Júma, 22 Qantar 2021
Dep jatyr 1667 10 pikir 25 Qarasha, 2020 saghat 11:28

Búl saylau - til men dil saylauy

Qazaq elinde ana tilimiz kýsh alghan kezde ótkeli otyrghan saylau reseylik sayasatkerlerding shabyna shoq týsirude. Realpolitik Qorynyng Preziydenti әskery ghylymdar Akademiyasynyng eksperti Vladimir Prohvatilovtyng qalamynan shyqqan sonday «Qazaqstandaghy orys tili men orystargha soqtyghushylyq nege aparyp soqtyrady//k chemu priyvedut napadky na russkiy yazyk y russkih v kazahstane?» atty shuly maqalasy jariyalandy.

Ekinshi Tauly Qarabaq soghysyna deyingi aralyqta 2015-2019 jj. aralyghynda Ázerbayjangha qatysty auzyna kelgendi aitqan әm fantastikalyq boljamdar jasaghan Vladimir Prohvatilovtyng janyna bizdegi Parlament saylauynda qazaq tilining kýsh aluy batady eken. Ony avtor «Qazaqstandaghy 2021 jyldyng 10 qantary qarsanyndaghy parlament saylauyna bel sheshe kirisushilik orys tili men orys tildilerge qarsy shyqqan boy kórsetushilikten bastau aldy.

Osy orys tiline qarsy nauqandy «Jas Alash» gazeti Qazaq gumanitarlyq-zang innovasiyalyq uniyversiytetining qyzmetkeri Ayyphan Múhamadiyevting 13 qazanda shyqqan maqalasymen bastap berdi. Onda avtor parlamentte orys tili qazaq tilimen teng dәrejede qoldanylady dep ashyq narazylyq bildiredi. «Izdevatelistvo nad kazahskim yazykom» dep atalghan maqala avtory Múhamadiyevting jazuynsha «Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti zannamalyq is-әreketin tek memlekettik tilde – qazaq tilinde jýrgizuge mindetti boluy kerek eken» dep býkil últqa kýl shasha bir kósilgen sarapshy.

20 qazandaghy Pavlodardaghy sheruge bir shýiligip, odan ary: «25 qazanda «Adyrna» jurnaly «2030 jylgha qaray orystyng ýlesi 10 payyzgha azayady» atty maqala jariyalady. Onda 2019 jylghy respublikadan basqa elge kóshkenderding statistikasy keltirilgen. Qazaqstannan ketken 45 myng adamnyng 31 myny (90%) – orystar, ukraindar jәne belorustar eken.

Qazaqstannan ketip jatqandar negizinen orystar, ukraindar jәne belorustar bolyp tabylady» dep slavyandardyng sanynyng azangyna barmaghyn tistey qapalanady.

Qyraghy avtordyng nazarynan «Qaysar» komandasynda bas bapker Stoycho Mladenov tarapynan oryn alghan tildik kiykiljing men ekologiyalyq belsendi Saltanat Tәshimovanyng soqqygha jyghyluy da tys qalmaghan. 

Eng soraqysy qazaq ziyalylarynyng últshylargha qoy demey olargha jaqtasuy jaqsy yrym emes eken. Búl turaly avtor: «2020 jyldyng basynda orys tilin týre quushylardyng qataryna Qazaqstan ziyalylarynyng bir bóligi kelip qosyldy. Sәuirde «Qazaq ýni» gazeti qazaq tilin qoldau ýshin qol jinady. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev arnalghan ashyq hatqa 700-den astam adam qol qoysa, onyng ishinde «jazushylar Dulat Isabekov, Ábdijәmil Núrpeyisov, Qabdesh Júmadilov, halyq әrtisi Asanәli Áshimov, akademik Tóregeldi Sharmanov (týpnúsqada «Amangelidy Shormanov» dep qate jazylghan) jәne basqa da qazaq ziyalylarynyng ókilderi boldy» dep kýiine jazady. 

Kerek deseniz: «Ubrati iz Konstitusiy RK 2-y punkt 7-y statii! Prinyati zakon o gosudarstvennom yazyke, obyazyvaishiy k znanii gosudarstvennogo yazyka» – takovy trebovaniya podpisantov etogo pisima. Napomniym, chto 2-y punkt 7-y statiy Konstitusiy RK glasiyt: «V gosudarstvennyh organizasiyah y organah mestnogo samoupravleniya naravne s kazahskim ofisialino upotreblyaetsya russkiy yazyk» dep talap eteuge qaqymyzda joq eken.

El Preziydenti últshylardyng aldyna aqtalyp «Ana tili» súhbat berdi-mys dep orys tilining basyna qara búltty ýiiriltip qoyady.

Sóitsek avtordyng armany qazaqtar óz elinde azshylyq bolghan shaq eken: «Demografiyagha keler bolsaq, qazaqtar QazKSR ómir sýrgen uaqytta ýnemi azshylyqta bolghan últ bolsa da, egin eguge jarmaytyn halyq az qonystanghan jerlerde týbegeyli kópshilik bolyp tabyldy. Mine 1970 jylghy sanaqta:  qazaqtar – 4161 myn, orystar – 5499 myn...» dep ótkendi ansay egile jazady.  

«Últshyldar orys mәselesin týbegeyli sheshuge baryn salyp, osy jolda neden bolsa tayynayyn dep otyrghan joq» degen sarapshy. Odan ary olar osy jolda últaralyq kiykiljing tudyru ýshin nebir qúityrqy amaldargha deyin barugha qazirden әzir dey kele, «Vedyotsya rabota, napravlennaya na obostrenie nasionalinyh protivorechiy nakanune parlamentskih vyborov v yanvare 2021 goda. Predpolagaetsya, chto nasionalisticheskiy ugar mojet priynesty uspeh na vyborah «Demokraticheskoy partii» Janbolata Mamaya, odnogo iz liyderov kazahskih naspatov» dep Jambolattyng tirkelmese de Resey syrtqy barlauy qatty jasqanyp otyrghan birden-bir qazaq tildi partiyadan ayaghyn tarta sóilep bir jortaqtap alady.

Qazaq elining tәuelsizdigine qol súqqan maqala dúnghan men qazaq arasyndaghy aqpan oqighasy saylaudan keyin óz jalghastyghyn tauyp, «orystargha da bәle bolyp tabylmaydy ma?» dep ayaqtalady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

10 pikir