Seysenbi, 26 Qantar 2021
Asqangha - tosqan 1385 13 pikir 27 Qarasha, 2020 saghat 15:26

Balushkin milliardtardy qaytarugha mindetti!

Anatoliy Balushkin men Qazaqstan Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligining arasyndaghy teketires kýnnen kýnge ýdep barady. Býgin kezekti sot prosesinde «Aziya Avto» taghy da jenilis tapty. Núr-Súltan qalasy azamattyq ister jónindegi sot kollegiyasy 21 qazandaghy mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq sottyng sheshimin qoldamady. «Aziya Avto» AQ jәne «Aziya Avto Kazaqstan» AQ appeliyasiyalyq shaghymyn da qanaghattandyrusyz qaldyrdy. Búl turaly «arasha.kz» sayty jazdy. 

Taraptardyng ózara qyrghiqabaq boluyna  Óskemen qalasyndaghy avtomobili qúrastyru kәsipornynyng iyesi, «Bipek Avto» kompaniyalar tobynyng qúryltayshysy Anatoliy Balushkinning memleket aldyndaghy óz mindettemelerin oryndamauy sebep bolghan.

Biyl sәuirde  kompaniya kezekti ret Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligining talaptaryn oryndamaghany ýshin sotqa tartyldy. Kemshilikterdi jonggha bir ay uaqyt berilgenimen, avtomobili qúrastyrushy kompaniya jaghdaydy ózgertuge asyqpaghan. Ministrlik preferensiya, yaghny jenildikter beru turaly kelisim shartty sot arqyly  búzugha mәjbýr boldy. Núr-Súltan qalasynyng mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq soty 2017 jyly 7 sәuirde jasalghan, keyin 4 qarasha  2019 jylghy №1 qosymsha kelisimderding kýshin jong turaly sheshim shyghardy.

Yaghny sot barysynda «Aziya Avto» AQ jәne «Aziya Avto Kazaqstan» aksionerlik qoghamynyng memleket budjetinen berilgen qarajattardy maqsatsyz júmsaghany dәleldendi. «Óndiristik kólik qúrastyru» ýshin berilgen qomaqty qarjy kólik shanaghyn dәnekerleu jәne boyaugha arnalghan óndiristik oryn ashugha emes kórshi elden avtomobili bólshekterin satyp әkeluge júmsalghany belgili boldy.

Oligarh Anatoliy Balushkin men salalyq ministrlik arasyndaghy kelispeushilik 2020 jyly kóktemde bastaldy. Avtomobili óndirushi jogharyda aitylghan mindettemelerdi  oryndaudyng ornyna eregiskendi jón dep tapsa kerek. Ministrlik tórt ret mýmkindik berip, әlipting artyn baqtyq. Alayda Balushkin biylikting biyshiginen iymengen joq. Kerisinshe erkinsip, kelisim shart talaptaryn aqyry oryndamaugha bel buypty. Biz de qarap qalmaspyz degen Beybit Atamqúlov basqaratyn vedmostvo  mәseleni zang jolymen sheshuge kirisip ketti. Aynalyp kelgende әngime mindettemelermen shektelmey, osy kýnge deyin berilgen 173 milliard tengeni memleket qazynasyna qaytaru kýn tәrtibine shyqty.

Jany janjalgha jaqyn Balushkin «Bipek Avto - Aziya Avto» kompaniyasy eldegi ózge kólik qúrastyrushy kәsiporyndardan esh jeri kem emes ekenin, onyng bәsekelesteri naryqtan tyqsyru ýshin ózine qarsy «maydan bastaghanyn» aitudan jaghy talghan joq. Kәsiporyn ghimaratyna jaldanbaly blogerler men BAQ ókilderin jinap, birneshe saghattyq brifing ótkizuge arlanbady. Qyzdy-qyzdymen memleket budjetinen qarajat alyp, biraq óz mindettemelerin oryndaugha nege asyqpay jýrgenin aitudyng ornyna, ózine qoghamnyng «ayanysh sezimin» tudyrugha tyrysyp baqty. Búqaralyq aqparat qúraldarynda taraghan  beynetýsirilimnen Anatoliy Balushkinning baspasóz mәslihatyn ótkizgen ghimarattyng da modernizasiyadan ótpegenin bayqau qiyn emes. Al kóp jyldan beri qazyghy qaghylyp, biraq qanqasy ghana túrghan kólik shanaghyn dәnekerlep jәne boyau sehy turaly aitudyng ózi úyat.

Anatoliy Balushkinning zauyt dep jýrgen kәsiporny servistik qyzmet kórsetetin beketterden (TJO) esh aiyrmashylyghy joq. Ol kez-kelgen diylerlik ortalyqtarda qosymsha jóndeu qyzmetterin kórsetetin kólik kótergishi bar jóndeu oryndarynan artyq emes. Eng qúryghanda jana tehnologiyagha say  kólik bólshekterin dәnekerlep, artynan boyap shygharatyn kataforezdik vanna men óndiris konveyeri de әli kýnge deyin jolgha qoyylmaghan. Onyng memleket aldyndaghy mindettemelerine sәikes, qúrastyrylghan kólikterding 50% jergilikti jerde jasaluy tiyis. Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligimen qol qoyylghan kelisim shart ayasyndaghy investisiya osy maqsatqa júmsaluy tiyis edi. Qayta-qayta aitylyp  jauyr bolghan zauyttyng qadasynyng qaghylghanyna da on jyl ótken. Zauyt salu uәdesin 2010 jyly  bergenin Balushkinning ózi de joqqa shygharmaytyn bolar.

Qazaqstan ýshin búl manyzdy jobany keyingi ysyryp qoyyp, Forbes jurnalynyng betin bermeytin bayshykesh nemen ainalysyp jýrdi. Ashyq derekkózderinde Anatoliy Balushkin iyelik etetin «Bipek Avto» kompaniyalar tobynyng janadan salynghan avtomobili salondary turaly aqparattar tolyp jýr. Subsidiyagha berilgen milliardtaghan qarajattan kompaniya 44 mln AQSh dollaryna demalys aimaghyn salugha, al 72 mln AQSh dollaryn Resey Federasiyasynan avtokólikter satatyn avtosalondar satyp alugha júmsaghany turaly jazylyp jatyr.

«Bipek  Avtonyn» Qazaqstanda 20 filialy júmys isteydi. Al Resey aumaghynda 12 qalada avomobili salondary qyzmet kórsetedi. Barnauyl, Kemerovo, Novosibirsk, Tumeni, Omsk siyaqty ontýstik aimaqtaghy oblys ortalyqtarynda VAZ avtokólikterin satumen ainalysady. Búl turaly kompaniyanyng óz resmy saytynan da kóruge bolady. Balushkin Resey aumaghyndaghy aktivterdi úlghaytudy jalghastyryp keledi. Ol qolda bar qarajatqa Qazaqstanda bayaghyda kólik zauytyn qayta janghyrtatyn jobalardy jýzege asyrsa bolar edi. Ókinishke qaray, subsidiya retinde alynghan milliardtaghan tenge qarajat basqa jobalargha jәne ózge elding aumaghyna júmsalyp ketken. Búl – tiyimsiz menedjment pen elge degen janashyrlyqtyng bolmauynan. Erteng kәsiporyn ózin bankrot dep jariyalap, myndaghan adam júmyssyz qaldyra saludan tayynbaydy.

Ayta ketu kerek, jaqynda «Biypek Avto – Aziya Avto» holdingining enbek újymy Memleket basshysy Q.K.Toqaevqa Óskemendegi «Aziya Avto» avtomobili qúrastyru zauytynyng júmysyn toqtatugha jol bermeu turaly ótinishpen jýgingen. Oghan Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligining biyl sәuir aiyndaghy ónerkәsiptik jinastyru turaly kelisimdi merziminen búryn búzuy sebep bolsa kerek. Avtoónerkәsip qojayyny jaqynda zauyt júmysshylaryn betke ústap, ministrlik sottasudy dogharmasa, kәsiporyndy toqtatatynyn, sóitip myndaghan júmysshyny enbekaqysyz qaldyratynyn mәlimdedi. Biraq memlekettik organdar  múnyng bos әureshilik ekenin  eskertip, osy kýnge deyin elding qazynasynan alghan qarjynyng esebin talap etti.

Anatoliy Balushkin songhy kezderi Qazaqstan ýkimetimen teketiresting qymbatqa týsetinin seze bastaghan synayly. Memleket qarjyny alyp, óz mindettemelerin oryndamaghany ýshin eshkimdi basynan sipamasy anyq. Insayderlik aqparattargha qaraghanda, «Bipek Avto» qojayyny ózining kompaniyadaghy 30 payyzdyq aksiyasyn kimmen bóliserin bilmey, dal bolyp jýrse kerek. Salalyq ministrlikpen qaytadan kelisimge kelip, jenildikterdi qalpyna keltiru turaly kelisim sharttardy qayta qaraugha asa qatty mýddeli. Ol búl tyghyryqtan shyghudyng qosalqy joly retinde tandaghan- BAQ betterinde dau kóteru, júmysshylardy kóshege alyp shyghu siyaqty bastamalardyng «ong jambasqa» kelmey túrghanyn týsinedi. Biraq keudemsoqtyq minezi jar berer emes.

Eng ókinishtisi Balushkin óz újymyn basyna kýn tughanda ghana oilaydy. Áytpese jaqynda jariyalaghan beyneýndeuinde ol júmysshylardy «rúqsat etilmegen mitingke» shyghugha shaqyrmaymyn. Biraq olar kerek bolsa, zauyt ýshin kóshege shyghugha dayyn degenin qalay týsinuge bolady?! Shyndyghynda  Anatoliy Mihaylovich aitqanday bәrining kóshege shyghuy  mindetti emes te shyghar. Enbekkerlerding jartysy piyketke shyqqanda, qalghan jartysy kәsiporynnyng ishinde jylynyp otyra túrady. Alghashqy top jauraghanda, jyly jerde otyrghandar olardyng ornyn auystyratyn bolady.

Biznesting әleumettik jauapkershiligin «jaqsy týsinetin» kәsipker balabaqshany sýrip tastaghanyn úmytqan joq shygharsyz?  «Rahmanovskie kluchi» kurortyn qorshap alyp, ol jerge bóten adamdy kirgizbey qoyghanyn da úmytpaghan bolarsyz? Onyng Jysan Bank AQ men ózge de kommersiyalyq bankter aldynda nesiyelik bereshegin ótemegenin esten shygharmanyz. Osynday әbestikterine qaramastan ol Forbes betinde jýredi jәne sheteldegi diylerlik ortalyqtary men biznestik qúrylymdaryna jeke úshaghymen qatynaydy.

Dese de qazir el basshylary men qogham Óskemen avtomobili zauytyn salugha berilgen halyqtyng qarajaty qayda degen mәselege alandap otyr. Júrtshylyq Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligine saualdy tótesinen qoyyp otyr: qarajat qazynagha qaytaraluy tiyis. Endeshe Balushkinning qarsylasynyng uәji oryndy әri әdiletti. Uәde etilgen zauyt salynuy kerek, óitpegen jaghdayda jana preferensiya turaly oilaudyng ózi artyq. Alayda búghan «Bipek Avtonyn» qojayyny dayyn ba? Ol jana tehnologiyamen zauyt salmaq týgili ózining qol astyndaghy júmysshylardyng sanynan shatasyp jýr. Balushkin aitqanday, Óskemendegi zauytt 5 myng da emes, tipti 2 myng da emes, nebәri 638 adam enbek etedi. Osyghan qarmastan zauyt júmysshylarynyng kóbi mәjbýrli demalysta nemese mýldem júmystan shyghyp ketken.

Qazir Anatoliy Balushkin odan ózge de kelisim-sharttardy tartyp alghaly jatyr degen «ertegini» aita bastaghan. Sheteldik kontragentter kәsiporyn qojayyny ózining kinәsinen barlyq mindettemelerdi orynday almay otyr. Ol Qazaqstan ýkimetinen tys EAEO-tyng ekonomikalyq komissiyasynyng zandy talaptaryn oryndaghan joq. Ministrlik Balushkinning kontragentterine (halyqaralyq iri kompaniyalar) mindettemelerdi oryndamaghan «Aziya Avtomen» kelisim sharttar búzylghanyn habarlady.  Búl kompaniyalar da Balushkinning jauapsyzdyghyna tanqalyp, Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligining pozisiyasyn qoldady.

Balushkin ózining әigili beyneýndeuinde ózining osynday jaghdaygha týsuine bәsekelesterin, ekonomikalyq qiyndyqtardy, pandemiyany kinәlaydy. Shyn mәninde búl daghdarysqa әkelgen bir ghana sebep bar. Ol – shetinen budjet qarajatyn soryp,aqyrynda uәde etilgen zauytty 10 jyldan beri salmay qoyy. Shynynda koronavirustyng kesiri tek onyng kәsipornyna ghana kesiri tiydi. Al ózine týk te bolghan joq. Sol bayaghyday jeke úshaghymen ary-beri úshyp, qalaghan jerinde ómir sýrip jýr. Ol uaqtynyng negizgi bóligin Óskemende emes, Sochiyde ótkizedi. Oghan Reseyding kurorttyq aimaghynan shipajay satyp alugha eshqanday pandemiya da, daghdarys ta kedergi keltirgen emes.

Qalyptasqan jaghdaydan qorytyndy jasaytyn Balushkin myrzany kórip túrghan joqpyz.  Oligarh ózine myna súraqtardy bir uaqyt qoyyp kórse, ne býldirip jýrgenin týsiner me edi, kim bilsin?! Áleumettik jauapkershilikti týsinetin kәsipker memleketten alyp otyrghan kómekti tәrk etip, bergen uәdesi men mindettemesin oryndamay qoyar ma edi? Niyeti adal bolsa, júmysshylaryn kóshege shygharyp, ereuil jasaugha әdeyi iytermeler me edi? Sóite túra, ózi júmsaq kresloda shalqayyp, jeke úshaqpen sheteldegi qazaqstandyq aqshagha satyp alynghan aktivterin aralap jýrer me edi?

Qoryta aitqanda, biz oligarh pen memlekettik organnyng arasyndaghy teketireske amalsyz kuә bolyp otyrmyz. Bizneske qoyylghan talaptyng oryndalmauyna kimning kinәli ekenin el ózi baghamday jatyr. Kәsipkerding óz jauapsyzdyghyn sezine otyryp, memleketke talap qoyyp, aqparattyq maydan ashuy aqylgha qonymdy ma? Aqyrynda   Industriya jәne infraqúrylymdy damytu ministrligin sotqa jýginuge iytermeledi. Sebebi mәsele 173 milliard tengege tirelip túr. Búl túrghyda Beybit Atamqúlovtyng pozisiyasy tabandy bolady dep ýmittenemiz. Al  óz dengeyin tanys-tamyr jәne aqshamen ghana ólsheytin oligarh qatesin týsinip, tәubesine keler dep tileyik. Osy әdiletti sheshim. Ol júmys oryndaryn saqtap, óndiristik prosesterdi ilgeriletip, shetel asyrghan milliardtardy qaytarugha mindetti.

Abai.kz

13 pikir