Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 1590 0 pikir 28 Mamyr, 2012 saghat 05:48

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

 

IV

 

Jana jyldan bastap Ýrimjidegi Janymhan tobyna qarsy ereuil men ýgit ýdey týsti. Gomindang ýkimeti Janymhandy qazna mengermesining bastyqtyghyna, Qaduandy Ýrimji aimaghynyng uәliyligine saylaghan eken.  Ospandy shyrghalaugha mindettelgen búl arnauly quyrshaqtardyng qanqasy u ekenin әshkereleuge biz de mindetteldik. (Ospan batyrdyng әiteuir óz basyna ylayyq emes (bizge júmbaq) bir týrli ózgeriske úshyrap qalghandyghy sezildi. Qanshalyq kerbaghyp bara jatqany, osy ýgitting ýdeuinen kórinip otyrdy.) Júmalyq demalysymyzdyng barlyghyn solar jútyp jatty. Kóshede tónkeristik kýres jolymen olardy gomindangha qosaqtap biz soqsaq, meshitterde islamdyq kýres jolymen «kәpirge» qosaqtap moldalar soqty. «Satqyndardy sasytyp, it jemes jemtikke ainaldyrdyq» degendey entigip biz qaytsaq, «múnapiyqtardyng ornyn jahannamnan kórsettik» degendey, meshitterden alqynyp moldalar shyghady.

 

IV

 

Jana jyldan bastap Ýrimjidegi Janymhan tobyna qarsy ereuil men ýgit ýdey týsti. Gomindang ýkimeti Janymhandy qazna mengermesining bastyqtyghyna, Qaduandy Ýrimji aimaghynyng uәliyligine saylaghan eken.  Ospandy shyrghalaugha mindettelgen búl arnauly quyrshaqtardyng qanqasy u ekenin әshkereleuge biz de mindetteldik. (Ospan batyrdyng әiteuir óz basyna ylayyq emes (bizge júmbaq) bir týrli ózgeriske úshyrap qalghandyghy sezildi. Qanshalyq kerbaghyp bara jatqany, osy ýgitting ýdeuinen kórinip otyrdy.) Júmalyq demalysymyzdyng barlyghyn solar jútyp jatty. Kóshede tónkeristik kýres jolymen olardy gomindangha qosaqtap biz soqsaq, meshitterde islamdyq kýres jolymen «kәpirge» qosaqtap moldalar soqty. «Satqyndardy sasytyp, it jemes jemtikke ainaldyrdyq» degendey entigip biz qaytsaq, «múnapiyqtardyng ornyn jahannamnan kórsettik» degendey, meshitterden alqynyp moldalar shyghady.

Tónkerisshil jastar úiymy atynan sahnagha ataqty dramalardan dayyndap, teatr qoyamyz. Jay halyqqa belet satylady. Baylardy «qúrmetti beletpen» shaqyrtyp, aldynghy orynmen syilaymyz, gomindang men Janymhandardy osy «júrt bedeldilerinin» kýshimen soghatyndyghymyzdy sóiley syilaymyz. «Enbekshi jauyngerler qany men janyn qiyp jýrgende, «bar sengen qúrmetti adamdarymyz» malyn ayap otyrmaq pa», kapitaldyq kómekterin olar da jarysa ataydy, Bashpay uәliyden eki-ýsh ese ýlken baylar on-jiyrma ese kem atsa da alqyna shyghady.

Sóitip, jaudy soqtyq dep bәrimiz de alqynyp jýrdik. Alqyna-alqyna baylar alshanday týsti de, moldalar aspanday týsti. Erbol aitqan «jaghday» eselep qayta juandady. Osy «jaghday» qoldap, Kәkimbaydan Núrasyl qúnyn qughyzbady da, Qúryshbekter qoymaytyn bolghandyqtan, semiyasynyng túrmysyna azdap «ýkimet kómegi» shyqty. Ospan moldanyng dauyn da osy «jaghday» qoldaghandyqtan, halyq bólimi lajysyzdanyp, bizge on bes iri qara tóleudi kesipti. Búghan Bighazy renish bildirip qaytty da, semiya kenesinde sheshem ekeumiz kenish bildirdik.

- «Ospan moldanyng óz qolyndaghy kýili maly da qyrylghanda, bizge qulyqpen qyrghyzghan aryq-túraghy qúndy bolmaq pa» degen sózben qansha tiressem de osylay kesti, - dep narazylyghyn Bighazy eseledi.

- Áyteuir jarymgha týsirui men uaqyt kespegeni bizding de kýi-jayymyzgha qaraghandyghy ghoy, balam, - dep, sheshem basu aitty, - «shyghasyna iyesi basshy» degen. Osaldyq ózimizden ótken song boldy. Endi bas aman bolsa, bir óteler!

- Bizding ýiding eng zor qyrsyghy kónilshektikte bolatyn, - dedim men, - osy tóleuimiz - myqty sabaq. Ekken azyqtyq astyghynnan sen tóleme, shәilyq sýttik jalghyz siyrynan sheshem airylmasyn! Baylyghymen bastyryp, qaryndasyndy әketpek edi ghoy, jenis osy. Endi men de joqshylyghymmen bastyryp, ailyghymnan asyryp jýrip, birneshe jylda ótep bolamyn.

Ýstindegi auyr jýkti júlyp alghanday búl sózime sergy kýldi Bighazy. Kýlip jiberdi de kýrsindi.

- Osy ýkimetting qit etse «jaghday» deytini qiyn eken. Qiya bastyrmaytyn bolyp barady ghoy, qaydan shyqqan qyrsyq búl?!

- «Jaghday» degenimiz - Ospandardyng janama aty emes pe. «Batyr Ospan», «molda Ospan», «bay Ospan» dardy «Jaqan», «Jaqay», «Jaqash» dey túrmasaq, gomindang - Janymhandar tartyp әketedi deydi. Dәl qazir «Jaqaydy» on bes qana qara alugha kóndiruining ózi biz ýshin ýlken qamqorlyq!

Jaghday túmanyn qaptatqan «qara kýshterdi» osylay teneulermen ghana atap kýlip jýre berdim. Kýlmesem miymdy kýidiretindey, jan-sezimimnen kýigelektik arylar emes.

«Jaghdaygha» qarsy osynday sezimmen tym qatty «kýlgen» Baqaydy saqshy qamap qoyghanyn estidim bir kýni. «Aq saytan» Múqandy keshki qaytar jolynan tostym. Keleshekte qanday kýige týserin bilmese «aq saytan» atala ma, tónkerisshil jastar úiymyna kirudi talap etip jýrgenin biletinmin, jastardyng ashty qaljynynan moyyp, tym «aq jarqyn» beynege engen de jarqylday týsken bolatyn, men qaytyp kelgeli sol bir aldap aparyp qolgha aluynan bolghan narazylyghymdy juyp-shayyp ketiru ýshin keshirim súraghyshtap jýretin. Men sonyng aqysyna Baqaydy shyghartpaqpyn.

- Ei, aq saytan, Baqaydy nege qamadyndar?

- Bigha, aq saytan dep atamandarshy múnan son, Qúday biledi, ne súrasang bereyin.. araq ishemisin?!

- Baqaydy ertennen qaldyrmay shygharyp ber!

- Qúday biledi, men myng yshqynsam da shyghatyn jerde emes ol, qolymnan kelmeydi, Bigha!

- Asqazanynnan boyyna tarap ketip pe edi?! -degenimizde qarqylday kýldi. Asa yqylasty kórinetin týp-túnyq, «shynayy», «ystyq» kýlkisinen tym qabiletti artist ekenin bayqatty. Doghal múrny men qoy týktiliginen kóp qyrylyp kók ayazdanyp túratyn iyegi, qalyng qasy, dóngelek súry kózi kýlkige týgel beyimdelip, qanday keyipte, ne dese de nandyratynday. «Aldar kóse men Qojanasyr rólin oryndatar ma edi» dep oiladym. Baqaydyng qamaluyna ózining qatyssyz ekenin aitty ol:

- Qolgha aldyrghan bólim bastyghynyng ózi, tym qatty qatelesipti.

- Ne qypty?!

- Baylardy sypyra boqtap, kóshede aiqaylapty. «Joghalsyn betsiz jaghday» dep úrandaghan kezderi de bolghan.

- Mine, múny estigen ózing ekensing ghoy, sol úranyn anyqtaghan bolyp týzey salmaymysyn!

- Astaghypyralla, estigen kóp adam túrsa, men qaytyp týzetpekpin? - dep taghy da qarqyldady.

- Solay úrandaghan sebebin dúrysta! Ózing keleshekke senemisin, osy jaghdaygha senemisin?!... Baqaydyng keleshegi núrly dep senemisin, baydyng keleshegi núrly dep senemisin?!

Shyn yqylaspen qarqyldap taghy kýlgen «aq saytan» kýlkisin short tiya sóiledi:

- Bigha, dәl qazir osy filosofiyanyng ózi Baqaydyng úranynan da qaterli. Qúday biledi. Men - ózing ghoy... sózinning dúrystyghyn tolyq týsinemin. Biraq, osy jerde qalsyn, basqa eshkimge búlay sóileushi bolma!

- Bizding jýregimiz qorqa-qorqa pysyp, shynyqqan jýrek. Keleshegimiz núrly ekenin eshkimnen jasyrmaymyz, osy sózimdi material etip, taghy bir qamatsyn dep aityp túrmyn saghan. Negizinde sening qoryqqanyng jón! Ol - naghyz proletar júmysshy. Tizesi batqan boq qaryn baydy boqtaudyng nesi sham?!

«Aq saytan» asa jaghymdy kýlkisimen taghy bir kýldi de, naghyz shynshyl shyraygha kele qaldy:

- Bylay bolsyn, Bigha, ol kóp sor keship ósken jigit qoy, Qúday biledi, janym qatty ashidy. Sondyqtan aitamyn, jastar úiymy jaghynan talap qoyylsa men qylmys jaghynan jenildeteyin.

- Ol mýshe bolghan joq. Jastar úiymy sondyqtan talap ete almay otyr.

- Olay bolsa, birsypyra jastyng birlesip, aqtay jazghan talap aryzyn әkel, bastyqqa men kirgizip sóileseyin...

Osyghan kelisken song ýige bara salyp kóp adam atynan aryz jazdym. Sóz birlestiru ýshin Baqaygha bir hat jetkizip qoygha tura keldi: «Kóp adam atynan seni aqtap, saqshygha aryz jazdyq, sen óz jauabynda «sol kezde mas edim, pәlen baydyng úryp, aqymdy bermey, júmystan qualap jibergeni esime týse ketken de, sony boqtaghamyn» dey ber», dep úp-úsaq jazylghan osy hatty kampit qaghazyna orap shiyrshyqtap, nan arasyna salyp pysyrttym. Tanertenine Bighazy bir shәinek shәiimen týrmege kirgizip qaytty. Ataqty Baqaydy aqtaugha kóp qol qoyyldy. Aq saytangha óz qolymmen tapsyrdym.

Týsten keyin mektepten qaytyp kele jatqanymda ýlken meshit aldynan Erbol kezigip, sóilese ketti. Fevral sonynyng jylymyq ashyq kýni edi. Temeki oradyq. Qayda túrghanymyzdy da sezbey qalyppyz.

- Petr birinshining saqalgha nelikten óshteskenin endi týsindim, - dedi ol, - әr talynan bir pәle óredi eken ghoy!

- Pәle ghana emes, pәtuә da óredi. Sóz taba almay qalghanynda etektey saqalyng bolsa sony syilay berseng bolghany, jenilgenindi sezdirmeydi. Onday qysylshanda kóseden sorly eshkim joq. Qoly qayda tiyanaqtaryn bilmey, tanauyna kirip te ketedi. Saqalyng bolsa tekeshe sýze de bilesing ghoy shirkin!

- Meninshe, onday sýziser shaqta saqal tayaq jeuding ghana tútqasy. Pәlesin órgizip ýlgirgenshe sap ete týssen...

- Hoyt, múnapiyqlar! - dep syrtymyzdan zirk ete qalghan dauystan selk ete týstik, saqal turaly sóilesip túrghanymyzda kýiektey aq buryl atyshulysynyng ózi jetip kelipti, «qazy әjim» shyghyp, qarap túrghanyn kórmeppiz. - Kir múnda dep iymek tayaghymen núsqay búiyrdy.

- «Tútqasynan» ústaghysh bolsan, endi ústa, - dep Erbolgha kýle kýbirlep, meshitke kirdim. Qazy kórinisimen temekimdi qaraton jenining ishinde óshirip tastay salyp edim, Erbol sausaghynyng arasyna shoshita qystyryp kirdi. Qazy lәm demey alshandap baryp, mehrap aldyna maldas qúra qaraghanda, mol saqal qúiyn soqqanday úitqy silkindi. Biz edenge jayylghan kilem ýstinde týregep túrmyz. Men qolymdy jan qaltadan shygharmay, bir ayaghymdy qasaqana aldygha soza tastap selkildettim de, Erbol temekisin shoshaytqan kýii túra berdi. Qazy әji jaraghan burasha aqshiyp, ýnsiz qadaldy. Kóbiktey shashyla shúbalghan saqaly dirildep silkine týsti.

- Bura qay uaqytta jaraushy edi? - dep jymidym Erbolgha qarap.

- Ýshting aiynda.

- Nauryzgha deyin qaytpaydy eken-au!

- Ne dep túrsyndar? - dep zekidi qazy.

- Sizding ne deytininizdi kýtip túrmyz, - dedim men.

- Ruzy aiynda temeki tartatyn qaydan kelgen múnapiyqsyndar?!

Erbol myrs ete týsip, ile qayyrdy jauabyn:

- Múnapiq emes, mupiyqpyz taqsyr, ruzyny biz bilmeymiz.

- Sen qay mellәt?!

- Sibemin.

- Senshi?!

- Mongholmyn.

- Bar, bar, ket malghúndar, ket! - dep iymek tayaghyn sermep, qaltaqtay týregeldi qazy imam. - Ket, ket, dereu shyghyndar!

- Óziniz shaqyryp kirgizdiniz ghoy taqsyr, jylynyp alyp shyghayyqshy! - dep Erbol meshke qaray kýle jyljyghanda qazynyng tayaghy qúiryghyna sart ete týsti;

- Kәpir jylynatyn ýy emes búl, tez joghal bәdbahiyt!

- Myna tayaghynyz músylmannyng ghana qúiryghyna arnalghan tayaq. Kәpirding qúiryghyna úrsanyz synyp qalady, - dep qarqyldap kýle shyqty Erbol...

Taghy da jetip kelgen júma kýngi «gomindang - Janymhandargha qarsy» kóshe ýgitine «jaghdaylardyn» osynday asqaqtaularyn da qosyp jiberdik, halyq eng kóp jinalghan tórt kóshede búl kezekte men sóiledim, gomindang - Janymhandar siyaqty ashyq jaudyng ozbyrlyghyn shekteuge armiyamyzdyng qúdireti tolyq jetetindigin qansha tópeley dәriptesek te jol ashyq qoy. Biraq óz ishimizdegi «Jaqandardyn» ozbyrlyghyn shekteu jóninde dәl qazyr ashyq sóileu qaterli edi. Tileui qabyl bolghyr shynayy demokratiyalyq zanymyzgha myqtap jabystym, zandy ýgitteu jónimen ghana býre týsuding ynghayy kele ketti. Últtar tendigin, din - senim erkindigin, әielderding erik-tendigin, taptar arasyndaghy qanamau-qanalmau zandaryn bir-birlep talday týsindirdim de, mysal qosyp «Jaqandardy» bir-birden nyghytyp, myty óttim: «belgili bir imam» dep qana atap, «sibe» men «Mongholdy» islam tergeuine aluyn mysaldap masqaralaghanymda kýlkiden tórt kóshe janghyryqty. Key qyzdardyng óz erkinen tys zorlyqqa úshyrap qyspaqqa alynuy, «qalynmal» men «әmengerlikke» mataluy da, paraqorlyqtan kedeylerding qanaluy da, ózin úrghan qojayynyn boqtaghany ýshin júmysshynyng qamaluy da kýlki tolqytarlyq aishyqty mysaldarmen bezeldi. Qatularyna tújyrdym sonynda:

- Búlardyng bәri de demokratiya zanyna qayshylyq, búlardyng bәrin de sózsiz shekteuimiz qajet! Keybir aq sәldening astyna qara bauyr býii panalaytyny bar. Shaqqyzbau ýshin de, shapqyzbau ýshin de, shaghylmau ýshin de, shaqpau ýshin de jana zaman zanyna, zandylyqqa úmtylayyq! - dep sәkiden týse jónelgenimde qalyng qol kóterile sermelip, shapalaqtar shatyrlap ala jóneldi....

Kertartpa «Jaqan» men «Jaqashtardyn» óktemdigin osylay eptey jiktep jýrgenimde, klastarda oqytyp jýrgen sabaqtarymdy Nabiolla molda óktey shektep jýripti. Ár klasqa kýnine bir saghat din sabaghyn ótetin moldalardyng ne sóilep, neni ósiyetteytinine kelgeli zer salmaghan ekenmin. Mektep qyzmetin basqarugha kezekshi bolghan bir kýni týsten keyingi birinshi saghatta klas araladym. Kezekshide oqytushylardyng kelgen-kelmegenin, sabaq ótegen-ótemegenin de baqylaytyn mindet bar bolatyn, qarama-qarsy eki bólmedegi besinshi klas pen tórtinshi A klastyng auyz bólmesine kirip túra qaldym. Tórtinshi A klastyng esigi shala jabuly, eshkim joq eken. Besinshiden Nabiollanyng qazymyr ýni estildi. Eki klastyng da «din» sabaghy saghaty bolghandyqtan, qos molda «tabyndaryn» qosyp jiberipti. Ýlkeni - Nabiolla sóilep túr. Sózi qúlaghymdy ynghuyrlaghanday, tyjyryna tyndadym.

«...Sizderge búl turasynda az sóilemep edim ghoy, qúlaqtarynyzdan aghyp ketken taqiletti. O dýniyede kýnәlaryng maghan artylmasyn, taghy aitayyn, pәn sabaghy - osy jalghan dýniyede nan tauyp jeuding ghana sózi. Onyng aldy bar, arty joq. Al din - Alla sózi. Pәny dýniyege de, baqy dýniyege de zәru ghylym, búl dýniyede nan, o dýniyede iman!... Qaysysyn oqu qajet ekenin qane, oilanyp kórinder!... Múghalymderinning sózi de, ózi de әdemi bolghan son, sonyng auzyna qarap otyryp, bizdey alqa-salqa molda sózin úmytyp qalmandar! Alla Taghala uatabәrәkә  pәndәlaryn azghyndyqtan saqtau ýshin ilahy haq ghylymyn ýiretuge mahsús jibergen rasulolla sózine ilanynyzdar! Iman degen osy. Uasuasy әzәzil Álhananyng sózi qashan da, qanshalyq әdemi bolghanymen de adamzatty azdyrushy zahar ghana!...»

Auyz bólmede búdan artyq tynday beruge shydamym jetpedi. Jaybaraqatsyp qana kýlimsirey kirdim. Oqushylar klas bastyghynyng sәlem komandasymen tik týregeldi de, mening bas iyzey kórsetken jedel isharammen otyra qalysty. Tez baryp, tereze aldyna ózim de otyra kettim. Jym-jyrt; molda da jym bola qaldy. Siysu ýshin tyghyz otyrghan eki klas oqushylarynyng arasynan iri múrttylarym jymyn-jymyng kýlip, maghan qaray berdi. «Moldanyng әlgi sózin estidi me eken» degendey. Týpki tereze aldynda otyrghan kishi molda olargha kózining astymen ghana qarap qoyyp, dual shertti. Eki týrli ústazdyng pikirleri qayshykez ekenin estiyar, zerek oqushylar tolyq týsinetin. Nabiolla býgejektep kidirip qalghan son-aq kýlkiden qystyghyp, búghyp alysty.

- Moldeke, «sabaghynyzdy» jalghastyra beriniz! -degenimde kóbi shiqyldady.

- Ápindim bir qyzmetpen kirgen shyghar dep kýtip túrmyn. Sóziniz bar ma edi? - deuinen «sózing bolmasa shyghyp ketersin» degendey nysay baryn týsine jauap qattym:

- «Ápәndiniz» de óz shәkirtiniz edi ghoy, sizden sabaq tyndamaghanyma kóp boldy. Saghynyshtymyn. Bos uaqytymda esty otyrayyn dep kirdim, sóiley beriniz.

Búl sózime oqushylar du kýldi de, short tyndy. Nabiollanyng aq qúba jýzi qyzghylt tarta qalghan eken.

- Bizde siz tyndarlyq ne sabaq qaldy deysiz, әpәndim, osy klastardyng bas múghalimi siz bolghan song birer pikiri bar ma eken dep jaltaqtap qaldyq.

- Sabaghynyzgha qazirshe pikirim joq, degenmen, qyzu júmys ýstine kelgen adamnyng «iske sәt» deytini bar ghoy, kәde ýshin «qasiyetti» ósiyetinizge bir auyz sóz qystyra keteyin,  kýlmender, azamattar, kýlmender!... Myna ústazdaryng mening de alghashqy ústazym bolatyn. Aqylgha «qonymdy» ósiyetterimen mening de aqylymdy arttyryp shygharghan, demek, ústazdarynnyng da ústazy, airyqsha qúrmettender! Búl kisining әrqanday sózin jaqsy tyndap, aqylgha salyndar! Eng az bolghanda pikir jýrgizu qabiletterindi artyltady. Al zanymyzda diny senim erkindigi bar. Mektep degen medirese emes, pәn ghylymynyng orny bolsa da, ýkimetimiz din sabaghyn da qosymsha oqytudy tapsyryp otyr. Ekeuine de oqytushy berip, olargha enbekaqy tólep zor rashot shygharyp oqytyp otyr. Demek, qazirgi auqym talabyna ekeui de qajet. Sondyqtan, eshqaysysyn ala-qúla demey, teng oqugha, teng iygeruge mindettisinder, sózim osy ghana, - dey sala kilt búrylyp, art jaghymda túrghan moldagha kýbirledim, - osynym әzәzildik emes shyghar, Moldeke?

Esikke bettegenimde taghy da izetpen týregelgen oqushylargha qol sermey shyghysymmen oqushylar duylday kýldi. Ústaz ýsteli shart ete týsti:

- Sonsha nege kýlesinder, ónsheng dórt ayaq?! - degenine kýlip jiberip, artqy sózin tyndamay kete berdim.

Nabiollanyng ózimdi әzәzilge teneuine kýlkim kelse de, oqushylardy mening ótep jatqan sabaqtarymnan suytu pighylymen býkil ghylymgha, materializmge qarsy shabuyl jasaghany yzamdy keltirdi. «Búl asa mesheu, kókiregi qaranghy moldanyng ózining ghana kerbaghuy emes, býkil jana halyqty - keleshek qogham iyesin kerbaqtyrugha tyrysqan, damyp órkendeu jolymyzgha kese-kóldeneng jata qalghan keri tónkeristik әreket qoy. Solay bolsa da, tasqyndy ózenge shirigen tomar bóget bola alar ma, qarymdy tolqyn ózin de qaghyp әkete bermeushi me edi? Ózine osyny onashada eskertip qana qoya salayyn» - osy oimen Nabiollanyng klastan shyghuyn tostym.

Jazghytúrymnyng jayly shuaqty kýni bolghandyqtan saghat aralyq demalysta oqytushylar dalada jýrgen, bólme onasha edi. Moldany shaqyryp kirgizdim de, oryndyqqa otyrghyzdym.

- Moldeke, janaghy eki klas oqushylaryna sóilegen sózinizdi estip kirgenmin. Sol sózinizding qateligin ózinizge ghana aityp qoymaqpyn. Basqalardyng aldynda aityp, betinizden alghym da, eshkimge mәlimdegim de kelmedi. Alghashqy ústazymsyz, ayaymyn sizdi. Tughan elinizdi, keleshek úrpaqtarynyzdy siz de ayanyz... «Pәnning aldy bar, arty joq, jalghan dýniyenin, nan tauyp jeuding ghana sózi. Ony oqyma, dindi ghana oqy» deuiniz, eng júmsaq sózben aitqanda, eshkiminizdi de ayamaghandyq. «Qaranghylyqqa qala ber, keren, mylqau, kózdi soqyr ógiz bol» degen sóz. Bilim - ónerdi kereksizge shygharudyng osydan basqa eshqanday maghynasy joq. Kóp ómir kórip kele jatyrsyz ghoy, múny týsinesiz.

- Poh, ózing jetilip alghan song meni balansha tarbiyalaghyng keldi-au endi... sonda ne demeksin, qysqartyp aitshy, әpәndim!

- Qysqartyp aitsam, bir-aq sóz. Qatty tiyer dep sipalap otyr edim, anyqtap aitudy súradynyz ba?... Ghylymmen aityspanyz demekshimin, «ayghyrmen oinaghan at arqasyn aldyrady» deushi ediniz ghoy?

Miyghynan jymiya myrs ete týsti Moldekem, kózi qyzara shatynap, shoq saqaly maghan qaray japyryla tóndi:

- Taghy ne aitpaqsyn?!

- Búdan basqa aitarym joq. Ghylym sabaghyn óteushi múghalimderdi әzәzilge teneuinizge kóptegen shәkirtteriniz kýldi ghoy, shynynda kimning әzәzil ekenin týsingeni. Búl sózinizge men toytarys aitpasam da jetkilikti boldy.

- «Menimen aityspa, arqandy aldyrasyn» deding be, aighyrym kim sonda!?

- Ghylym! Sizshe, pәn!... Onyng tarpyghan jauy kómilmey qalghan emes!

- Estidinder ghoy, әpendiler? - degende ghana qarappyn, moldanyng alghashqy qiytúrqy dauysymen-aq oqytushylar jinalyp, esikten qarap túr eken. Solargha bajyraya qarap sóiledi. - Menimen aitysqanyndy bir-aq tarpyp, kómip tastaymyn, aighyryng - men demedi me!?

- Búl ne sóz ózi. Talqylarlyq mәsele siyaqty ghoy?! - dep mektep mengerushisi Arysbek qasymyzgha kelip, ekeumizge kezek qarady. Kәdimgi qara múrty ishki kýlkiden oinaqtay týsti. Molda aityp bolghan әlgi shalduaryn qaytalay almay qalghan son, men qysqasha talap qoydym:

- Qazir sóileuge demalys uaqyty bitti. Oqushylar sabaqtan týsken son, múghalimder jiynyn ashynyzdar, tolyq sóilep bereyin. Búl - oqu-aghartu qyzmetimizding bir ýlken mәselesi!

Mektep mengerushisi bas iyzep qalyp edi, oqu bólimining mengerushisi Sәrsen kijie qarady maghan:

- Qit etse jiyn shaqyratyn ne túr, - degende sarghysh kók kózi jarq ete týsti, - onasha sóilesip, ekeu ara ghana týsinise salsa bolmady ma?!

Arysbek búl aqylgha da qosylghanday oqys bas iyzep qalyp, Sәrsen men maghan kezek qarady.

- Búl mektep - mektep boluy kerek pe, medirese boluy kerek pe?! - dep eki mengerushige men de kezek qaradym. - Múnda din sabaghy ghana kerek pe, pәn sabaghy da kerek pe?!... Búl Moldekeumizding aramyzdaghy ghana mәsele me?... Sәke, búl eng aldymen, sizding - mektepting ghylymy mengerushisining izdep jýrip tekseretin isiniz bolugha tiyis! Jiyn sizding basshylyghynyzda ashylsyn!

- Týsten keyin júmysym bar, kele almaymyn jәne býgin eden juylady, bólme bosamaydy! - dep shyghyp jýre bergen ghylymi, mengerushige basqa oqytushylar ýdireye qarady.

- Joq, Sәrsen toqtashy, - dep qaldy Arysbek, - osynday sózdi men de emis-emis estip jýr edim, jiyndy býgin-aq ashalyq!

Oqushylar tarasymen mektep qyzmetkerleri týgel qalyp, ghylymy mengerushini jarym saghat tosyp edik kelmedi.

- Shorttiy*, - dedi mektep mengerushisi, - sóilese bereyik, aldymen sen sóile, Bighabil!

- Jiyndy talap etken men edim, - dep soza kýrsindim, - Moldekemdi sózben toqpaqtap alu ýshin emes, oqushy tәrbiyeleu - oqytu júmysymyz ýshin layyqty bir metodqa kelisip alu ýmitimen ghana talap ettim....

Sózdi osylay jaymashuaqtay bastadym da, eki klas oqushylary aldynda Nabiollanyng sóilegen sózi men óz sózimning qalpyn búzbay sóilep berdim.

- Osylay ghoy, Moldeke?! Tәlim-tәrbie júmysyna qaysynymyz kese-kóldenen, әzәzil bolyp jýrmiz, qaysynymyz aighyrlyq kórsettik; endi qalay tildeseniz de osy oqytushy - qyzmettes kópshilikting aldynda tildenizshi, qane, sóz sizdiki!

- Maghan sóz qalghan joq, - dep syrt búryla kýbirledi molda, - ne desender de senderdiki jón bolyp túr ghoy, auyz ózderindiki, sóiley berinder!

- Ne degen sóziniz búl? - dep Arysbek tikireye qaldy oghan, - klasta sóilegen sózinizdi Bighabil búzyp jetkizip otyrsa, aitsanyzshy, sóz endi sizge berildi!

- Sóiley berinder dedim ghoy! - dep taghy kýbirley salghan moldagha múghalimder dýrse qoya berdi.

- Bolmapty, bolmapty, - dep aldymen Dәulet basyn shayqap-shayqap jiberip bojbiya qaldy.

- Odan tómengi klastargha da moldanyng osylay sóilep túrghanyn men de bir estip qalghanmyn, - dep qana qoydy Qiyalzat.

- «Mening oqytqanymdy ghana oqyndar, basqasy kereksiz» degen sóz boldy ghoy búl? -dep Qaysen tyndy.

Auyz ýiden ayaq tyqyryn estip, Sәrsen kelgen bolar dep kýttim de, kirmey qoyghan son, esikten qaradym. Syrtqy esikke sýiene qoyghan Sәrsen syrtqa qaraghan bolyp túra berdi. Baspalap tyndaytyn tynshylyq әdetin әli tastamaghanyna yzalana kelip qayta otyrdym, әnshi Mәulen men jәne bir-eki múghalim de qysqasha sóilep, syqaqty narazylyq kórsetti:

- Joq, ol ghana emes... Osy mektepti mediresege ainaldyrsaq qaytedi?!

- Olay bolsa dәreting joq dep bizdi esiginen de qaratpas, tayyp túrghanymyz jón shyghar?

- Eng kóne ústazynan, «men ghana perishte, basqa oqytushylarynnyng bәri әzәzil» degen týsinik alghan shәkirtteri endi bizdi taspen atqylaytyn bolar?!

- Moldeke, sóileniz, - dep qaytalady Arysbek, - moldagha sóz bergenbiz... «әzәzil» degeniniz ras pa, sony aitynyzshy tym bolmasa!

Nabiolla jaratpaghan shyraymen ernin jymqyryp qoyyp, miyghynan suyq kýlimsiredi:

- Ázәzil degen men aitpasam da kórinip otyrmay ma, bәrindi maghan lezde shúqshita qoyghanyn kórmeymisiz?

- Short, basy joq, ayaghy joq búl ne degeniniz! -dep Arysbek shytyna qalghanda syzdana kirgen Sәrsen esik jaqtaghy oryndyqqa qisaya ketti. Oghan bir qarap qoyghan Arysbek, múrtyn jybyrlatyp qayta kýlimsirey jalghastyrdy sózin, - әzәzildigi bolsa siz de ashyq dәlelimen sóilep, kópshilikke týsindirmeysiz be!

Nabiolla ernin taghy da jymqyra, suyq kýlimsiredi. Sәrsenge «kórding be pәleni» degen beynemen basyn bir iyzep qalghanda, shoq saqaly dir ete týsti:

- Osy qazir-aq bәrimizdi qyrylystyrady. Kim ekenin sonda týsinesiz mýdir әpәndi!

- Moldeke, - dedim men bәseng ýnmen, nervimning qatty shiraghanyn sezdirmegim kelip ishimnen tyghyla sóiledim, - men sizdi kýni býginge deyin syilap keldim. Ýlkendiginizdi, ústazdyghynyzdy syilap edim, olay bolmaghanda, sol sózinizdegi óz әzәzildiginizdi sol oqushylarynyzdyng aldynda-aq kórsetip, auzynyzdy ashyrmaytyn dәlelmen buyp tastar edim. Eger men sizshe teris ýgittesem, sizding sabaghynyzdy oqushylargha mýlde oqytpay tastata alar edim, ózinizding ne istep qoyghanynyzgha qaramay, qúrmetteushinizge shýilige bermeniz... mening әzәzildigim bolsa da, aighyrlyghym-asqaqtyghym bolsa da, sizding sabaghynyzgha bógettik qylghan sózim bolsa da aitynyzshy qane osy jerde! Men bolghan isti bolghan kýiinde ghana ashyq sóilep, әzәzildikting qarsy jaghynda otyrghanymda sizdi kim bógep otyr!?

Molda ornynan atyp túryp taqiya astyndaghy jaltyr basyn sipady da, qolyndaghy tymaghyn silke sóiledi:

- Baghana kómip tastaymyn degen sózin estidinder ghoy, qúlaqtaryng bar, mine endi «buyp tastaymyn» demedi me, búdan artyq ne kerek senderge, al, qaytse óitsin, -dep jónele berdi, - Allanyng jazghanyn kórdim men de!

- Molda toqtanyz, otyrynyz! - dep artynan kýlimsirey qaraghan Arysbek Sәrsenge ymdady, - ghylymy mengerushi, siz qaytaryp әkeliniz anany!... «Din sabaghyn shektedi» dep qazir qazygha jetedi ol, din men pәn arasyndaghy qarsylyqqa ainaldyrady!

- Mening ne qatysym bar? - dedi Sәrsen, sarghysh kók kózi kýlimdep bizding aramyzdaghy aityspen «oynaghysy» kelgeni bayqalady, - týrtkilep tulatqan ózderin, qúlaqtap juasytyp alarsyndar!

Búl sózge shamdanudyng ornyna taghy da kýlimdey qarady Arysbek:

- Shorti, búl qalay sóz? Múnday mәselege ghylymy mengerushining qatysy bolmasa, endi kimning qatysy bolmaq?!

- Qanday is ózi, aldymen úqtyryndarshy? -dep Sәrsen meni ózine arnayy qayta sóiletip, qayta jýgindirmekshi boldy. Múghalimder endi oghan tigile qarap qaldy da, men shalqaya týstim. Bolghan mәseleni Mәulen sóilep berdi.

- Endi tolyq úqqan shygharsyz? - dedim Sәrsenge, qaysynymyzdy jaqtasanyz da óz erkiniz. Molda shaghymyn qayda baryp aitsa da jauapker ózim, ony toqtatyp, kelistirip qoy dep jalynbaymyn, biraq, qyrqynshy jyldary oqushynyz Oraz, Ghazireyil men Gitlerdi tenestirip, «qanisher» dep ataghanda Beksapa ýsheuimizdi eki-ýsh saghat qysap tergep ediniz, esinizge týsken shyghar, sonday qaymana bir sózdi sayasy mәselege ainaldyryp, jabysa ketetin siz ediniz, býgin ghylymy mengerushi bola túryp, mektepting ghylymy sabaqtaryna shabuyl jasalyp jatqanda «qatysym joq» dep oqshaulanuynyzgha tandanamyn!...

- Shorti, - dep Arysbek búl sózime iyghyn selkildete, qúiqyljy kýldi. Ol jaydy Qiyalzat oghan kýbirley týsindirip jatqanda, Sәrsenge basqa bir negizgi talaptyng shetin shyghardym:

- Mektebimizdegi oqu jaghdayynan sizge qoyatyn taghy bir talabymyz bar. Búl - Qaysen ekeumizding basymyzgha kóbirek týsip jýrgen qiynshylyq, - dey sala Qaysenge iyek qaqtym. Sen sóile degenim edi.

Tartysty, dauly sózden shalghay jasaghysy keletin túiyq Qaysen sugha qoy toghytqanday iytermelemese sóilemeytin. Aldynghy kýni múndasa qalghanymyzda osy talapty aldymen sol kótermekshi bolghan. Mening iyegimdi kóre sala sóilep qaldy:

- Osyny men sóileyinshi! - dep aq qúba jýzi qyzghylt tarta kidirdi. Sóiler aldynda isteytin bir «júmysy» qalyp, sol ýshin kidirgenine kýlip jiberdim. Múrnyn súq sausaghymen japyra sýikep aldy da, sonan song sausaghyn ekinshi qolynyng alaqanyna sýrtti, vazelen jaghynatyn adamsha endi qos alaqanymen sylap «eritip», sinire otyryp sóilemek. Osylay sóilese sózining de sinimdi bolatynyn biletin siyaqty. Maylanghan arbaday syqyrsyz syrghytyp sóiley jóneldi, - ózderiniz bilesizder, bizding joghary klas oqushylarynyng qayta pysyqtaytyn búrynghy sabaghy kóp, gomindannyng qyrsyghynan oqy almay, úmytyp ketken. Jana sabaqtaryn iygeruge sol әli bóget bolyp jatyr. Bos uaqyttarynda óz ýilerinde jeke-jeke pysyqtatayyq desek, klas sypyrylatyn, tazalanatyn uaqyt dep, oqushylardy quyp shygharatyndar bar...

Mektepke qúla jorghasymen ghana kelip-qaytyp, ynghay at ýstinde basqaratyn Arysbek búl sózge eleng ete týsti:

- Shortyi, quyp shygharatyn kim?!

Qaysen múrnyn taghy bir sýikep alyp, alaqanyna sylay berdi, endigi sózdi jaghymdy bolmaytynyn týsine bógelgenin bildim de, jauabyn men qayyrdym:

- Quyp shygharyp jýrgen oqu mengerushisi. Ótkende ekeuinizge aityp edik. Úmytyp qalypsyz, qiynshylyghymyz asyp barady. Endi Sәkene talap retinde aituymyzgha tura keldi. Myna storjynyz - ózinizding ýy júmysshynyz bolyp qalghan; ýidegi júmysynyzgha ýlgire almay qalatyn bolghan song klastardy erte jughyzyp qúlyptap tastau kerek bolypty. Mekteptegi sabaq pysyqtau uaqyty solay joghaldy!

- Endi kýn úzaryp qaldy, - dep Qaysen qayta sabaqtady sózin, - týsten keyingi uaqyt keneydi. Klastardy kýn batar aldynda jusa da ýlgiredi. Joghary klastargha kýnine eki saghattan pysyqtau uaqytyn berinizder, mening pikirim osy ghana, - dep toqtaghan Qaysenning sózin men tolyqtadym.

- Kollektiv pysyqtau uaqytyn shygharyp, oghan quzaushylyq etu - ghylymy mengerushining mindeti. Osy sebepti, mektep qyzmetkerlerining kýzdegi qararynda Sәkenning óteuine sabaq az bólinip edi ghoy. Kenje qalghan búl klastardyng negizgi sabaqtary týgel bizge bólingendikten Sәkenning múnday quzaushylyq mindeti de bizdi basyp qaldy. Sonda da búdan sharshadyq demeyik, pysyqtau uaqytyn shygharyp bersenizder bolghany.

Mening qosymsha sózim ayaqtala bergende Sәrsen shygha jónelip edi. Oghan taghy da ymdap toqtata almaghan Arysbek, bizge bas iyzep kýlmindey berdi:

- Talaptaryng dúrys, - dep týregeldi de, shkap tartpalarynan qamshysyn izdey jýrip, «qauly» shyghardy, - men oghan aqyryndap týsindireyin, oryndalatyn talap....

Danyshpan tergeushim, bir jiynnan eki qiyndy quyp shyqqanymnan sizding men turaly qazirgi kezdegi kýdiginizding dúrystyghy jarq etip kórine qalmady ma? Búl ekeui qiyn bolghanda qanday, sol dәuirding myqtylary qorqatyn «Jaqan» men «Jaqashtardyn» dәl ózi ghoy. Mendey qylmyskerler jiynda sóileuin qoymasa, Jaqang ataulynyng qúiryqtary býlkildeuin qoyarma. Sizding mýddenizge layyq jaratylghan Jaqandardyng beyghamdyghy ýshin de men jiyngha qatynasa almastay etip baylap qana qylmysymdy sauyp ala beru, sizderge ghana tәn Danyshpandyq.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


* Shortty (oryssha) - albasty degen maghynadaghy jenil tildeu.

0 pikir