Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Túlgha 3892 8 pikir 12 Qantar, 2021 saghat 14:56

Mәshhýr Jýsip óz suretin ólenmen salghan

7 qantar kýni saytymyzda «Mәshhýr Jýsipting boljauy. Shyny qaysy, ótirigi qaysy?» atty maqala jariyalanghan edi. Ol Mәshhýr Babamyzdyng boljauy turaly maqala bolatyn. Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng tughan shóberesi Abay Sharapiyev atalghan maqalagha qosymsha retinde belgili din qayratkeri Sәduaqas Ghylmanidyng (1890-1972) esteligin jiberdi. Saytymyzdyng elektrondy poshtasyna kelgen osy estelikti de oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. 


Mәshhýr Jýsip Kópeyúly turaly biraz sóz

Halyq auzynda Arghyndar, onyng ishinde Sýiindik degen taptyng ishinde mólsherden asqan bir sózder jýrdi. Búl әsirese 1930-1931 jyldarda. Ol bylay: Mәshhýr Jýsip eng asqan әuliye, keremeti kýshti adam. Tipti ózining óletinin de bilip, ózine qabir qazdyryp qoydy. Halqyna: «Senderding meni jaqsy kórgening qaysy? Men ólgende bata qylghandaryndy kim biledi? Shyn meni jaqsy kórsender, men tiride bata qyl, kózimmen kórip keteyin dedi», - dep Sýiindik, onyng ishinde ózi erkin aralasyp, syilasyp otyrghan elderi Qarjas, Aydabol degen halyqtar anyz qylyp, biz tiridey Mәshhýrge bata qylamyz, dep auyl basy qoy soyyp, saba jiyp, ózining saldyrghan qabirining janynda duman ótkizip jatyr. Bir jazda qyryq bes qoy, jetpis saba qymyz boldy dep aitushylar aityp kelip jýrdi. Áriyne, biz Qanjyghaly, Sýiindik әsirese, Qarjas, Aydabol múny óte madaqtasyp, onyng ýstine keremeti mol, óletinin bilip istep jatyr desip, neshe qosymsha sóz etek aldy. Mәshhýrding taby Kýlik, onyng ishinde Tileuimbet degen taby bolsa da, qyzyqtap ósken eli Aydabol, Qarjas edi. «Mәshhýr bildi» «Mәshhýr aitty» degen óreskel asyryp aitylghan sóz bolyp, Mәshhýr olay demeydi, Mәshhýr ghayypty bilmeydi, ghayypty bilem dep daugha qylmaydy, búl sózderiniz maqtau emes, boqtau bolady. Jolsyz jaylaryn kezdesken ol elding adamdaryna aitatyn boldym. Mәshhýrding ózine jolyghyp, ne hat jazyp súraugha dәl sol zamanda qisyny da joq, jaltaqtaghan bir halde edik.

1931 jyly kýz ailarymen Ólenti degen ózenning syrt jaghalauyn qonys qylyp, Sýiindik eli men Qarjas, Kýlik, Qozghan degen taptardyng sol Ólentini mekendep otyrghandarymen aralas otyrdym. Bir kýn Qarjas, Kýlik auyly degen auyldyng azamaty Qazyken Ánapiya balasy Bayangha barady. Onda inisi Súltan Bayanda atqaru komiyteti bolyp isteydi. Sonyng soghymyn aparady jәne Mәshhýrge sәlemge barady degendi esittim. Men endi anyq habardy biluge bolady dep attanyp, Qazyken ýiine baryp súrastyrsam, aitqanday erteng jýremin dep otyr eken. Súraghanymda bergen jauaby: «Súltangha soghymyn aparyp bereyin jәne ilimi ghayyp uaqyt qoy, Mәshhýrdi bir kórip bala-shaghalarymmen baryp, batasyn alyp qaytayyn dep niyet qylyp otyrmyn. Bir jylqynyng semiz tayyn Mәshhýrge arnap aparam», - dedi.

«Men osynyzdy syrttan estip әdeyi kelip otyrmyn. Bir amanat sózim bar. Sony oryndap qaytatyn bolsang dedim». Qazyken: «Oy, taqsyr, nege oryndamaymyn, aitynyz», - degen song men amanatym Mәshhýr, әriyne, sizderding pir-ústaz qylyp qyzyqtaghan adamdarynyz, men de ol kisige dos-tilektes adamnyng birimin, qazirgi uaqyt ózinizge belgili, sondyqtan menen sәlem aitynyz! Haqymyzda dýghada bolsyn, hat  jansyz, siz jandy jandynyng isi oryndy bolar dep auyzsha tapsyrma berip otyrmyn. Qazirgi uaqytta halyq  Mәshhýr turaly kóp әngime aityp jýr ghoy! Osy әngimelerding shyny qanday? Ótirigi qanday? Bir auyz qospa jasamay halynan maghan habar әkep beriniz», dep kónilimdegi sózimdi aityp qayttym.

Bir kýnderde: «Qazyken kelipti», - degendi estigen son, әdeyi baryp, «al endi siz sol Mәshhýr auylyna bastap, kirgennen bylay sóilep beriniz» degende, Qazyken: «Namazdiger uaqyty Molla Mәshhýrding auyly manayyna jettik. Bir aighyr ýiiri jylqysy bar, biyesin jana aghytyp, jayylyp barady eken. Qatyn-bala, bir joldasymyz bar. Arbanyng eki jaghynda eki jetek jylqymyz bar. Joldasyma aittym, sen qarashy, mollanyng jylqysynyng ishinde ózining minip jýretin tory aty bar ma eken? Ádeyi alystan kele jatqanda molla ýiinde bolsa, ondy bolar edi, dedim. Joldasym, әne túr, jýr dedi. Búrynnan kórip jýrgen belgili at qoy. Quanyp jaqsy boldy dep ýy syrtyna kelip, toqtap týstik. Mollanyng ýiinde ekeni anyq boldy. Ýige kirip, sәlemdesip, amandyq, el-júrtty súrasyp otyryp, eki sózining biri әl-hamdu liy-l-Lah dep qayta-qayta aita berdi. Menim oiymsha, búl kisining osynsha әl-hamdu liy-l-Lah, shýkir deui óte kóbeyip ketti. Men: «Taqsyr, sizder Allagha jaghynu, ghibadat qylu, shýkirshilik qyludy jaqsy bilesiz, atqarasyz, biraq sizding osynsha kóp «hamd, shýkir» aituynyzdyng bir sebebi bar ma?» - dep súrap qaldym. Sonda molla: «Ey, Qazyken-jan, onda, әriyne, bir sebep bar! Sebebi men tanerteng shәy ishkennen keyin (onyng ol kisige joldas bolyp jýretin kisisin shaqyryp): «Sen tory atty әkelip arbagha jek, ekeumiz pәlenshening (atyn atady) auylyna baryp qaytayyq», - degen son, ol at jegip, dayar boldy dep habarlady. Men sonda oiyma bir oy týsti, men baram degen auylda júmysym joq, tek kónil kóteru ýshin ghana baramyn! Eger alystan bir adamdar: «Mollagha sәlem beremin», - dep kelip qalsa, kelgen adam maqrúm bolyp, renjip ketedi ghoy, qoyshy, barmay-aq qoyayyn dep barmaytyn bolyp,  jekken atty týsirtip, otyryp qaldym. Mine, alys joldan sizder qelip qaldynyz. Áriyne, men joq bolsam: «Qap-qap mollagha sәlem berip, kóre almay kettik», - dep renjimeysinder me? Alla búl oidy jýregime salghanyna quanyp, «hamd-shýkirdi» kóp aituyma sebep boldy», - dep jauap berdi.

Men: «Taqsyr, sizderdi men keremetpen bildim dep aitpaysyz ghoy! Bolmasa, keremet bilgensiz ghoy», - dedim. Sonda túryp molla: Ei, Qazykenjan! Maghan karamat  qaydan keldi. Mine, kórmeysing be, qúiryghymdy juugha qolym jetpeydi, bir otyrghan, boqtykót adammyn (әriyne, songhy ómirde óte semirip ketken adam edi). Óz basyna tazalyghy bolmaghan adamnan karamat kýtuge bolmaydy. Búl karamat emes, búl jýrekke Allanyng salghany bolady. Bir sózdi Alla jýrekke salady. Sony pendesi sóilep qalady. Sol sóilep qalghany týbinde dәl keledi. Shyraghym, búl pendening bilgeni emes, Allanyng salghany», - dedi de, kelinine qarap: «Áy balam! Ana әbdireni ashyp, ýstinde túrghan qara mesting ýstingisin alyp bershi», - dedi. Kelin alyp berdi. Ashyp bir qaghazgha jazghan bir auyz ólenin oqydy. Ony jazghan uaqyty kórsetip qoyylghan eken, otyz eki jyl bolypty jazghanyna sol ólendi:

Baylar au jighan mýlking jannyng qasy,

Zeketin berip jýrsing atang basy.

Jaqybay jalshylardyng jan oljasy, - mazmúnynda. Shyraghym, mynany jazghaly otyz eki jyl, ol zamanda osy zamannyng haly oyau túrsyn, týsimizge kirgen joq. Men múnda baylardyng malyn kәnpiskelep, jarly jalshylargha taratyp beretinin qaydan bilem? Alla jýrekke saldy, men ony sóiledim, dәl bolghany mine kórip otyrsyz»,-dep jylady.

Men: «Taqsyr! Búl bizding keluimiz bylay túrsyn, ózinizding óletininizdi de keremetpen bilip otyrghan joqsyz ba, 71-72 (72-73)-te ólemin dep, qabirinizdi jasatyp qoyghan joqsyz ba?» - dedim. Sonda ol kisi túryp: «Shyraghym, ghayypty Alla ghana biledi, payghambarlar da ghayypty bilmeydi. Men qashan óletinimdi bilgennen qabir jasatyp otyrgham joq. Ózine kór qazyp qon sauap dep ghalymdar aitqan, sony men qabirligin jasattym. Al «71-72 (72-73) te ólemin» qaydan tughan, sony aitayyn:

Men Búhara-y shәripte oqu oqyp jýrgenimde bir kýni Kókaltash medresesinen shyghyp kele jatyr edim. Kóldeneng kósheden Búhara halqyna mәshhýr atyshuly bir duana bar edi. Ony halyq óte syilaytyn edi. Sol kisi kele jatyr eken. Men әdepsizdik bolar dep aldynan ótpeyin dep toqtap túrdym. Ol kisi jetip, aldyma bir shyghyp, artyma bir shyghyp, arqama nayzasyn taqap túryp: «Jetpis eki, jetpis bir» - dep, «Jetpis eki, jetpis bir», - dep óte shyqty. Sonda túryp, men Alla múnyng auzyna salghany, mening ómirim bolar ma eken? 72-73 kýnde, bolmasa 72-73 aida, bolmasa 72-73 jylda ma dep, oilanyp qalyp, 72-73 kýnde tostym, onda ólmedim. Endi 72-73 aidy tostym, odan aman óttim. Qazir 71 ayaqtalugha jaqyn, 72 kele jatyr. Sol duananyng auzyna Alla salghan sóz bolsa, mening ajalym 72-73 jasymda bolar dep kýtip otyrmyn».

Búl sózge týsinbey qaranghy halyq: «Osy jastarda ólemin dep otyr, óletinin biledi», - dep bylshyldap jýr. «Boqtykót bilse, men bilermin», - boghauyz sózin sóilep qoydy.

«Ol kisining aitqany osy, mening estigenim osy», dep bastan-ayaq bayandap berdi. Son-song halyqtyng aitqany ne, Mәshhýr ghayypty biledi degen alyp-úshty sózining týpki negizi ne ekenin tolyq týsindim de: «Raqmet sózdi týzu jetkizgeninizge», - dep Mәshhýr Haziretke zor alghysymdy aittym. Alla raqmetinde qylsyn! – dedi.

Bir shayyrdyng sózi dep

Mәshhýr Jýsip kóshirip jazghanynan kóshirdim

(Altybas Qypshaqtan shyqqan Aqmolaniki, - dep jazypty)

Ystambol patsha bolsang Qúdys, Shamgha,

Búhar men ýkim qylsang Ýndistangha.

Aghylshyn, Qytay, Japon, Rúmdy alyp,

Din týzep, әmir qylsang búl jihanda.

Tútsang da jeti yqlymnyng bәrin tegis,

Kirersing aqyr bir kýn kórstangha.

Esepsiz bay bolsang da Qarynbayday,

Jomart bop, mal shashsang da Hatymtayday.

Patshadayyn Ámir Temir din týzetip,

Bolsang da әidik batyr Arystanday.

Sheshen bol Jiyrenshedey qyzyl tilge,

Aqyrda jatar jering tar laqat-jay.

Mәshhýr sózinen ýzindi:

Bolghanmen ortasy joq key sóz jalghan,

Aqyndar óleng qylyp tergep alghan.

Birden kep, tórt ayaghy sóz bolghan son,

Jaqsylar jalghan demey qúlaq salghan.

Razy bolghan bir jan joq IYesine,

Kiretúghyn kirmeydi oy esine.

Imandy ghyp ishandar aiyrbastap,

Kópshilikting at penen týiesine.

Ghalymdar bilgen ghylymyn púlgha satyp,

Oqu bar, úghynu joq Qúday atyn.

Búrqyraghan tozan-shan, jýrgen an-tan,

Jas-kәri bәri men-zeng basy qatyp.

Bylgharynyng ornyna kón men siri,

Teris qarar únatpay birin-biri.

«Al», «ber» degen sóz edi eki aghayyn,

«Al» ólip, «ber» degen sóz qaldy tiri.

Jaqsylar qorghasynday auyr bolar,

Kózi soqyr, qúlaghy sauyr bolar.

Jarlynyng jazday mingen sholaghynday,

Ayaghy aqsaq, arqasy jauyr bolar.


Nazym Mәshhýrden

(әielder jayly)

Zenhar dýniyede mehriban,

Qatynday neghmat bar ma eken?

Qiynda qylar janyn qúrban,

Qatynday neghmat bar ma eken?

Qatynyng bolsa mәstura,

Sen bolarsyn misly tóre,

Baryp sharighattan súra,

Qatynday neghmat bar ma eken?

Qatynyng bolsa qamash,

Kórse toyar qarny ash,

Balalary dýrri tas,

Qatynday neghmat bar ma eken?

Qatynyng bolsa baydyng qyzy,

Shah-y taban bolsa jýzi,

Dertke dәrmen әrbir sózi,

Qatynday neghmat bar ma eken?

Qatynynmen ýiing abad

Sýiseng jýzi qant-nabat,

Jәne birin aitsam úyat,

Qatynday neghmat bar meken?

Qatyndy ýy misly shahar,

Ómir tabar adam bahar.

Qatynsyzdyng ishi zahar,

Qatynday neghmat bar ma eken?


Mәshhýr Jýsip óz suretin ólenmen tanytqany:

Arghy atam Sýiindik-ti, Kýlik zatym,

Mәshhýr degen bir laqap, Jýsip atym.

Qoy kózdi, qyr múryndy, orta boyly,

Aqqúba biday óndi qiyapatym.

In sha’ Allah!, osy sózde jalghanym joq,

Eshkimge bay dep nazar salghanym joq.

Bir Qúdaydyng ózine basqa jannan,

Bir tiyn ýmit qylyp barghanym joq.

Bir Qúdaydyng ózinen tiygen song dem,

Arystannyng auzynan asadym jem.

Mal jiyp bay bolayyn demesem de,

Sondadaghy bolmadym eshkimnen kem.

Moldalardy surettep jazghan mynaday ólenin Ádek Qúljan balasynan estip jazdym.

Kisi ólse jinalady qoja-molda,

Bәrining túrghanday bop iman qolda.

Dúgha oqyp, Qúran shyghyp, kýlisedi,

Bir payda bar yntasy tabu jolda.

Peyilin aita berse mollalardyn,

Biri joq boylarynda úyat-ardyn.

Oqytsa ait pen júma uaghyz aityp,

Bolmay ma mirasqory Payghambardyn.

Qay molda Qúday ýshin Qúran shyqty,

Ústaghan jeri bar ma dindi myqty.

As iship, aqsha alghan song ólikterden,

Satqan bop Qúday sózin búlar shyqty.

Aqsha almay mәiit ýshin shyqsa Qúran,

Haqq joly sharighattyng osy úran.

Biri joq dinning jolyn dúrys tútqan,

Bәri de qaghyp týser ónkey qyran.

Qoja jýr atasynyng atyn satyp,

Kisi ólse, qaryq oljagha qalar batyp.

At-ayghyr, týie-bie sybaghasy,

Bermese daulasady búlar jatyp.

Bar edi sadaqada jeti oryn,

Biri joq onymenen búlar onyn.

Haqq jolyn bile túra búrmalaghan,

Tozaqqa ózgelerden keter búryn.

Saduaqas Ghylmaniy

Abai.kz

8 pikir