Seysenbi, 26 Qantar 2021
Birtuar 8087 13 pikir 2 Jeltoqsan, 2020 saghat 13:50

Bauken...

Bozbalanyng kózin jana ashqan kýshiktey әr nәrsege әuestene qaraytyn kezi bolady. Basqany qaydam, biz sonday boldyq.  Ol qazirgi Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyanyng teatr fakulitetine oqugha týsu. Alataudyng basyna jýk arqalap jayau shyqqanmen birdeytin. Abituriyent kezden birge túryp, birge dayyndalghan Músa ekeumiz (Músaqoja Ádjibekov – qazirgi B. Rimova atyndaghy Almaty oblystyq drama teatrynyng daryndy akteri) kóbinde birge jýremiz. Alghashqy stiypendiya, studenttik biylet, synaq kitapshasy siyaqty quanyshtargha kuә bolghan shaqtardy birge ótkize bastaghan kezimiz. Sosyn, qolymyz qalt etse teatrgha baramyz. Kóbinde «әkemteatr» dep atap ketken M. Áuezov teatryna, qala berdi «TUZ» ben opera teatryna da iz suytpay kelip túramyz. Osylay eki ay zu ete qaldy. Aldymyzda 7-qarasha. 7-noyabri. Eng az degende bir jeti demalatyn Úly Oktyabriding pәlenshe jylyna arnalghan meyram. Ol kezdegi býtkil sistema, iydelogiya, gazet-jurnal, televiydeniye, radiolar kýndiz-týni sol merekege janyn da baryn da salady. Ásirese paradty aitsanyzshy. Áuelegen duhovoy orkestrmen minbening janynan aiqaylap ótushi edik. Kózderi jaynap, betteri bal-búl janghan jastar jalghan iydeologiyagha sendik-au.

Osynday kýnderde qaydan, kimnen estigenin bilmeymin, Músa bir kýni entigip jetip keldi. «Massovkagha, televiydeniyege shaqyryp jatyr. Aqsha tóleydi eken» dedi. Aytqan uaqytynda Beybitshilik kóshesindegi televiydeniyege bardyq. Ózimiz basty rolige týsetin janday sәl-pәl qobalju da bar. Jәne búl ghimaratqa kirer jerde әnsheyindegi vahter «Baba Zina» bolmasa «tetya Shura» emes milisionerler otyrghanyn kórgende esimiz shyqqan. Redaktor ne bolmasa rejisserding kómekshisi me, bir әielden úqqanymyz – búl habardyng býgin týsirilip, meyramgha qarsy kórsetiletindigi edi. Yaghni, Qazaqstangha Kenes ókimetining qalay kelgenin, qanday qiyndyq bolsa da Leninshil bolishevikterding jeniske jetetindigin kórsetetin telespektakli eken. Aqyry ne kerek, ýstimizge súr shiyneli, basymyzgha qyzyl jolaqty papah, ayaghymyzgha etik kiyip, qolymyzgha vintovka alghanymyzgha mәz boldyq... Ayaq astynan «artist» bolu baqyty búiyryp tóbemiz kókke eki eli jetpey qaldy. Rejisser Ydyrys Qasymov degen kisi eken. Bizding akter bóliminde 1-kursta Asqar Toqpanovtyng tobynda oqitynymyzdy estigende riza bolyp qaldy. Ásirese, studentterding qarny ashpau kerek... Senderge 3-rubliden beremiz degenge әbden mәzbiz... Ásirese men, televiydeniyedegi núrgha bólengen jaryq, әri-beri qozghalatyn telekameralar, studiyagha arnayy dayyndalghan dekorasiyadan «shәpkim» ainalyp ketken. Jәne qarap túrmay qazaq televiydeniyesine qol úshymdy bergim kelip túr. Birese rekvizitten ony-múny әkelip berip, rejisser bireudi izdese tanymasamda sol izdegen adamdy tapqansha tynym tappay jýgirip jýrmin. Biz týsirip jatqan studiya 1-qabatta, al rekvizit bólmesi astynghy podvalda... Ayaghymdaghy kendeu soldat etigimen әri-beri zyrlaymyn. Úzyn dәlizdegi aghash esik dәl mening múrnymnyng astynan ashylghanda selk ete qaldym. Ishten kostum-shalbar, aq kóilek, galstuk taqqan ýsh adam shyqty. Shamasy mening dalan-dalang etip jýgirgenimdi bireui bayqap qalsa kerek... Áy, bala, -dedi ol. -Shulama... Kәne, tynysh... Men toqtay qaldym. Álgi ýsh kisi kýbirlesip әli túr. Bir kezde qolynda grafiyn, podnosqa salghan stakan, qant, shәinek kótergen qyz ishke kirdi. Men qarap túrmay ana qyzgha kómektesip auyr esikti ashyp ýlgergen edim. Anadayda alasa jurnal ýstelining basynda otyrghan er adamdy bayqap qaldym. Tanys kisi siyaqty. Dauysy gýr-gýr etip estilip túr... Apyrmay myna kisi kim boldy eken? Suretin kórgen siyaqtymyn ghoy... degen oy sanamda jarq ete qaldy... Osy kezde managhy ýsh kisi janymnan ótip ishke qayta kirdi. Dauystary estiler-estilmestey, sybyrlasyp ótti... Qúlaghym shalghany... Bauke... Baukeng boldy. Qay Bauke? Bәse, bәse... Qaydan kórdim desem? Bauyrjan... Kәdimgi Bauyrjan Momyshúly eken-au... Myna otyrghan sol kisi... Aty anyzgha ainalghan Bauyrjan Momyshúly! Melshiyip túryp qaldym. Búl kisini bizding ýi, otbasymyz qatty silaytyn, biletin. Sebebi, bizding ýidegiler Aleksandr Bekting «Volokolamsk tasjolyn» oqyp ósken otbasymyz. «Artymyzda, Moskva» filimin kórip Baukenning kitaptaryn jastana jatyp er jetken jandarmyz. Mening әkem de soghysqa qatysqan. Kursk dugasyndaghy oq pen órtten jaradar bolsa da aman shyqqan maydanger. Jәne әkemning bas iyetin, qúrmetteytin eki-aq adamy bolatyn. Ol Jukov. Marshall, Giorgiy Jukov. Sosyn bizding Bauken. Bauyrjan Momyshúly...

Men endi myna siqyrly studiyagha baylanghan janday kete almay qaldym. Aynalsoqtap janaghy esikke bara bergim keledi. Osy kezde auyr esik taghy ashylyp, ishke qolynda kishkentay qobdishasy bar griymer qyz kirdi. Jylangha arbalghan torghay siyaqty ana studiyagha qalay kirgenimdi ózim de bayqamay qaldym. Anyqtap qaradym. Baukenning ýstinde jaghasynda ongy bar qara shapan, basy jalanbas. Buryl tartqan shashy artqa qayyrylypty. Auzyna týsken qalyng múrty jogharghy ernin týgel japqan. Baukeng alasa ýstelding ýstinde qúz jartastyng basyndaghy kәri býrkittey qayqayyp otyr. Shaldyqqan, sharshaghan, barshyn bolmysy shógil býrkit emes, kerisinshe qyzyl kórse shanq etetin múzbalang býrkit ispetti. Janynda otyrghan jurnalist әiel de sasyp-salbyrap túrghan synayda. Bir sәt Baukeng terlegen siyaqty boldy. Mandayyn aldynda jatqan salfetkamen sýrtti. Shapanynyng aldyn ashty da gýrr ete qaldy. Oryssha sóilep otyr. Baukeng bir sәt aldyndaghy jurnal ýstelin bir úrdy ma, bolmasa sausaghy tiyip ketti me, stakandaghy su edenge qúlap týsti. Oghan qaraghan Baukeng joq, sózin jalghastyra berdi.

«Ya polkovnik v otstavke, no ne grajdanin v otstavke» degenin bәri estidi. Elim dep, jerim dep, janyn shýberekke týigen túlghanyng myna jýieden, myna qoghamnan kórgen әdiletsizdigi men teperishi esine týsip ketkendey Baukenning múrty jybyrlap ketti.

Iya, men ol kezde balamyn... Kóp nәrseni bilmegen, estimegen, essiz kezim. Al myna anyz adam, general Ivan Panfilovtyng qolastynda 316-shy atqyshtar diviziyasynda komandir bolghan kisi. San ret qorshauda qalghan polkyn aman-esen alyp shyqqan túlgha. Esime týsti... Ony 1942 jyly Kenes odaghynyng batyry ataghyna úsynghan. Alayda kapitan Momyshúlyna ol ataq búiyrmapty.  Soghystan song Voroshilov atyndaghy askery akademiya bitirgen 250 adamnan general mayor shenin tek Bauyrjan Momyshúly alghan joq. Baukene batyr ataghy turaly úsynysty estigen Sovet odaghynyng marshaly Andrey Grishko degen beyshara, «Toliko cherez moy trup!» degen deydi. Iya, sol Baukeng mine osy Qazaq televiydeniyesinde. Búl әngime-anyzdyng kóbin men әkemnen, bolmasa 9 maydaghy jinalghan, soghysqa qatysqan, soghystan kelgen soldattar mening әkemning qúrdastarynyng auyzdarynan estidim. Keybireulerin sol kezdegi gazet-jurnaldardan oqyghanyn әkem jaryqtyq aityp otyratyn. Baukeng mine televiydeniyede, sondyqtan da ol kisi ýnsiz qaldy. Barady ýnsiz týnerip, soghystan qaytqan soldattar dep, Syrbay aqyn aitqanday, Baukeng ýnsiz týnerip otyryp qaldy. Studiyadaghy operatorlar da, jaryq berushiler de, jurnalist te, tipti әlgi әdemi kiyingen ýsh kisi de lәm-mim degen joq. Bireu bilegimnen tartqylaghanda esimdi jisam Músa eken. Meni izdep әreng tauypty.

Biz sol keshte bir kórinisti qayta-qayta týsirip, týngi 2-den kete jataqhanagha keldik. Abyroy bolghanda televiydeniyening mashinasy bizdi әkelip tastady. Ózimiz ash bolsaq ta kónilimiz toq. Erten qújattarymyzdy bersek ýsh rubliden gonorar alatyn boldyq. Eng negizgisi men anyz adam úly Bauyrjan Momyshúlyn kórdim jәne kópke deyin úiyqtay almay jattym. Demalysqa barghanda әkeme Bauyrjandy qalay kórgenimdi aityp berem dep talyqsyp jatyp úiyqtap ketippin. Qúlaghymda, Baukeng aitqan әlgi sóz bir ornynda ainala beretin plastinka siyaqty kópke deyin kókeyimde qalyp qaldy.

(Ya polkovnik v otstavke, no ne grajdanin v otstavke(.

Talghat Temenov,

Qazaqstannyng halyq әrtisi, Teatr jәne kinorejisseri

Abai.kz

13 pikir