arasynda keng janghyryq tughyzyp, jurnalgha bedel әperdi, al avtoryn Tólegen Aybergenov atyndaghy halyqaralyq (!) syilyqtyng laureaty atandyrdy. Osynyng ózi az olja emes edi.

Keyin bildim, Sekenning bótenning baqshasyna erkindey beruinde, sart aitpaqshy, bir «gәp» bar eken. Aghamyz Almatygha sodan onshaqty jyl búryn saqayynqyrap jәne ýili-barandy shaghynda qonys audarypty. Tiyisinshe, sol kezdegi auyldan kelgen býtkil qazekeng – ýisiz ýy iyeleri siyaqty pәterding zaryn bir kisidey tartqan. Búryn ózi qyzmet istegen «Jalyn» baspasyndaghy pәter kezeginde besinshi bolyp túrghan ol janadan qúrylghan «Jalyn» jurnalyna baspana odan da tezirek berilui mýmkin bolghandyqtan Múhtar aghamyzdyng (Shahanov) sózine senip auysqan. Kónili agharghyr Múhang ol sózinde túrghan – eki jyl aralatyp, yaghny dәl men keler qarsanda kezektegi birinshi Sekene pәter kilti tabys etilip, aghamyz zor quanysh ýstinde jýr eken. Jәne qay jerden deysiz ghoy – júrttyng qoly jete bermeytin әl-Faraby danghylynan sәl tómen Igrek zonadan, «Almagýl» shaghynaudanynyng dәl ózinen! Jazushylar Odaghynyng mýshesine tiyesili shygharmashylyq norma – jeke júmys kәbiynetin qosqanda, tórt bólmeli seksiya! Búnda sol kezdegi pәter bóletin qúdiretti de qúziretti mekemening – kvartburonyng basshysy Múrat Raev deytin azamattyng eseli enbegi bar ekendigin aitpay ketsek әdiletsizdik bolar edi. Ázilhan Núrshayyqov pәterin keneytpekshi bop Raevtan búrynghy bastyqtyng aldyna barsa, әlgi «bylghary bas» chinovnik ýstel qúshaqtap jatyp: «Pisatelige qalada pәter ne kerek – pisateli Sholohov siyaqty derevnyada túru kerek qoy», – deytin kórinedi. Al Sekendi qabyldaghan Múrat aghamyz ózine jazushynyng kelgenin bilip jәne onyng sonau «Aynabúlaqtan» bólingeli túrghan pәterden anau 6-shaghynaudandaghy № 86-shy mektepke (sol kezdegi qaladaghy eki qazaq mektebining biri) balalaryn sýireleuding mashaqatyn aitqan әngimesin týsinistikpen qabyldap, әlgi mektepke asa alys emes jәne auasy taza «Almagýlden» bergizgen eken pәterdi. Sekeng Maghytay jengey ekeui sol qúttyhana-meshitinde әli kýnge túryp kele jatyr jәne sol jerden qyzdaryn qiyagha úshyryp, úldaryn ayaqtandyrdy. Afrin Múrat aghamyzdyng qolyna! Bar ma qazirde bizde, kóp pe bizde kitap oqityn, jazushynyng basyn ardaqtaytyn sonday sheneunik?!.

Keyin búl tauarihty Sekenning óz auzynan esty otyryp, әgәrәky men sol joly Sekenning ornynda bolsam, bastyqtyng aldyna әlgindey mәselemen kirer me edim, әlde... «basqa saldy, biz kóndik» dep, balamdy sol «Aynabúlaqtaghy» orys mektebine auystyra salar ma edim, qayter edim dep oilandym. Sirә, it ólgen jerge tasyp, әurege týskenshe auystyra saluym әbden mýmkin edi. Biraq, men qiynsynghanmen, Sekeng әste ondaygha barmas edi dep oilaymyn – tistey qatyp, balany 6-shy «mikrge» Aynabúlaq túrmaq, 70-shi razezden de tasyr edi. Nege deseniz, bizding Sekeng últshyl, sonyng ishinde radikaldau últshyl bolatyn.

Ya, ya, «últjandy edi» dep jaqauratpay-aq, dәl osylay atymen-zatymen jazu jón.

1980-shy jyldardyng ayaq sheninde, 86-nyng uaqighasy eldi shapalaqpen tartyp qalyp oyatyp jibergenning sonynda «Jalyn» jurnaly «Qazaq әdebiyeti» gazetimen birge últtyng aryn arlaytyn, joghyn joqtaytyn qabyrghaly basylymgha ainaldy. Múhang (Shahanov) qayta qúrudy arqalanyp qúryp jibergen Aral tenizin qútqaru jónindegi jalpyhalyqtyq qozghalystyng shtaby jurnal redaksiyasynda ornalasqan bolatyn. Onyng Kókbazardyng janyndaghy ghimaratynyng esigi beyne bir 1917-shi jylghy Smolinyy siyaqty topsasynan enkeymeytin – Qarshygha deytin ekonomist, Týiebaev deytin ekolog bastaghan últshyl-patriottar toby apy kirip, kýpi shyghyp jatady. Kýnige ondaghan qyzu talqylaular... albyrt jinalystar... qalam úshynan kók týinektey domalaghan neshe týrli baghdarlamalar men tújyrymdamalar... (sol kýnderi ghoy marqúm Raqang – Raqymjan Otarbaev «Qarshyghasy qolynda, / Týiebayy astynda, / Múhang ketip barady, / Kommunizm jolynda» dep keletin әigili tarihy jyryn shygharatyny).

Al endi bar ma, búlar Aydyng kórineu beti, bergi jaghy siyaqty, al onyng tasa, kómes betinde Serik Asylbekov deytin bir generator túrghanyn qyzmettesteri – bizder ghana biletinbiz. Ol kýnderi jurnalda ghana emes, jalpy el kólemindegi sanauly últtyq strategterding birine ainalghan Sekendi Múhannyng janyndaghy «saredvores», qúpiya kenesshi yaky «súr kardinal» desek dәlirek bolar edi – kózimizben kórdik qoy, býginde biz qalypty nәrsedey qabylday beretin Nauryzdy toylau, qostildilik, qazaq tiline memlekettik mәrtebe beru, últtyq júmysshy tabyn qalyptastyru, t.b. mәseleler sol kýnderi Múhannyng auzymen aitylyp, Múhannyng qolymen sheshimin tauyp jatqanymen, aldymen memleket mýddesi, últ qamyna kelgende qashanda oqtauly myltyqtay Sekenning miqazanynda jýielenip, qalamymen qorytylyp, sonan keyin baryp jaryqqa shygharylatyn. Basy tolghan albyrt iydeya, әlgi taqyryptar boyynsha jazylghannyng bәrin tauyp, zerdelep otyratyn aghamyz kolbindik «Qos til – qos qanatyn» teziysi qazaq tiline shygharylghan ýkim ekendigin, arbagha biri jýirik, biri shaban eki atty qatar jegip shabanyn mertiktiretin qaterli is ekendigin jasqanbay aityp, ghylymy negizdegenderding alghashqylarynyng biri deuge auzym barady (osy sózding shyndyghyn keyingi ýshtildilik konsepsiyasy da dәleldep, qazaq tili qazirgi kýiinde ozyq orys jәne aghylshyn tilderine әlemdik jarysta tótep bere almaytynyn kórsetip berdi ghoy). Búdan shyghatyn jol – memleket qúraushy halyqtyng tilining mәrtebesin janaghy әlemdik tilderden zandyq negizde artyq etu, yaghny oghan memlekettik mәrtebe beru. Qúdayshylyghyn aitayyq, alghashynda Múhang Sekenning búl iydeyasyn qoldaghanymen, oghan praktikalyq telu (analog) izdep tosylghany bar. Álemdik tәjiriybede múnday bolghan ba, bar ma ózi deydi ghoy. Tauyp berdi onday júghymdy dәlel-dәiekti bizding tasshaynar Seken: sol tústa Gruziyada gruzin tili memlekettik mәrtebe alyp túrghanyn, sovet kezinde-aq el Konstitusiyasynda solay dep kórsetilgenin qújatymen úsyndy. Álgi qaghazdar qolgha tiygende tastýlektey týlep sala bergen Múhang dereu ózining belgili dinamikalyq «qozghaltqyshyn» iske qosty. Nәtiyjesi belgili – qazaq tili memlekettik status aldy. Biz múny úmytpauymyz kerek.

Sekenning maghan tapsyrma beruinde osynday gәp bar – yaghny basred ony osy qabilet-qarymyn eskerip, últshyldyq iydeyalar boyynsha qyzmetkerlerge tapsyrma beru qúqyghyna ie etse kerek.

Sekeng halyqshyl, últshyl iydeyalaryn auyzben tújyrymdap, kerekti jerge jetkizip qana qoymay, sol tústa osynday taqyryptargha ózi de óndirte jazdy (solardyng kópshiligi keyin «Qazaq mәdeniyeti – qazaq memlekettiligining jýregi» atty publisistikalyq maqalalar jinaghyna endi). Kәduilgi qara maqala, interviulerdi bylay qoyghanda, keybir prozalyq shygharmalaryn da últ mәselelerine beyimdedi. Sonyng biri – jurnalda jariyalanghan «Kishkentay ghana quanysh» deytin әngimesi (keyin «Baqyt» deytin atpen shyqty), ondaghy bas keyipkerding býtkil ómiri últqa qyzmet etu jolynda qoly jetken kishkene-kishkene jetistikterden qúralatyny esimde qalypty. Aytpaqshy, úmytyp barady ekem, Sekeng búl iske әdette «samarqau últshyldar» qatarynda jýretin meni de biraz jekti.

Ángime bylay. Sol 1988 jyly Almatyda metro qúrylysy bastalatyn boldy. Áli de Mәskeu kurantymen jatyp-túratyn bizdikiler maman injener, qúrylysshy izdep, Mәskeu, Novosibir siyaqty qalalargha shygha bastady. Álbette, búghan últ strategi Sekeng jәne onyng iydeyalastary shydap túra almady: tau-ken óndirisi damyghan, nebir «prohodshylar» tәrbiyelep shygharghan, Shmidt Aytaliyev siyaqty osy salanyng akademiygin bergen qazaq óz metrosyn ózi sala alady degen oy qarama-qarsy qoyyldy. Endi osy iydeyany mysalmen dәleldeu kerek boldy da, Sekeng Múhana meni «qalamynyng jeli bar» dep, Tәshken metrosyn zerttep keluge jiberu jóninde úsynys tastady. Jalpy Múhang janalyqty tosyrqamay qabyldaytyn kreativ redaktor bolatyn, dereu qúptap, qolma-qol Aral mәselesindegi ózbekstandyq dosy professor Pirmúhamedovke zvondap, maghan kómek mәselesin de sheship tastady. Ertenine Tәshkenge úshqan meni professor ózi qarsy alyp, Sýleymen Ibragimov deytin aspirantynyng ýiine ornalastyrdy, sonda ýsh-tórt kýn jatyp, Tәshken metrosyn ala topyly aghayyndar negizinen óz kýshterimen salyp shyqqandyghyn, sonyng arqasynda osy sala boyynsha talay maman saylap alghandaryn zerttep bildim. Býginde aty esimde joq әlgi sapardan jazylghan maqalam búl joly da halyq qoldauyna ie bolyp, kópting dýmpuimen hәm is basyndaghylar Múhannan yghysatyndyqtan (ol KSRO Jogharghy Kenesining deputaty bolatyn) endi metrony syrttan adam shaqyrmay, óz kýshimizben salatyn bolyp sheshildi. Búl kýnde «ghasyr qúrylysyna» ainalghan metromyzdyng tarihynda «jalyndyqtardyn» osynday eseli enbegi bar. Men múnyng barlyghyn ózimdi kórsetu maqsatynda emes, jadymyzdyng janylshaq bolmauy ýshin jәne taqyryp ynghayynda, yaghny Múhannyng últ tribuny retindegi kórineu, Sekenning últ strategi retindegi kómestegi qyzmetin atap ótu ýshin jazyp otyrmyn. Bir-birining ghana emes, ýlken men kishining de baghasyna jetken qayran aghalar-ay!

Jalghasy bar...

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz

1 pikir