Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Túlgha 1574 2 pikir 23 Qazan, 2020 saghat 12:50

Janәbilmen jýzdesu...

2013 jyly toghyzynshy tamyz qazaq eline (sheteldegi aghayyn osylay ataugha niyetti, jýrekterine jyly tiyedi, ol kýnderding auyly da alysta emes bolar) el aghasy Jәkeng aqsaqal, Janәbil Symaghúlúly keledi eken , - degen sybys emis-emis estilip, elendep jýrdik. Búl uaqyt Almatydaghy aghayyndardyng әsirese Kerey ata balalarynyng Abylayhan zamanynyng aituly batyrlarynyng biri, danyqty qolbasshy, Altaygha el qondyrghan Er Jәnibek Berdәuletúlynyng 300 jyldyq mereytoyyna qyzu kirisken kezi edi. Kýnde jiyn, kýnde toy. Men qosymsha «Er Jәnibek» Halyqaralyq qoghamdyq qorynyng atqarushy diyrektory qyzmetin atqaratyndyqtan, jalpy qordyng shauyp kel, baryp keli mening moynymda bolatyn, sondyqtan ýlken kisini kýtip alu sharasyn úiymdastyru da maghan jýkteldi.

Áserli kezdesuding әlqisasyn bastamas búryn, sheteldegi qandastarymyzgha esimi etene tanys bolghanymen qazaq elindegi aghayynnyng kóbisi Janәbil esiminen beyhabar ekeni anyq. Sondyqtan, Alashtan aty ozghan asyl azamaty turaly qysqasha toqtala ketsem artyq bolmasy anyq.

Janәbil Symaghúlúly Qytaydaghy qazaqtardyng arasynan shyghyp,  «qaradan tuyp han bolghan» osy zamanymyzdyng zanghar túlghalarynyng biri. Qytay jana ýkimeti qúrylghan 70 jyldyq tarihynda Janәbilding dengeyine jetip qyzmet jasap, biylik jýrgizgen qazaq bolghan joq. Seksenge kelgen zeynet jasyndaghy aqsaqalgha shetelding әr elinen kelgen Atamekendegi aghayynnyng tayly-túyaghy qalmay qúraq úsha aldynan shyghyp, aiyryqsha qúrmet-qoshamet kórsetui sonday biyik abroy-bedelining kórinisi edi.

Janәbil Symaghúlúly - 1934 jyly mausymda Altay aimaghyna qarasty Qaba audanynda dýniyege kelgen. Qytay memlekettik basqaru organynda eng jogharghy lauazymgha taghayyndalyp, abroyly qyzymet atqarghan tarihy túlgha. Ol  QHR Shinjyang úighyr avtonomiyaly rayondyq sayasy kenes komiytetining búrynghy tóraghasy, qadirmendi el aghasy Jәkeng Qytay kommunistik partiyasy (KKP) býkil memlekettik partiya mýsheleri qúryltayynyng ilgeri-keyindi alty kezek uәkili (deputat), bes kezek QKP ortalyq komiytetining kandidat mýshesi bolyp, partiya men memleketting zor isterin talqylaugha qatynasqan birden-bir qazaq.

Júbayy Zýpira Ybyrayqyzy Shinjyang halyq radio stansiyasynyng qazaq tilindegi әdebiyet-kórkemóner bólimning shanyraghyn kóterisken, Qytay qazaqtarynyng alghashqy buyn aqparat qarlyghashtarynyng biri. Qazaqtyng qadirli shanyraghyna ainalghan Janәbil әuleti býginde Jiger, Mәrina, Áliya, Jarqyn esimdi úl-qyzdaryn ósirip, nemerelirin әldiylep otyrghan qútty orda.

Sóz ireti kelgende aita keteyin, ýlken úly Jiger AQSh-tyng Garvard uniyversiytetinen doktorlyq ataghyn qorghap, elimiz Tәuelsizdigin alghan jyldary elge oralghan alghashqy azamattardyng biri. Ataghyn at kótere almas atanyng balasy bola túra, qarapayym elding qatarynda, aghartushylyq salasynda qyzmet atqaryp jýrgen, kóp balaly otbasynyng otaghasy. Eger Jiger osynday ataq, bilimimen Qytay elinde túraqtaghanda qalaghan jerine qyzmetke ornalasyp, «úrttap iship, shayqap tógip», degenin istep jýretin hanzadalardyng biri bolatynyna eshkimning kýmәni bolmas. Biraq, angharly әke-sheshe, kóregendi úrpaq taghdyryn tughan eli, Atajúrtymen toghystyrdy. Abyroyly ataq, shalqyghan dәuletting ortasynda otyryp múnday sheshim jasau beybit kýndegi otansýigishtiktin, últjandylyqtyng shynayy kórinisi bolar, talay elge oy salar taghylymdy mysaldyng biri bolatyn.

Alystan kelgen jolaushynyng aldynan shyghyp, atyn baylap ósken ata balasymyz ghoy, búl joly da solay boldy. Qadirli el aghasy Jәkeng Astana saparyn ayaqtap, Almatygha kelgen kýnning ertesinde Medeu shatqalyndaghy «Samal» restoranyna, aq sarbasymyzdy atap soyyp qonalqy ornalastyrdyq. On neshe jigit ýlken kisining atynyng shylbyryn ústap, qoltyghynan demep, tórge jayghastyrdyq. Qasynda júbayy Zýpira Ybyrayqyzy, qyz-kýieui Áliya men Syzdyq, kelini Núrghanym, kómekshisi men dәrigeri birge keldi. 

Kýtip alushy azamattardyng qatarynda sayasatker Marat Uathanúly júbayy Aygýl Týrkiyaqyzy, shyghystanushy ghalym Janymhan Oshanúly, әnshi-sazger Óken Tansyhanúly, júbay әnshiler Qúrmanbek pen Riza, aqyn Dәuletkerey Kәpúly, kәsipkerler Merey Silәmúly, Erjan Sharyphanúly, Oqan Ábdiraqúly (býginde marqúm) Dildahan Dәlelúly, Jenis Týrkiyaúly, Aybyn Áubәkirúly, Ghylymhan Qaliyúly, Qamatay Jәkenúly, Núrman Diyarúly, Orazbek Bazarbayúly qatarly azamattar birge bolyp, ýlken kisige degen aqjarma tilekterin aityp, aman-saulyq tilesip, arnayy alghan qúndyz shapan, oqaly tondy arqalaryna japty. Janymhan agha óz kezeginde Shyghystanu institutynan shyqqan «Qytay jazbalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» degen eki tomdyq ghylymy enbegin úsyndy. Búl azamattardyng barlyghy Tәuelsizdikting alghashqy jyldary elge oralyp, әr salada qyzmet atqaryp jetistikke jetken tanymal túlghalar edi.

Dastarhannyng asabalyq mindeti maghan jýktelgendikten jasyna qaray sóz berip, jaqsy otyrysymyzdy jalghastyryp otyrdym. Tórimizde tóredey bolyp Jәkeng aqsaqal otyrghandyqtan dastarhanymyzdyng dumany arta týsti. Óken, Qúrmanbek, Rizalardyng salghan әnderin sýiine tyndap, qayta-qayta aittyryp, júbayy ekeui qosyla aityp, emen-jarqyn kónildi otyrdy. Aqyn Dәuletkereyding kóshken elding keruendi keshirmesimen órilgen «Tamyr» tolghauyn yjdaghattyqpen tyndap bolghasyn «jaraydy, bәrin qamtyghan ekensing ghoy», - dep rizashylyghyn bildirdi. Ýlken kisi ólenning ishki mәnin bir kisidey týsinetin, últ ruhaniyatynyng shynayy janashyry bolghan túlgha. Qytaydaghy qazaq aitys ónerining býgingidey jarqyrap tarih saqynasyna kóteriluine, aityskerlerding jan-jaqtyly jaghdayynyng jaqsaruyna bir kisidey yqpal jasaghan qayratker, búl sózimdi arghy-bergi bettegi aitysker aqyndar da qúptaytyny esh kýmәn tudyrmaydy.

Sózimning dәleli iretinde, el arasynda aitylyp jýrgen, әsirese el aghasy Jәkeng tuyp ósken Altay betinde, Qaba topyraghynda shejiredey shertilip býginge jetip, sanamyzgha saqtalghan kóne kózderding myna bir әngimesin aita ketuding de qisyny kelip túr. Ol aitpaghym Qytay qazaqtary arasynda ómir sýrgen halyq aqyny Bәtesh  Daghystanqyzynyng (1909-1976 j.j.) bir shumaq ólenmen bir at alghan oqighasy edi. Bәteshting kýieui Altay betine anyz bolghan ataqty batyr, jortuylshy Átik Japarúly (1899_1988 j.j.)  

1975 jyly shilde aiynda, sol kezde Ile qazaq avtonomiyaly obylystyq partkomnyng hatshysy, obylys bastyghy bolghan Janәbil Symaghúlúly Qaba  audany Kólbay auyldyghyndaghy Átik pen Bәteshting kórshisi, sol kezdegi Kólbay komunasynyng orynbasar hatshysy Shaghyban degen kisining ýiine qonaqqa keledi, Shaghyban arnayy Bәteshti shaqyryp, týn ortasyna deyin óleng aitqyzady. Bәtesh kýieui Átikting jortuylgha shyghyp, qoldy bolghanyn, jergilikti úlyqtardyng aldyna ólenmen aryz aityp barghan Bәteshting kýieuin týrmeden qalay alyp shyqqan barysyn ólenmen aityp, otyrghandardy tang qaldyrady. Bәtesh  rulyq jaqtan Jәkenning jaqyn apayy bolyp keletini bar eken. Óleng aitylyp biter sәtte el aghasy Jәken: jaraydy apay, densaulyghynyz jaqsy, óleniniz de bәz-bayaghysynday eken. Rahmet sizge, taghy ne aitarynyz bar, - degende, Bәtesh jalghasty ólendete jóneledi:

Bereyin óleng aityp bauyryma,
Bauyrym týsel týsti auylyma.
Bir kezde jortuylmen aty shyqqan,
Jezdennyng Altay menen Sauyryna.
Ólenmen tas týrmeden alyp shyqqam,
Búl mәlim altyn Altay qauymyna.
Sol sorly jezdende әli bút artar joq,
Shyqpay júr jyrghap әri qaryghy da.
Jaqsydan bir sharapat keldi bilem,
Bauyrym keldi Átikting salymyna, - degende otyrghandar bәrekeldi aityp, du qol shapalaq soghady, el aghasy Jәken: 

- Áy, myna Átikke bir at bermese bolmaydy eken, - dep sol jerde, Shaghybangha Átik batyrdyng minis kóligi ýshin bir at berudi tapsyrady. Sol kók atty marqúm Átik  batyr ómirining sonyna deyin minis kóligi etip, Jәkene rahmetin aityp jýredi eken.

Ruymen úiysqan últtyng úrpaghymyz ghoy. Orta jýzding bir bútaghy Kerey әuletining Shybarayghyr atasynan taraytyn Jәkeng aqsaqalmen de sol jaghynan qandyq jaqyndyghymyz bar edi. Almatyda aghalaryma erkelep Shybartay atalyp jýrgen men Jәkeng ata kelgende tipti kishireyip qaldym. Árediginde aghalar óleng oqyp beruimdi súraghandyqtan ýlken kisige tanystyq bildire ózimning Qabada tughanymdy, ol kisining ata qonysy, әke-sheshesining ziraty jatqan Shybaraghash, Qarashoqy jaylaulary turaly aita kelip,

Tamyzdyng jeli betime óbetin,
Tang ata-anam mosy keretin.
Biyshigin әkem beline alghanda,
Sarkidir saulyq mekirenetin.
Qoraly otar sosyn óretin.

Shatqalda ósken shúghúnyghynnan,
Shattyqtyng sheksiz syryn úghyngham.
Surly saydyng samaly jelpip,
Sezbedim qyrdyng sughyn úrghan.

Jylqyly júrtqa únaghasyn ba?
Arsyldaydy arlghan týn arasynda.
Túsamysymen tyqyrshyp túrar,
Túmarly torym túma basynda.

Tilsimi san myng taudyng úqtyratyn,
Úlylar salghan әn qúnyqtyratyn.
Sarqymyz bókken sabanyng dausyn,
Sabaudyng ýni janghyryqtyratyn.

Tórt týlik týgil ghashyq andarda,
Kýrenshe kýlgen jasyl anghargha.
Qosnaua basyn qorys qylatyn,
Búghy beybaqtar ashylaghanda.

Ár kezeng sayyn arly auyl qonghan,
Asyrghan shyny armanyndy aidan.
Jengeler alghan barmaghy baldan,
Saryatan shókken saryqaryn maydan.
Ayranyng qayran, qaymaghyng qayran.

Tauyn jyr etip, tasyn jyr etip,
Áz janyn óter aqyn jýdetip.
Shekildeuikshil shauqarghalardan,
Balqaraghaydyng basyn kýzetip., - dep keletin «Qarashoqy» degen ólenimdi oqyp bolyp,  sonynan Jәkeng aqsaqalgha qarap: 

- Kóke, myna aghalarymnyng bәri - , aldynda aghalaryng túrghanda sen taysyn, shúbar taysyn, - dep bir eseytpey qoydy. Jasym otyzgha kelgen, bir otaudyng iyesi, eki balanyng әkesimin, óizniz bir eseytip ketinizshi? - dedim. Sózimdi qaljynmen jalghay, otyrghandar du kýlisti. Ózara aghayyn arasyndaghy bizding әngimemiz shynymen solay edi. Belgili ghalym, doktor Bolathan Zayadanúly, jazushy-jurnalist Dosan Baymoldaúly, doktor Jiger Janәbilúly, kәsipker Merey Slamúly qatarly aghalarym aldymyzda jýrgesin shynymen de ini, bala edik. 

Bazynamdy aityp bata súraghanday bolghan mening sózime Jәkeng aqsaqal sәl jymyiyp kýlip qoyyp:

- Aynalayyn, ólening keremet, mening jerlesim ekensing ghoy. Aghalaryng aitsa dúrys qoy, erkelep jýrgen jaqsy emes pe?. Ózing de bolayyn dep túrghan azamat ekensin. Qazaqta «bestining betalysynan saqta» degen sóz bar, sen súradyn, men aitayyn, onda sen besti bol, - dedi kópshilikti meyirli jýzimen bir sholyp ótip. Auyzdaryna qúm qúiylghan aghalarym kýbirlese kýlisip, shapalaq soghyp meni qúttyqtap jatty. Alghanym abroyly ataq, dәreje bolmaghanymen aghanyng ózime arnap aitqan bir auyz jyly sózi, yqylas batasynyng ózi atangha bergisiz abroy ghoy, quana bet syipadym. Basymdaghy taz kepeshim, sol kýnnen bastap Orazbek bauyryma kiyilip, aghalarynyng shybar tayyna ainalyp shygha keldi. Sodan beri aghalar arasynda kók dónen bolyp shauyp kele jatqan jayym bar.

Jәkeng aqsaqalmen birge bolghan tórt bes saghattyq otyrysymyz jylgha bermes jyly jýzdesu bolyp este qaldy. Jinalghandardyng birazynyng әke-shesheleri ýlken kisining qyzmetinde bolghan, meyir-shapaghatyn kórgen jandar bolghasyn búl otyrysymyz emen jarqyn, qyzu әngime, syrlasugha toly boldy. Aghamyz dastarhandy aq batamen qayyryp, razylyq yqylaspen sózin qayyrdy. Júbayy Zýpira apamyz da analyq aq tilegimen alghysyn aitty. Osylaysha zaldaghy aghayyn qaumalay qorshap, syrtqa bettedik. Kerbez súluday sylanghan Almaty, әsirese jasyl ormanmen kómkerilgen Medeu shatqaly kórkimen kóz arbaydy. Sayaly tau bókterinde erkimizge tiygen Jәkeng aqsaqalmen bәrimiz jabylyp estelik suretke týstik. Esik aldyndaghy әredik jinalysta Dәuletkerey aqyn ýkili dombyrasyn bebeulete:

Qúday au jyrym qayda taza minsiz,
Qalaysha agham kelse qalam ýnsiz?.
Ospannan keyin elge biylik qúrghan,
Alashqa anyz bolghan Janәbilsiz....dey kelip aghamyzgha arnap amandyq, saulyq, aq jol tilegen jyr shumaqtaryn arnady. 

Osylaysha tamyzdyng tamyljyghan kýninde, «arghy bettegi Alataudyng bir shyny» bolghan (aqyn Auyt Múqiybekúlynyng Janәbil Symaghúlúlynyng 80 jyldyq mereytoyy qarsanynda «Dat» gazeti, Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan «Alataudyng bir shyny arghy bette» atty maqalasy jariyalanghan bolatyn), Alashtyng ardaqtysy, Qytaydaghy jýieden Shinjyandaghy ózge últtarmen qosa qazaq degen qandasyn «túmsyqtygha shoqytpay, qanattygha qaqtyrmay» qyryq bes jyl basqarghan, әli de ruhany tiregi bolyp kele jatqan Narattay nar, Tarbaghataydan tarlan, Altayday asqaq abyzymyzben qimay-qimay qoshtastyq.......Jәkeng aqsaqaldyng qazaq eline, Almatygha kelui múndaghy aghayyngha ýlken ruhany kýsh, búzylmas bereke baghyshtap ketkendey boldy.                                

Sol kezdesude jarqyrap aramyzda otyrghan asyl ana, ayauly jar Zýpira apamyz osy jyly ómirden ótti. Bәrimizding qabyrghamyzdy qayystyrghan búl auyr qaza, halyq jýgin qayyspay kótergen qara nar Jәkeng aqsaqalgha da onay tiymegeni anyq. Estelikter eskirmeydi, - dep eskermey jýre bergenimizben qarttarymyzdyng qatary siyrep, aghalarymyzdyng arasy andyzdap bara jatqany kónilge kirbeng úyalatady eken. Sondyqtan, ónegeli ómirinde ózgeshe iz qaldyryp, tirisinde anyzgha ainalghan Alashtyng arda preziydentimen kezdesken bir sәtimning bolymysyn sizdermen de bólisudi jón kórdim.

Talapbek Tynysbekúly

Abai.kz

2 pikir