Seysenbi, 26 Qazan 2021
Ádebiyet 3696 0 pikir 11 Nauryz, 2021 saghat 14:01

Qorqyt qobyzynyng gharyshtyq saryny

Intellekt tәny tirshilik pen ruhany bolmystyng keng әlemin týgel qamtyghan qazirgi zamanda adamzattyng eng qajetti tútynu obektisin anyqtaudyng ózi onaygha soqpaydy. Tehnikalyq shyrqau ruhany payymdaudyng jeteleushi kýshine ainaldy da, adamy qúndylyqtardyng óni kýnnen kýnge ózgerip barady. Dәlirek aitqanda, kosmopolitizm ómirimizding barlyq salasyna synalay enude. Onyng jaqsylyghy men jamandyghynyng arajigin ajyratudyng ózi qiyngha soghuda. Pәlsapalyq kirispemiz nege menzeydi?  Oghan týrtki bolghan – adamnyng aqyl-oyyn tehnikalyq janalyqtar basa kóktegen osynday zamanda, onyng sebepteri men saldarlaryn týsinuge, dәlirek aitqanda kórkemdik tәsilmen aishyqtap kórsetuge tәuekel etken qalamger Quanysh Jiyenbaydyng «Jer ýstinde de júmaq bar» atty romany.

Quanysh Jiyenbay. Kýzetshi

Bizding atam zamannan beri qalyptasqan týsinigimiz boyynsha tamúq pen júmaqtyng ejelgi mekeni jer asty. Al, jer betindegi «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan», yaghny qiyalymyzda ghana ómir sýrip, beyuaqyt saghymdy kenistikte ghana qylandaytyn júmaq ómirding orny mýldem bólek. Ázirge, onyng dәmin tattym, erekshe baqytqa keneldim degen tiri jandy kezdestirmeysin. Demek, qalamger qiyaldaghy shyndyqty kýndelikti tirshiligimizding shyndyghyna ainaldyrmaqshy. Jәne júmaqty ystyghy my qaynatatyn, yspa qúmy auyz-múrnyndy bitep, túnshyqtyratyn, «barsa kelmes» betpaq daladan izdeydi, júmaq degenimiz osynda dep ilandyrmaqshy. Ilanyp kór! Búl betpaq dala avtordyng tughan jeri, biraq әrkimning tughan jeri ózine júmaq degen qarapayym úghym búl arada jýrmeydi, óitkeni qalamger pende retinde kindigi tughan jerine baylanghanymen, onyng kәsiby jauapkershiligi múnday shekteuge kónbeydi,  óitkeni ol adamzattyq keng auqymdaghy obektini zerdeleushi, oghan jýktelgen mindet te shekteuli aumaqqa simaydy. Sondyqtan, nar tәuekeldik orgha jyghuy bek әbden mýmkin.

Degenmen, týpki sheshimge asyqpalyq. Avtor izdegen júmaqty biz de izdep kórelik. Izdegende óz betimizben basqa әdebiyetterge, kýnde kórip jýrgen basqa da obektivtik, subektivtik sebep-saldargha silteme jasamay, atalghan shygharmanyng óz boyynan, qalamgerlik sheberlikten izdeyik. Áp degende, onyng súlbasy da kórinbeydi, avtor shygharmasyn kýndelikti qarapayym ómir suretterin, sýrensiz kýibeng tirshilikti shiyrlap bastaydy. Ol nege kerek eken dep oilap qalasyz. Joq, kerek eken. Epizodtyq qyzmet keyipkeri Jarymes pen kәri qanshyqtyng kózimen suretteletin depo manyndaghy tirshilik ekologiyalyq apatty ónirding bolmysyn payymdaugha jeteleytin eleusiz týisikti oyatady. Týisik avtor obektisining basty qaqpasy syrtynan sol obektining ózine syghalay qaraydy. Syghalay qaraydy da, qaqpanyng ar jaghynan basty keyipker Kóbeysindi kóredi. Jolaushysy bar, basqasy bar, qoqyr-soqyrdan arylmaugha tiyis depo ainalasy nege jylan jalaghanday tap-taza. Kәri qanshyqtyng tiske basuyna jaraytynnyng bәri sellofan qaltagha múqiyat oralyp, dinkeni qúrtqany óz aldyna, odan qalghanyn janaghy Jarymes ynyldap, әndetip jýrip, tap-túinaqtay etip jinaydy da, arnauly ydysqa tónkere salady. Tipti, astynan túz soryp ýstinen kýn qyzdyryp, qyzdyryp emes-au, tura órtep, «jasyl kórpe» jamylugha esh mýmkindigi joq Tóretam topyraghyn san boyauly shoq gýldermen qúlpyrtyp qoyghanyn qaytersin. Kәri qanshyqqa keregi ol emes, tamaghynan ótkizip jiberuge jaraytyn birdene tabylar dep qoqyr-soqyrdy izdeydi. Al, ol joq. Ony joq qylghan janaghy Kóbeysin. Sosyn Kóbeysinge jaqtyrmay alara qaraydy.

Roman sonynda mýldem basqa kórinis. Kóbeysin adam qolymen jasalghan satqyndyq saldarynan aidaladaghy qiraghan ýy ishinde azap tartyp jatqan kezde tilimen onyng denesin jalap, jan kýizelisimen kóz jasyn tókken tirshilik iyesi de osy kәri qanshyq. Múnda assosiasiyalyq syr bar. Kóbeysin adamzattyq úly múratqa kәdimgi adamy sýiinishimen adal qyzmet etuge bar kýsh-jigerin júmsaushy, biraq onyng iygiligin emes, búghan kereghar jat pighyldyng satqyndyghyn bastan keshushi, al kәri qanshyq bolsa óni ózgertilgen, sol satqyndyqqa jany qas, alayda arasha týsuge qauqarsyz janama kýshting prototiypi siyaqty әser etedi. Bar bolghany avtorlyq konsepsiyanyng shiryghuy ýshin qoldanylghan qosymsha tәsil ghana. Qalamgerding basty kózdegeni –  Kóbeysinning qarapayym kópshilikke kóp úqsay qoymaytyn minez-әreketin  adamzattyq óredegi erekshe qasiyetimen daralay somdau.

Bayqonyr әlem kóz tikken keshen. Jәne Bayqonyrdyng Bayqonyr bolghany qashan. Júmyr jer men aidyn kókti tútastyryp, orbitagha túnghysh ret adam úshyrghan qasiyetti meken. Sodan beri de múnda adam balasynyng aqyl-oyynyng sheksizdigin dәleldeytin qanshama ghylymy janalyqtar jasalmady desenshi?! Ghylymnyng damuy sheksiz. Jә-ә, múnymen eshkimdi tanghaldyra almaysyn. Avtordy tolghandyrghan basqa mәsele. Ózi sol jerde tuyp, óskendikten jәne sol ónirding tabighatymen, adamdarymen bite qaynasyp boyyn da, oiyn da týzegen qalamger ónir problemasyna jaqsy tanys bolghan song keshen ornalasqan Tóretamnyng kәdimgi kóz ýirenshikti beynesin jasaugha tyrysqan. Kóbeysin Tóretamnyng tumasy ghana emes, onyng býkil taghdyr-tauqymetine qara basynyng taghdyr-tauqymetindey qaraytyn jan. Tipti keyde, Tóretamdy oilaghanda ózin de úmytyp ketedi. Sonysy ýshin de jan-jary Aqkerbezden auyr-auyr sóz de estiydi. Biraq, oghan qynatyn Kóbeysin joq, óitkeni tabighaty solay jaratylghan tabighatynan taymaydy. Dyrday mekemenin, gharyshqa bir de bir sapar onsyz jýzege asyrylmaytyn erekshe deponyng bastyghy bastyqpyn dep әmirlik jýrgizuge, tómendegilerge jogharydan qarap, kim ekenin kórsetip qonggha joq.

Múnda bәri qúpiya ... gharysh sapary ... qashan, qalay ... qúpiya. Úshu apparaty jetkiziletin erekshe alang .. ony jetkizetin erekshe teplovoz júmysy ... qúpiya.  Ár is-qimyldyng saghaty, tipti minuty ... bәri qúpiya. Aerokeshenge jetkizilui tiyis erekshe qúpiya tehnikany tasityn naq sonday erekshe teplovozdardyng júmys kestesimen tolyp jatqan qúpiya tapsyrmalardyng oryndaluyn Kóbeysin qalay bilse, avtor da solay biledi. Sondyqtan da Kóbeysinning әr әreketi shynayy, yaghny keyipkerining kәsiby is-әreketimen, oqyrmannyng qabyldauyna jaqyn kәdimgi adamy tartylys qasiyetimen nanymdy suretteledi. Jalang bayandau emes,  psihologiyalyq kónil-kýy oramdary basym, kórkemdik boyauy anyq. Erekshe teplovoz erekshe alangha jetkizilui tiyis, múndayda júmsaq minezdi, ózin qarapayym ústaytyn Kóbeysin mýldem ózgerip sala beredi. Endi odan qatal,  odan talapshyl adam joq. Gharyshqa úshu, jәy әuege úshu emes. Ár úshudyng kóterer jýgi bir aimaq ne bir ónirmen emes, býkil júmyr jerding ghalamdyq qúpiyasyn sheshumen tikeley baylanysty. Demek, Kóbeysin ónirlik emes, ghalamdyq kenistikting mýddesine qyzmet kórsetushi, eleusiz qatelik jiberdi me, úshu apparatyn dәl minut, dәl sekundynda úshu alanyna jetkize almady ma... bәri ólsheuli, bәri qattauly ghalamdyq gharysh operasiyasy relisten shyghady. Operasiyanyng kez kelgeni әlem nazarynda, múnday qatelikti Mәskeudegi gharysh zertteu ortalyghy qalt jibermeydi. Kóbeysinning ózin úmytyp, depo tynysymen birge tynystaytyn sebebi sondyqtan. Solayy solay, biraq ol tughan jerining ekologiyalyq syrqatqa úshyrauyna da tóze almaydy. Qyzmeti de joghary, túrmysy da jaqsy, Aqkerbez siyaqty aqylymen de, kórkimen de jan rahatyna  bóley alatyn әieli bar Kóbeysinning sol jan rahatyn tolyq sezinuine jol bermeytin kedergi, mine, osy  mazasyzdyqtan kelip tuyndaydy.

Mәskeuge de Kóbeysin siyaqty kәsiby bilimi sәikes keletin jәne osy bir qanbaq qughan qu dalany jan-tәnimen sýiip, sonyng múqtajy ýshin bar kýshin salyp qyzmet etuge әzir Kóbeysin siyaqty jankeshti kerek-ti. Sondyqtan Mәskeu ony gharysh stansiyasynyn, dәlirek aitqanda onyng ortalyghy Bayqonyr qalasynyng merine orynbasar etip taghayyndaydy. Búrynghy búrynghy ma, Kóbeysin endi týndi úiqysyz ótkizui óz aldyna, әlem tanyghan gharysh salasynyng ortalyghyn tóretamdyqtardyng ózderi atap jýrgenindey, «jer kindigine» ainaldyru ýshin, onyng dýniyejýzilik mәrtebesin óz qiyalynda ýkilep, soghan oray ghalamdyq úiymdardyng nazaryn audarugha  tyrysady. Qorqyt kesenesi men kosmodromdy biriktirip, birtútas etno qazaq auylyn túrghyzbaqshy. Bayqonyrdy da, Mәskeudi de eleng etkizgen, búryn-sondy eshkimning oiyna kelmegen janalyq. Qúddy qiyaldaugha ghana bolatyn әreketke úqsaydy. Biraq, Kóbeysin qúr qiyaldyng adamy emes, naqty sharuanyng adamy. Izdenedi, tynym tappaydy. Etno qazaq auylynyng jarghysyn ózi jazdy jәne soghan layyq zandastyrdy. Kosmodrom men Qorqyt kesenesi aralyghyndaghy qúba jazyq Býkilәlemdik turistik úiymnyng atlas kartasyna engizildi. Demek, әlem Bayqonyr kosmodromyn Qorqyt kesenesimen birtútastyqta tanugha tiyis.

Alayda, qarama-qayshylyq etalony qasarysuyn qoymady. Qyzghanysh, menmendik siyaqty qaskóy minez aragha týsti. Bir jaghynda – qala meri Evgeniy Iliich, ekinshi jaghynda – sol merding orynbasary Kóbeysin. Ýstinen qara maydyng iysi anqityn temirjolshylar ókili Mәskeuding ózi biylikke әkelip otyrghyzghan basshynyng aldynda ózin, qyzmet babyna oray, nege tómen ústamaydy? Tóretamdyqtar nege Evgeniy Iliichti emes, Kóbeysindi kóbirek tyndaydy? Mәskeu strategiyalyq manyzy bar obektige basshy etip anau- mynau adamdy tandamaydy. Evgeniy Iliich sonday tandaudan ótken adam. Eger oghan salsa, ol tamúq otyna kýigendey  kýy keshkisi kelmeydi, Tóretam ol ýshin múndaghylar aityp jýrgendey jer kindigi emes, múnda bir kýn de túrghysy joq. Biraq, Mәskeuding búiryghy búiryq. Ol búiryqty Evgeniy Iliich mýltiksiz orynday biledi. Adamdarmen sóilesu mәdeniyeti, ózin ortagha oray ústau qabileti qúrmetteuge layyq,  syrttay osylay kóringen minez ózi ishtey tolghanghanda mýldem basqa rakursta jarq etedi. Osy jarqyl Evgeniy Ilichting ishki tabighatyn ashyq, aiqyn kórsetedi. Bayqonyr, yaghny gharysh stansiyasynyng býgini men bolashaghy ýshin qazaqstandyq stansiya men Býkilәlemdik turistik úiymdy bir baghytqa toptastyra alghan, ekologiyalyq apat alanyn ekzotikalyq júmaq alanyna ainaldyru ýshin kýresushi  Kóbeysinge jasalghan qastandyq ekining birining qolynan keletin qastandyqqa úqsamaydy. Qastandyq ta erlik siyaqty adamnyng tabighy bolmysynyng kórinisi. Kóbeysinge jasalghan qastandyq ta, mine, osynday qolynda erekshe biylik bar, syrtqy beynesi men ishki dýniyesi bir-birine kereghar adamnyng әreketi. Búiryghyn orynbasary tyndamasa qala merinde qanday bedel bolady. Biraq búiryqtyng da búiryghy bar. Evgeniy Iliichting búiryghy ózi basqaryp otyrghan Bayqonyrdyng baghyn ashudy oilaghan búiryq emes, qayta kerisinshe, onyng baghyn baylaytyn, ishki kórealmaushylyq, óktem menmendik ashyghan kójedey erneuinen asyp tógilgen kesapatty búiryq. Kóbeysinge jasalghan qastandyq әli tórt qúbylasy týgendelmegen, biraq týgendeu adamzattyq mýddeden tuyndaytyn obektining bir búryshyn ústap túrghan, qúpiyasy, avtordyng aituynsha «kosmodromnyng sym temirmen qorshalghan atyraby adam miy jetpeytin qúpiya!»,  myng qatpar erekshe qalany basqaryp otyrghan, eger qalasa qanday qylmysty bolsyn janaghy qajettilikti, janaghy qúpiyalylyqty jeleu etip, syrtqa shygharmay jabyq kýiinde jabyq qaldyra alatyn basshynyng ghana qolynan keletin qastandyq. Avtor búl arada Evgeniy Ilichting atyn atamaydy. Tújyrymdy oqyrmannyng enshisine qaldyrady. Shynynda da, múny týsinuding esh qiyndyghy joq. Soghan deyingi suretteuler, aitalyq kommersiyalyq úshyrular ... Kommersiyalyq bir zymyrannan týsken tabystyng ózi Tóretamdy altyngha kómip tastar edi! «Tiynnyng syldyry estilgen jerden sypsyng әngimeler de ýzdik-sozdyq týtindep jatady. Sol jyly budjet esebine kirip, sol jyly zymyran úshyrylmasa mol qarajat qayta shyghatyn jol izdeydi ... múnan jiyrma-otyz jyl búryn qúrastyru sehynan shyqqan «Saturnnyn» qúldilau apparatyn ba, әlde tómengi lukti me, әiteuir bir bólshegin paydagha asyrayyq dep sheshedi ghoy myqtylar. Qúrastyru júmystary da onaygha týsedi, әri uaqyt óltirmeydi. Týngi jarylys sonyng nәtiyjesi edi. Zymyran start alanyndaghy songhy synaqqa shydamay jarylyp ketti. Tóretamdyqtar sol týni ayaqtarynan tik túrdy. Kelushiler bolmasa bir de bir pendening Tóretamnan shyghuyna rúqsat etilmeydi. Auyzdaryna ie bola almaytyn belsendiler birden jauapqa tartylady. Jauapqa tartylghanda da sot prosesi jýrmeydi, birden statiyasy qoyylady da, etappen basqa qalalargha jóneltiledi». Ony az deseniz, «tehnikalyq aqaular» degeni taghy bar. Dәleldep kór!

Bylayynsha, Jarasbaydyng býgin-erteng botalaytyn týiesining ish tastauy kýndelikti kózge kóp iline bermeytin, kýibeng tirshilikting bir qiyghynday kórinisi ghana. Kimning týiesi ish tastamay jatyr. Biraq, zymyran synaq kezinde obektivti, subektivti sebeptermen jarylyp, Tóretamnyng asty ýstine shyghyp, júmyr jerding ózi qaq airylarday joyqyn dauystan onsyz da tolghaq qysqan anaday botasyn kýtip, boyy balqyp, sәl nәrsege ýrke qaraytyn saghattarda týie bayghús ish tastamaghanda qaytedi. Kosmodromnyng ghalamdyq problemasyna qaraghanda, búl әriyne, týkke túrmaytyn nәrse. Biraq, Jarasbay ýshin ol bala-shaghasyna kәdimgidey napaqa kózi. Basqa jerde, basqa jaghdayda bolsa, jergilikti ýkimetten shyghynnyng ornyn toltyrudy talap eter edi. Múnda olay emes, biylik ekeu. Bayqonyr týptep kelgende Mәskeuding qúzyrynda. Shyghynyn óndirip almaq týgili, malyna ie bolmay, ne bitirip jýrsing dep ózine dýrse qoya beru týkke túrmaydy. «Tehnikalyq aqaulyqtan» qúlaghan zymyrandar uyna qaraghanda ne tәiiri ol. U ishting dep uysyna qajetti emdik qarajat salyp jatqan kim bar. Bәri gharyshty iygeruge arnalghan ghoy. O – o, qalay әdemi estiledi. Tek kosmodromdaghy shaghyn jauapty top qana em men demalystyng eng joghary dengeyin iyelenuge qúqyly. Al, tóretamdyqtardyng ýkimet belgilegen jenildikting ózine qoldary jete bermeydi. Jәne ghajaby, múnyng esh sókettigi joq. Kosmodromnyng adamzattyq mәrtebesi qarapayym oy ayasyndaghy tújyrymnan әldeqayda ken, әldeqayda tereng payymdy qajet etedi. Osy payym kosmodromdaghy joghary biylik tútqasyn ústaghandardyng «jenil-jelpi» kemshilikterin bayqatpay jiberuge jetip jatyr. Evgeniy Iliich, mine, osy «artyqshylyqty» paydalanudan tayynbaghan jan. «Sóitkenshe bolmay auyr soqqydan Kóbeysinning miy solq ete týsti. Artynsha «ukol»  degendi anyq estidi. Ertenine aidaladaghy qaqyra tamnyng ishinde qara suyqta býrseng qaghyp jatqandyghyn bir-aq anghardy». Kosmodromnyng әlemdik dengeydegi órkendi ortalyqqa ainaluyn armandaytyn Kóbeysindi, qala merining orynbasaryn múnday kýige tek qalanyng birinshi basshysy, Evgeniy Iliich qana týsire aldy. Evgeniy Iliichti múnday qastandyqqa ne iytermeledi? Óte ókinishti, bar bolghany ruhany qúndylyqtyng qas jauy – pendelik qyzghanysh qana. Jәne, ol búl әreketin «sheber» úiymdastyrady. Kosmodromdaghy sharuashylyq mәselesine Kóbeysin jauap beredi. Osy saladaghy rúqsattyng sonynda Kóbeysinning qoly túruy tiyis. Ári jaupkershilikten bosaydy, әri Kóbeysinge «bas auruyn» tauyp beredi. Sol oimen Kóbeysinning tughan aghasy, Parlament deputaty Ebeysindi aragha salady. Qalay? Ebeysinning jas kezinen bergi dosy, tirshilik týitkilderin jaqsy biletin, tabysty kәsipker Saghynysh Qorqyt kesenesining dәl týbinen jer súraydy. Meymanhana túrghyzyp, demalys aimaghyn jasamaqshy. Kesenege kýn sayyn qaptap kelip jatatyn, onyng ishinde qaltaly sheteldik turister de bar, aimaq tabys týsiruding naghyz taptyrmaytyn kózi. Búl oiyn ol Ebeysin arqyly jýzege asyrmaqshy. Evgeniy Ilichke Parlament deputaty siyaqty mәrtebeli túlgha auaday qajet, qanshama bay ortalyq degenmen, kosmodromnyng da jamap-jasqaytyn tesikteri jetip jatyr. Respublikalyq budjetten kómek súrasa ony Ebeysin siyaqty bedeldi, sózi ótimdi adamdar ghana qolday alady. Ebeysin úsynystan bas tartpas, óitkeni ol Kóbeysinning tughan aghasy jәne Ebeysinning dosy Saghynyshting tughan qaryndasy Aqkerbezdi alyp otyr. Aqkerbezding Kóbeysinge túrmysqa shyghuyna dәneker bolghan da osy Saghynysh. Demek, tuystyq jeli Kóbeysindi shyrmauyqtay shyrmap aluy tiyis. Áriyne, ol berilmeuge tyrysady. Óitkeni, Kómeysinning armany jogharydaghy úsynysqa mýldem kereghar. Eger oiyn jýzege asyrsa, Evgeniy Iliich, birinshiden, Ebeysin siyaqty mәrtebeli túlghamen jaqyndasady, ekinshiden etnoauyl degen qaydaghybir qiyaly әreketting jolyn kesedi, onyng avtory, yaghny qyzmettes qarsylasy Kóbeysinning «kóriktey kóterilgen» keudesin basady. Ómirge qúshtarlyqty adamy tazalyqpen qasterleu men et pen terining arasynda jýretin qandy irinnen arylmaghan pendelik әlsizdik, búl arada opasyzdyq avtor qalamy arqyly ruhany shayqas alanynda betpe-bet keledi. Bastapqyda, naqty ómirde jii kezdesetindey, búqpa-súqpa aila-amalgha sýiengen qara kýsh ýstemdik etkendey kórinedi, biraq týptep kelgende ómirsheng ruh bәribir jenip shyghady.  Búl «bay bolyp barsha múratyna jetken» deytindey ertegilik boy ýiretuden aulaq, tabighattyng ózinen tamyr alatyn úly qasiyet. Kóbeysin, mine, osy qasiyetting arqasynda qara kýshting «qúdyretimen» qúryp ketpey, ensesin kóteredi.

Ólip, tirilgende ony demegen qanday siqyr? Joq, siqyr emes, Qorqyt ata qobyzynyng qasiyetti qúpiyasy. «Qúpiyanyng syryna qanyqqynyz kelse ... tazalanyp, eng aldymen adamdyq imanynyzgha jýginip, Qúran Kәrimning ayattarynda aitylghanday, bilip-bilmey istegen kýnәlaryng bolsa aldymyn solarynyzdy rettep, Qorqyt kesenesine keliniz! Al, Qorqyt kesenesi kosmodromnyng naq irgesinde, tayaq tastam jerde. Qobyz ýnin kýnirentip, úly dalany adam qolymen jasalatyn jamandyq ataulydan saqtandyryp, kýndiz- týni kirpik qaqpastan kýzetip túr».

Siqyr deysiz be, anyz deysiz be, erik ózinizde. Al, avtor tóretamdyqtardyng auyr túrmysyn jenil sezinuin Qorqyt atanyng qasiyetinen izdeydi. Keyipkerlerining barlyghy da, tipti Qorqyt atanyng kim ekeninen mýldem beyhabar sheteldikke deyin, Tóretamgha ayaq basty ma, qalasyn, qalamasyn qasiyetti keseneni ainalyp kete almaydy. Biri qaltqysyz senedi, biri ishki dýniyesining qarsylyghyn kýshpen tejep, bәribir syrttay bolsa da Qorqyt ata qobyzynyng sarynyna taghzym etken týr kórsetedi.

Adamdardyng ruhany baylyghy olardyng ishki dýniyesindegi adaldyq pen ekijýzdilik qasiyetterining tarazylanuymen aiqyndalady.  Evgeniy Iliich songhy topqa jatady. «Astamshylyq, toyymsyzdyq, qyzghanysh sekildi jaman әdetterden jer ýstin býtindey tazartugha bola ma? Ou, jerge ashkózdikpen qaraytyn ózge planetalar az ba edi? Olardyng bir-birine qanday signaldar arqyly belgi beretindigin kim bilipti. Jer betindegi adamdardyng aiuandyq әreketteri tym shekten shyghyp barady, olargha qanday aila-amal qoldanamyz dep әldebireui jer sharyn kishkene núqyp jiberse jetip jatqan joq pa?! Alasat dauyl soghyp, su tasqyny kýsheyip әbden әbigerge týsirer. Saqtan, saqtan! Bir-birine jau bolmandar! Qorqyt kesenesindegi qobyz ýni osynday eskertulerdi jan-jaqqa damylsyz aityp jatqanday, dala qonyrauyn ýsti-ýstine damylsyz úrghylap jatqanday».

Kóbeysin fanat emes, onyng jaratylysy Qorqyt ata sarynymen tabighy ýndes. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep», Abay aitqanday, ol eshkimdi alalamaydy, basshy ma, qosshy ma, qazaq pa, evrey me, bәribir, jýregi taza ma – ol onyng bauyry. Alghashqy mahabbaty Margaritanyng әkesi – evrey, anasy –fransuz. Birin biri sýidi, shanyraq kóteruge az-aq qalyp edi. Shaytan arbady ma, Saghynyshtyng as ta tók jomarttyghy, Aqkerbezding súlulyghy jetim ósken Kóbeysindi tәny әlsizdikke tize býktirdi me,  Saghynysh pen aghasy Eleusinning júptasyp, tez qimyldauymen Aqkerbezge ýilenip tyndy. Margaritanyng ishinde sәby ketti. Mine, osy sәbi, yaghny Anies, (tek quushylyqqa búdan keyin senbey gór) qazaq dalasyna, onyng ishinde qaydaghybir Tóretamgha erekshe yntyghady. Oghan anasy Margarita  әkesining kim ekenin, onyng qanday kәsippen ainalysatynyn eshqashan aitqan emes. Tipti, aitudan әdeyi jaltaryp jýredi. Soghan qaramastan, Aniesting syrt túlghasynyng qúiyp qoyghanday Kóbeysin ekeni óz aldyna, ishki dýniyesi, ruhany әlemi, ómirlik ústanym-minezi de odan aumaydy. Týu Fransiyadaghy, Parijdegi әkesiz bala, syrtqy aqparattan tys, ózining tabighy bolmysymen qúddy әkesi Kóbeysin siyaqty, Bayqonyr kosmodromyn zertteuge nege sonsha qúshtar? Tipti, onyng boyyna Qorqyt ata kesenesine degen erekshe  sýiispenshilik qaydan payda bolghan? Aydaladaghy qaqyrada Tóretamdy jan-tәnimen sýigen Kóbeysin adam boyyndaghy kýnshildiktin, daraqy menmendikting azabyn tartyp jatyr. Al, Parijde bir fransuzdyq ghalym osy qu dalagha, Tóretamgha jetkenshe asyq.  Kóbeysin jayly mýldem beyhabar úl әkesining jan azabyn ishki týisikpen sezgen adamday, Tóretamgha asyghys sapar shegedi. Jәy sapar emes, gharyshtyq kenistikting qúpiyasyn ashu jolyndaghy  ghylymy janalyghyn, jerdi qashyqtyqtan zondtaudy Bayqonyrda zerdelep kórmekshi. Evgeniy Ilichti tanghaldyryghany janaghy  arnayy ghylymy ekspedisiyany bastap kelgen fransuzdyq ghalym  saparyn Qorqyt ata basyna baryp tәu etuden bastamaqshy. Al, kerek bolsa! «Fransuzdar qyzyghatynday jabyq qalada ne bar?» dep súraq qoyghan qala meri  delegasiya basshysynyng «Aldymen Qorqyt  ata kesenesine soghamyz», «Etnoauyldy kóremiz»  degeni oghan tóbeden týsken soqqyday әser etedi. Jer týbindegi fransuz týgili, qala merining ózi janaghy etnoauyl turaly jarytymdy eshtene bilmeydi. Jantalasyp, ózi qúbandyqqa shalyp jibergen Kóbeysindi izdeydi. «Qorqyttan pәlege qaldyq-au!» dep zyghyrdany qaynaydy. Mine, osy arada, azapty saghattarda jany qinalyp, ómirge qúshtarlyq ómirden kýder ýzu sezimimen arpalysqan sәtterde Kóbeysinning ishki jan dýniyesi barynsha ashylady. Avtordyng búl taqyrypty nege tandaghanyn basty keyipkeri Kóbeysinning trago-psihologiyalyq taghdyry arqyly bilemiz. Múny qalamger óz monologynan góri keyipkerlerining monologtaryn kórkemdik boyauymen aishyqtap, bek sendiredi. Anies, onyng úly ghana emes, adamy úly múrattyng ómirshendigining simvoly siyaqty әser etedi.

Roman mynaday romantikalyq notamen ayaqtalady. Ishki dýniyesi qalamasa da, Evgeniy Iliich kesene basynda delegasiyagha qútty qadam tilep: «Aldymen Qorqyt kesenesine manday tirep kelgendiriniz qanday jaqsy bolghan» deydi.

Osy kezde kәri qanshyqtyng adam jýregin dirildeter ashy dauysymen úlyp bir bergeni. Jinalghandardyng say-sýiekterin syrqyratty.

– Myna itting kózin joyyndar! – dedi bireu.

Qolyna kespeltek tayaq ústaghan engezerdey bir jigit kәri qanshyqtyng janyndaghy júpyny kiyingen, kózderi kirtiygen jýdeu jýzdi adamdy kórgende tok soqqanday qalt túryp qaldy. Ne ilgeri, ne keyin shegine almady. – Kó ... Kóbeysin agha!

Júrt japatarmaghay osharylyp beri búryldy.

Delegasiya basshysy, ózinen ainymaghan qapsaghay deneli úzyntúra jas jigit Kóbeysinge kýlimsirep qarsy jýrip kele jatty».

Avtorgha da, Kóbeysinge de keregi osy edi. Adam boyyndaghy ruhany qúndylyq jeniske jetti. Júmaqty jasandy týrde qolmen jasaugha bolmaydy. «Árkim óz jýregi arqyly adamy qúndylyqtarmen qayta tabyssa, júmaghyng әne sol». Avtor dúrys aitady jәne ony qalamgerlik sheberlikpen kórkem beyneleydi.

Syrym Baqtygereyúly

Abai.kz

0 pikir