Sәrsenbi, 1 Jeltoqsan 2021
Bilgenge marjan 3328 4 pikir 13 Shilde, 2021 saghat 20:03

Atatýrikting «týtinsiz fabrikasy»

Ótkende Týrkiyanyng Turizm ministrligi men Turizmdi damytu agenttigi úiymdastyryp, Qazaqstan men Qyrghyzstannyng bir top jurnalisteri turizmi qyz-qyz qaynap jatqan Antaliya qalasyna saparlap qaytqan edik.

Tauy men tenizi tildesip jatqan tamasha tabighatty, mynjyldyqtardyng kuәsi ispetti kәri tarih pen aluan týrli arheologiyalyq múrany turizmning tabys kózine ainaldyrghan tuysqan elding tynys-tirshiligin kórip qayttyq. Sol turaly az-kem aitayyq...

Týrkiya turizm salasyna әbden mashyqtanghan el. Qúrghaq sóz, kópirme әngime emes, naqtyly sifrlar, mine:

Týrkiya – әlemnin jer-jerinen aghylghan myndaghan, milliondaghan turister jii baryp, qydyratyn elder ishinde 6-orynda túrghan el. Sonyng ishinde, Qazaqstan azamattary demalu maqsatynda jii baratyn ýzdik 5 elding qatarynda kósh bastap túrghan el. Al 2021 jylghy saualnama boyynsha, әlemdik turister tandauy týsken elderding ishinde alghashqy ondyqta.

Bizge jol bastap jýrgen qyz-jigitterding (giyd-red.) aituynsha, Týrkiya jyl sayyn tek qana turizmnen 60 mlrd dollargha juyq payda kórip kelipti. Aqyrghy eki jylda býkil әlemge taraghan pandemiya Týrkiya turziymining de tynysyn taryltyp, ayaghyna túsau salghany jasyryn emes.

«Qazir indetti jenu ýshin jappay ekpe salu jýrgizilip jatyr. Bizdegi 85 mln-gha juyq adamnyng 47 millionyna ekpe salyndy. Búl turizmdi barynsha qauipsiz etu ýshin óte manyzdy. Ekpege deyin elde indet júqtyrushylar sany 50 mynnan kóp edi. Qazir 2-3 mynnyng ainalasynda. Biyl turizm salasynan kemi 20 mlrd dollar tabys tabamyz dep otyrmyz», - deydi Týrkiyanyng Turizm ministrligining ókilderi.

Týrkiya turizmining jyldyq tabysy – 60 mlrd dollargha juyqtaydy eken. Búl týrik ekonomikasynyng 40 payyzynan kóp bóligin qúraytyn soma.

Biyl mausym ayaqtalar uaqytta týrik preziydenti Rejep Tayyp Erdoghan: «Jyl sayyn Týrkiyada demalatyn turister búl jerden bas tartpaydy. Biz Covid-19 indeti kezeninde turizmdi myqtap ústap túru ýshin kóp júmys jasadyq. Endi memleketimiz birte-birte sayahat shektemelerin alyp, karantin tiziminen shygha bastady», - dep sóilegen edi.

Indetke deyin Týrkiyagha 40-45 million turist kelip demalsa, pandemiya men ekonomikalyq daghdarys qos býiirden qysqan alaghay da búlaghay kezende sheteldik turister sany 70 payyzgha azayghan eken.

Eki jylgha juyq túralap túrghan Týrkiya turizmi 1-shildeden bastap әlemdik turisterge esigin aiqara ashty. «Qauipsiz turizm» (save tourism) konsepsiyasyn úsyndy. Alghashqy bir aptanyng ózinde әlemning әr týkpirinen 300 myngha juyq adam aghylyp kelipti.

«Bizding preziydentimiz 1-shildeden bastap eldegi birqatar karantindik sheukteulerdi alyp tastau turaly sheshim shyghardy. Pandemiyagha baylanysty jariyalanghan komendanttyq saghatty aldy. Eldegi epiydemiologiyalyq ahual túraqtandy. Alghashqy aptanyng ózinde Antaliyagha 300 mynnan kóp turist keldi», - deydi Turizm ministrligining ókili.

Biz barghan Antaliyagha turizm salasy qyz-qyz qaynaghan jaz ailarynda milliondaghan adam jinalady. Sebebi – múnda turisterge qolayly jaghday jasalghan. Joly tep-tegis, qala Jerorta tenizining jaghalauynda ornalasqan. Teniz suyna shomylyp, kýnge qyzdyrynu, sauda-sattyq jasap, tarihy oryndardy aralau ýshin barlyq infraqúrylym iske qosylghan. Qyzmet kórsetu sapasy joghary.

Ekinshi jaghynan dalagha shyqsanyz, tamyljyp túrghan tabighatqa kez bolasyz. Qysqasyn aitqanda, múnda adam janyna qajettining bәri bar. Sauda-sattyq jasaghynyz kelse, qaptaghan bazarlar men shayhanalar, ondaghy adamnyng asty-ýstine týsip túratyn týrik saudagerleri sizdi eski tanysynday qarsy alady. Týrkiya turizmining tartymdylyghynyng ózi osynday birneshe faktordy qamtityn bolsa kerek.

Ashyq derekkózderdegi mәlimetterge sýiensek, Týrkiya turizmin damytudy týrik kósemi Mústafa Kemal Atatýrik  bastaghan eken. Ol óz otandastaryna: «Men senderge týtinsiz fabrika salyp beremin», - dep uәde etken kórinedi. Sol aitqan «týtinsiz fabrika» - býgingi Týrkiya turizmi.

Týrkiyanyng tamasha tabighaty men tamyry terenge jayylghan bay tarihyn, birneshe imperiyanyng kózin kórgen kóne arheologiyalyq jәdigerlerin kәdege jaratudy alghash bolyp Atatýrik qolgha alypty. Ol qalay boldy deseniz, turizmdi qalyptastyru hәm damytu ýshin Atatýrk әueli búrynghy patsha әuletining menshigindegi jaghalaulardy memleket iyeligine qaytaryp, olardy isker azamattargha (kәsipkerlerge) beredi. Bastapqyda memleket ýsh mәselege kónil bólgen eken. Olar: turistik qyzmetting sapasy men baghasy, әlem turisterin qyzyqtyratyn infraqúrylym jәne shetelden investor tartu. Búl atalghan ýsh mәselegi jolgha qoyghannan son, turizm salasynyng mamandaryn dayarlay bastaydy.

Al býgingi Týrkiyanyng 2023 jylgha deyin josparlanghan arnayy memlekettik baghdarlamasy bar eken. Ol boyynsha, Týrik Respublikasynyng qúrylghanyna 100 jyl tolatyn 2023 jyly Týrkiya úzyn-sany 100 million turisti qabyldaugha әzir boluy kerek.

Aynalasy 4-5 kýndik saparymyzda Aq tenizding (Jerorta tenizi) jaghasyndaghy Antaliya men oghan jaqyn ornalasqan iliri-úsaqty antikalyq qalalardy araladyq. Sóz basynda aitqanymyzday, Týrkiya myndaghan jyldyq qat-qat tarihtyng kuәsindey aluan týrli arheologiyalyq jәdigerlerdi aman saqtap qana qoymay, ony әlem turisterining narazyna úsynyp otyr. Qaranyz:

Antaliyadan 70 shaqyrym jerde ornalasqan kóne Siyde – ejelgi Grek qalasy. Bizding zamanymyzgha deyingi VII-ghasyr jәdigeri. Áygili Aleksandr Makedonskiy dәuirinen bastap, Rim imperiyasynyng kózin kórgen qala. Múndaghy Apollon men Afina ghibadathanalarynan qalghan arheologiyalyq eskertkishter milliondaghan turisting kóz jauyn alatyny sózsiz.

Onan son, Antaliyadan 35 shaqyrym jerde ornalasqan taghy bir kóne shahar – Aspendos qalasy hәm Aspendos koliyzeyi. Ataqty Troya shayqasynyng kuәgeri. Bizding dәuirimizge deyingi 333 j. parsylardan Makedonskiyge ótken. Rim imperiyasynyng qúramyna kirgen. Áygili Pamfiliyanyng ýsh iri qalasynyng biri bolghan.

Nemese Antaliyadan 12 shaqyrym jerge ornalasqan ejelgi Perge qalasy. Búl qala da Troya shayqasyn kórgen. B.z.d. 333 j. Aleksandr Makedonskiyge soghyssyz berilgen. Vizantiya dәuirin, arap shapqynshylyghy men seljýkterding shapqynshylyghyn kórgen. Búl shaharda bizding dәuirimizge deyingi 262 jyly әigili matematik Apolloniy dýniyege kelgen. 1946 jyldan bastalghan arheologiyalyq qazba júmystary kýni býginge deyin jýrgizilip keledi. Perge qalasy órkendep túrghan uaqytta múnda 20 mynnan astam adam túrypty. Osynday kóne jәdigerler men eskertkishter, tarihy oryndar men turistik nysandar әlemning aluan týrli elinen aghylyp jatqan milliondaghan adamdy eriksiz ózine tartyp, Atatýrk negizin qalaghan «týtinsiz fabrikanyn» negizine ainalyp otyr.

Týiin. Jogharyda, Týrkiya biyligining 1-shildeden bastap turisterdi shaqyra bastaghanyn jazdyq. Pandemiyalyq shekteulerdi alyp tastaghan az ghana uaqyttyng ishinde әlemning әr týkipirinen 1,5 milliongha juyq turist Týrkiyagha kelip ýlgeripti. Biylghy jyldyng alghashqy jartysynda Qazaqstannan Týrkiyagha barghandary sany 45 myngha juyqtaydy eken. Endi búl sandar eselep ósetini jәne anyq...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar