Senbi, 2 Shilde 2022
Arasha 5454 13 pikir 19 Tamyz, 2021 saghat 13:04

Aron Atabek: Merziminen búryn bosatugha ótinish jazbaymyn

18 tamyz kýni Azaptaulardyng aldyn alu jónindegi top ókilderi Pavlodar oblysyndaghy AP-162/1 týzetu mekemesinde jazasyn ótep jatqan sayasy tútqyn Aron Atabekke baryp qaytypty. Búl turaly Adam qúqyqtaryn qorghau burosy habarlady. 

Kezdesu barysynda Aron Atabek densaulyghynyng nasharlaghanyn aitqan.

«Eki qolym auyrady, joghary kótere almaymyn, býgilmeydi, qalamsap ústaudyng ózi qiyn. Ayaghym auyrady, kamera ishinde ghana jýremin, seruenge shyghudan bas tarttym. Taksofongha qolarbamen baramyn. Etapta soqqygha jyqqan kezdegi jaraqattarym bolu kerek. Tolyq tekseruden ótudi úsyndy, biraq men odan bas tarttym. Sebebi mening jasymda «oblucheniye» alu qauipti dep esepteymin», – degen Aron Atabek.

Mekeme әkimshiligi top mýshelerine Aron Atabekting ambulatoriyalyq kartasyn kórsetken. Onda ol 04.08.2021 jyly qan analiyzin tapsyrudan, flurografiyagha týsuden, buyndaryn rentgenge týsiruden bas tartqandyghy jazylghan. Mekeme basshysy Qapyshev Ádilhan Temkenúly Aron Atabek medisina qyzmetkerlerining baqylauynda ekendigin aitqan.

№ 228 medisinalyq hattamasynda Aron Atabekting sýiek-buyny auyratyndyghy, eki qolynyng da sausaqtary deformasiyalanghany, jarty jyldan beri ish qatu saldarynan ýlken dәretke bara almay, klizma alatyndyghy jәne jýrgende denesi dirildeytini jazylghan.

Búdan bólek, hattamada onyng 30.07.2021 jyly medisinalyq tekseruden bas tartqany jóninde, keyinnen terapevt dәrigerding tekserudi kamerada ótkizgendigi jóninde aitylghan. Dәriger Aron Atabekke serebroskleroz, dissirkulyatorlyq ensefalopatiya, stenokardiya, sozylmaly gastriyt, sozylmaly gemorroy, qol-ayaqtyng artrozo-artitti diagnozdaryn qoyyp, jalpy klinikalyq analiz tapsyrugha, vitaminder ishuge, nevropatolog pen kardiologqa barugha, UZI, OBP jәne rentgenge týsuge kenes bergen. Biraq Aron Atabek onyng barlyghynan bas tartqan.

Kezdesu barysynda Aron Atabek búghan deyin qúqyq qorghaushy Elena Semenovadan sәlemdeme alyp túrghanyn, biraq, Semenovanyng úzaq uaqyttan beri kelmey ketkenin aitqan. Kezdesu sonynda Aron Atabek merziminen búryn bosatugha ótinish jazbaytynyn, ýsh jyldan keyin bostandyqqa shyqqan song tolyqtay ótemaqy tóletuge shaghymdanatynyn jetkizgen. Búghan qosa mekeme basshysynan merzimining sonyna deyin eshqayda auystyrmauyn súrap, sonyna deyin osy jerde qalatynyn mәlimdegen.

Búghan deyin, Úlyqbek Esdәulet, Oljas Sýleymenov, Múrat Áuezov bastaghan bir top qalamgerler týrmedegi aqyn Aron Atabekke arasha súrap, preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa hat jazghan.

«Aron Atabek 2006 jylghy әigili «Shanyraq» oqighasyn úiymdastyrdy, kisi ólimine sebepker boldy» degen jalghan jalamen 18 jylgha itjekkenge aidalyp, sottaldy. Qazaq eli tarihynda ózindik qoltanbasy bar, yaghni, «Qazaq memleketi» t.b. birneshe úiymnyng jetekshisi, aqyn, týrkolog, Jeltoqsan kóterilisining bel ortasynda jýrip, býgingi Tәuelsizdigimiz ýshin kýresken batyrymyz Aron Qabyshúly Atabek auyr qylmys jasaghan qylmyskerlerge arnalghan týrmede otyrghanyna aldaghy jyly 15 jyl tolady.

Jan azaby óz aldyna, týrmedegi qinau men azaptaudyng aluan týrin basynan keshirgen Aron Atabekting densaulyghy birneshe jyldan beri kýrt nasharlap ketti. Jasy 70-ke tayaghan qarttyng eki qoly mýldem kóterilmeydi, jýrekting iyshemiyalyq auruy qan qysymy, býirek-ókpe, buyn aurularyna t.b. ómirine qauip tóndiretin, týrme jaghdayynda emdeluge kelmeytin keselderge dushar boldy.

Sizding el bolashaghynyng yntymaq-birligin saqtaushy retinde Aron Atabekting bostandyqqa shyghuyna kómek qolyn sozady degen zor ýmittemiz», - delingen ashyq hatta.

Artynsha qazaq qalamgerlerining Aron Atabekke arasha súraghan ýndeuin Reseylik qúqyq qorghaushy úiymdar - PEN-Moskva men «Svobodnoe Slovo» assosiasiyasy da qoldady.

«2019 jyly Europarlament Aron Atabekti dereu bosatu turaly arnayy rezolusiya qabyldaghan. Óz halqynyng naghyz úly, 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisining qatysushysy jәne 1989 jyldyng sәuirindegi KSRO halyq deputattarynyng 1 siyezine Qazaqstannyng egemendigi turaly jәne sayasy qudalau kórgenderdi dereu bosatu turaly hatty úiymdastyrushy aqyn Aron Atabek bosatylsyn!», - dep jazdy PEN-Moskva men «Svobodnoe Slovo» assosiasiyasy.

Ayta keteyik, Aron Atabek 2006 jyly Almatyda bolghan «Shanyraq» oqighasyna qatysqany ýshin 18 jylgha sottaldy. Oghan oqigha barysynda polisiya qyzmetkerin óltirdi degen aiyp taghylghan. 18 jyldyq jazany ol Pavlodardaghy týrmede ótep jatyr.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 947
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 794