Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
46 - sóz 2329 8 pikir 26 Qazan, 2020 saghat 12:50

Eshbir din «obal» sózining maghynasyn týsindire almaydy

Dosan ekeumiz múrtsyz sәlәftardy, qaugha saqaldar men sholaq balaqtardy, olardyng «patsha» degendi «Otan» degennen joghary qoyatynyn biraz qauzadyq.

- Eh, erteng balalarymyzdyng basyn qatyrmasa boldy...

Dosan kóz qiyghymen maghan qarap, basyn iyzedi. Bir mezette oiyna bir nәrse týskendey boldy.

- Bizge din ýiretip jýrgenderding eshbiri «obal» sózining maghynasyn týsindire almaydy?

-Nege?

- Men bir jyl Iranda oqydym. Sonda bayqaghanym, Iran jastary jerge jayylatyn dastarhannyng ýstinen olay-búlay attap jýre beredi. Qazaqtar shyr-pyr bolamyz. «Áy, bolmaydy!» - desek «Nege?», - dep bajyrayady. Obal bolady! Analar iyghyn qiqang etkizedi. – Dosan qyzyna әngimeley bastady. – Júp-júqa qatpar nandary bar, studentterge beredi. Aynalasy jarty saghattyng ishinde janaghy nan qoqayyp qatyp qalady. Sony qapqa salyp, ayaghymen nyghyzdaghandy da kórdik. Obal ghoy, endi... Týsindire almadyq. Olarda bizding «obaldyn» maghynasyn dóp úqtyratyn sóz joq eken. Diny túrghyda osynday dәrejege jetken qazaqqa bireuler kelip aqyl aitady, ata-babadan kele jatqan joldy búzady! Últqa obal emes pe, a, bauyrym?

Ol maghan taghy bir qarap qoydy.

Qazaqta eshbir din jetesine jetkizip týsindire almaytyn, eshbir til naq sipattap audara almaytyn «obal» degen úghym bar. Ol sóz bizge Islam dini arqyly kelgen eken. Mysaly «Hashr» sýresining 15 ayatynda «Olar istegen isterining obalyn tartady» degen sóz bar. Bir audarmada «jazasyn» delinip jýr. Búghan qarasaq «obal» «kýnә, jaza» degen bolyp shyghady. Dúrys delik. Tek arabtan sinse de qazaqtyng «obalynyn» maghynasy әldeqayda teren. Qazaqta búl sóz ar-úyat, iman kodeksi!

«Obal boldy, obalyna qaldy, obalyna qalma» degen úghymnyng bәrining mәni de, týbi de túnghiyq. Al, arabtardyng ózinde «obal» sózi kóp qoldanylady eken: bir nәrsening kýsheytilui, jinaqtaluy, tipti tópelegen aq jauyn da obal dep atalady. Sondyqtan bolar olardyng týisiginde búl sóz qazaq úghymyna shendese almaydy.

Iran jastarynyng Dosannyng dastarhanynan attap jýre berui, nandy ayaqpen nyghyzdauy sol payym-parasat dengeyining basqa satyda bolghandyghynyng saldary. Olar adal asynan qara tabanyn asyra ótip bara jatqandargha alara qaraghan qazaq balasyn týsinbeydi. Orystar da úyadaghy búrshaq úryp tastaghan balapandy kórse «jalko» dep qoya salady. «Jali» men «jalko» qazaqtyng «apyr-ay, obal bolyptysyn» dóp bere almaydy. Ony audarmashylar da biledi, sózdikke obaldy-greh dep audarulary sony bildirse kerek. «Jalko» -ayanyshty, «greh» - kýnәni bildiredi, «obal»-...

Sýt tógilse - obal, nan qoqymy shashylsa - obal, kókti júlsang - obal, balanyng qarny toymay qalsa - obal, jýirik at ayaqtan qalsa - obal... Osynyng bәrine «velikiy y moguchiydin» jalkosyn qoyyp kórseng jany ashyghannyng shalajansar lebizi shyghady. Arabtyng jaza, kýnә degenge sayatyny da esh ýilespeydi.

Qazaq balasy osy «obalmen» tәrbiyelenedi. Búl asa biyik mistikalyq-psihologiyalyq kýi.

Kiyesi bar, erik- jigerindi uysta ústatatyn úghym! Ony bilgen jan adamgershilikten attamaydy.

Týsindiru qiyn. Múnday sana diniy-ruhany ghúlamalyqtyng shynyna jetken últqa ghana tәn bolsa kerek. Menin, men sekildi kópting týsinbeui-sol shynnan etekke entelep bara jatqan toptyng sanatynda boluymyzda. Aynalamyz nópir. Qúldyrandap, qúldyrap baramyz. Taban tirer búdyr joq. Baltyry shydamay domalap ketkenderdin, basy jerge sart-súrt úrylghanyn kórip «Tuh, anau bayghúsqa obal boldy ghoy» dep dauystap qoyamyz. Tek sol obaldy ózimiz týsinbeymiz. Kýnә, jaza degen sózderdi qosarlasaq janaghy sóilemimiz shatpaq bolyp shyghady. «Ana bayghúsqa jaza boldy ghoy... kýnә boldy ghoy...» Búl ne sóz?! Mýmkin ol pәk jan shyghar, mýmkin ol jauyz taghdyr eri men úldaryn jalmaghan keyuana shyghar, mýmkin ol túldyr qalghan úl shyghar, zar jylaghan qyz shyghar... Onyng sýringenine «kýnәnin» ne qatysy bar? Onyng obaly kimge sonda? Bilmeymin. «Joqshylyq qajytty!» dep eniregen anany jelkesinen sýirep bara jatqan polisiya da, sony syrttay qúptaytyn, barlyq zandy «baqylaushy» prokuror da, kepeni traktormen taptata salghan әkim de, balasyn әjethanagha tastay qashqan beybaq ta bilmeydi. Kózinde «obal-ay» degen oidyng úshqyny bolsa múnyng birin kórmes edik. Olar týgili osynyng bәrine miyghynan kýlip, múrtyn sylap qarap otyrghan danyshpan ministr de bilmeydi. Olar etekke bizden búryn baryp qoyghan. Úmytqan. Atasy men әkesi aitqan «obaldyn» júrnaghy esinde emis-emis saqtalghan adam onday iske barmaydy. Sonda qazaqtyng «obalynyn» qanday qúpiyasy, ne qúdireti, qasiyeti bar? Bir bilse әdiletting ainasy, aqiqattyng qayraghy – sot bilui kerek-au...

Álgi, alty adamdy qaghyp, birin óltirgen zombiy-jigitting soty kezinde qazy jaqqa moyyn sozyp edim «obaldy» týsinbeytinin kózinen úqtym. Alty balaly әielding jerine qatysty ýkimdi oqyghan qazynyng da kózinde óli týnek. Zaldaghylar «bala-shaghasynyng obaly saghan, qarabet» dep ekinshi tarapty qarghap-silep jatyr. Analar myrs-myrs etedi, qazy úqpaghandy olar qaydan týsinsin.

Ótkende «әueli elge, odan keyin jerge obal bolady» degen mәsele kóterilip edi. Tynysh qana tynys alyp jatqan jerding tamyryn basyp kórgen balgerdey bolghandar shu ete týsti. «Tozyp barady eken, auru eken, óledi eken...». Óz argumentin aityp, «obal» degenderdi jep barady. Jerdi anagha tenegenderdi «olay bolsa anannyng betine siyme, ty..a» degendey keketti. Júrt: Au, aldaghynday sózdi qalay aittyn, qasiyetti týk ósken auzyna obal ghoy?!- dep edi, janaghylar taghy lap berdi. Beti ashylyp ketken kelindey keketip, múqatyp, shaypau tilmen jep barady. «Mynalaryng jón emes» degenge kómeyindegi býlkildep túrghan «bizding taqsyrdyng jaghasyna jarmasar kim edin...» degen oidy jasyryp, «Pәli, danyshpan... », - dep sayqalsha sylq-sylq kýledi. Óitkeni, obalgha qalushylardyng , shyngha úmtylghandardy etekten tartyp qúlatushylardyng tarapyna ótip, әmirlikke qol jetkizip alghan. Qorghany kýshti, aitaghyna abalaytyn tóbetteri jeterlik. Qarghybaudy aghytsa, «әne!» dep sausaq shoshaytsa bolghany... Shoshaytyp, qanshamasyn talatty da. Sol talanghan «býlikshilerdin» sorghalaghan kóz jasynyn, kókpar bolghan jerining obaly kimge? Jalpy obal degen ne osy, biletin bireu bar ma? Qúdaydyng jerdegi kólenkesi ekenine senip, miy ainalyp qalghan pendening obaly kýshti me, әlde sol Qúday esimin alghan halyqtyng obaly kýshtirek pe? Qaysysynyng obalyna qalghannyng kýnәsi auyr? Osy súraqtardyng jauabyn tapsaq qana qúldilaghan ekpinimizdi tejer, iyterushining jaghasyn jyrtar dәrmen tabylar... Jana men mysal etkenderding deni Dosan aitqan «din týsindirusheler» eken. Olardyng týsinigine ilessek qyrymzyday qyzymyzgha, qúlynshaqtay úlymyzgha obal bolmay ma? Solar nege qorqyta beredi, «Áne, Siriyany, Liviyany qara! Saghan sol kerek pe?», - dep zirkildeydi. Ol jaqqa qarasang dindarlar bireudi bauyzdap, kesilgen basty kóterip, «Allahu akbarlap» jatady. Ana qanisherding Allanyng qúly ekeni de, músylmandyghy da ótirik. Obaldy qazaqtan sadagha ketsin! Sonda ony jarnamalaushynyki ne oi, tútas memleketti ýreyde ústau sayasaty ma? Qorqynyshtan kózi atyzday bolghan halyqqa obal emes pe? Álde avtomat asynyp, qanjaryn jalandatqan qabasaqaldan qoryqpaghandardyng obaly, súrauy joq pa? Sol ýrey shoghyn ýrleushiler artynsha «Kórding be, bәrin sap bastym» dep biylik aldynda adal pitbulidey arsalandaydy. Biraq kózderi qorqynyshty. Qan iysin sezgen pitbuliding qalay ózgerip shygha keletini barshagha ayan....

Álde jerding obaly joq shyghar, el bosaqa shulaghan bolar? Mysaly, HH ghasyrdyng 40-50 jyldarynda qazaq dalasyna aryp-ashyghan kóp últtar keldi. Solardyng bәrine «Obal bolady» degen bir auyz sózding kýshimen qazaq qolyndaghysymen bólisti, balasynyng auzynan jyryp, bir tilim nannyng jartysyn, jalghyz qúrttyng tistemin solargha berdi, aman alyp qaldy. Ósirdi, órkendetti, kóbeytti. Ortada jarty ghasyrdan asa uaqyt ótkende qazaq «Jerime obal bolady» dep edi әlgilerding eshbiri ýn qatpady. Búl olar jetpegen ruhany dәreje, nemese, olardyng qazaqtyng «obalynda» esh sharualary joq? Qazaqty tym «sintiymentalinyi» sanaydy. Biraq sol sintiymentalinosti bolmasa biz qayda bolar edik,- dep oilay ma? Búl da kókeyde jýrer súraq.

Zamanynda solardy asyrau ýshin nanyn bergen anasy sýtke jarytpay, ash ózegine týsip, kóz júmghan qaragóz sәbiyding obaly she? Múnym saudalasu, jazghyru emes, tek «obaldyn» anyqtamasyn izdeu ghana... Mýmkin osy payymymmen bireulerding obalyna qalyp otyrghan shygharmyn... Onda keshirim ótinem.

Serik Ábikenúlynyng jazbasy

Abai.kz

8 pikir