Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Áleumet 1511 2 pikir 19 Qazan, 2020 saghat 13:17

Bos jatqan jerlerdi kim iygeredi?

«Ayqyn» gazeti oqyrmandaryna biylghy 9 qazanda shyqqan sanynda «Túrkistan qandastargha tórin úsynyp otyr» degen taqyryppen «Týrkistan» halyqaralyq gazetining bas redaktory Quat Áuesbaymen jýrgizilgen súhbatty úsynypty.

Baspasózding shapshang janaryp, zamanauy ózgerister kóshimen ilgeriley damyp kele jatqan kezenindegi gazet shygharudyng erekshelikterin aita kele, Quat Áuesbay osy orayda ózderi redaksiyada jýzege asyryp kele jatqan jaqsy tәjiriybeler jayymen bólisken eken. Sonymen qatar osy halyqaralyq gazetting jyl basynan beri qandastargha arnalghan Atajurt («Atajúrt») atty auqymdy jobany qolgha alghanyn, sol «joba ayasynda gazet tilshileri men týsirilim toby elimizding týkpir-týkpirin aralap, shetelden qonys audarghan qandastardyng tynys-tirshiligimen tanysyp, olar jayly gazet betinde, saytymyzda, әleumettik jelide ýzbey jazyp, viydeoreportaj jariyalap» kele jatqanyn aitypty.  Quattyng aituynsha, qandastardyng aldynan kóptegen kedergiler shyghyp jýrgen kórinedi. Eng birinshisi, olar alghash kelgen kezde Qazaqstannyng qoghamdyq ómirine birden sinise almaydy. Sondyqtan da beyimdeu júmystaryn jýieli jýrgizu qajet ekeni týsinikti. Ekinshiden, kenselik kedergiler saldarynan qújattandyru mәselesi tym úzaqqa sozylady. Ýshinshiden, jeke kәsippen ainalysqysy keletinderge  taghy da әkimshilik kedergi jasaydy. Mәselen, mal sharuashylyghymen ainalysqysy kelgen qandastargha mal ústaugha ynghayly jer berilmeydi. Ony retteytin jergilikti әkimshilikterding júmys dengeyi әrtýrli. 

«Biz osynday jәne taghy basqa kýrdeli mәselelermen qatar qandastardyng elge kelip sinirgen enbegin, atqarghan qyzmetin kórsetsek degen oidamyz», – deydi «Týrkistannyn» basshysy. Baspasózding qanday da bir mekemege tapsyrma beruge nemese mindet jýkteuge qúzyretti emestigin eskerte kele, Quat degenmen ózi basqaryp kele jatqan gazetting biraz keyipkerining mәselesi ong sheshim tabuyna әser etkenin әngimelepti. 

Gazetting búl jobasy arayynda atqaryp kele jatqan júmystary qúptarlyq әri madaqqa layyq ekeni dau tughyzbaydy. Áytse de, últ kósemderining biri aitqanday, gazetting «halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili» ekenin moyynday otyryp, basylymda әdette jasampazdyq kýsh-quat baryn úmytpauymyz kerektigi oigha oralyp otyr. Búl rette býginde aty teriske ainalghan kósemderding birining gazetti «tek qana újymdyq nasihatshy jәne újymdyq ýgitshi ghana emes, sonymen birge újymdyq úiymdastyrushy da» dep baghalaghanyn jәne búl baghanyng shynynda da qazirgi kýn ýshin de manyzdy ekenin úmytpaghan jón bolar edi.

Eger «Týrkistan» osy orayda qandastarmen jýrgizilip jýrgen júmystyng tarihy tamyryna ýnilip, ony әrdayym oqyrmandarynyng da, biylikting de nazaryna salyp otyrar bolsa, qolgha alyp jemisti jýrgizip kele jatqan jobasynyng mәn-manyzy da arta týser edi. Jәne olarmen júmystyng týpqazyghynyng dúrystap qaghyluyna týpting týbinde naqty әserin tiygizer edi. 

Mәselen, súhbatta jeke kәsippen ainalysqysy keletinderge  әkimshiliktin  kedergi jasaytyny sóz bolghan. Aytalyq, Quattyng atap kórsetkenine qaraghanda, mal sharuashylyghymen ainalysqysy kelgen qandastargha mal ústaugha ynghayly jer berilmeytin kórinedi. 

Osy rette qazaqty jerge ornalastyru mәselesi patsha zamanynda da, sovet kezeninde de, qazirgi tәuelsizdik dәuirinde de ong sheshimin tappaghanyn eske alu jón. Býgingi óz taghdyrymyz óz qolymyzgha tiygen shaqta úlan-ghayyr bos jerlerdi aiqyndap, olardy iygeru ýshin aqshalylargha beruge (investisiya tartu jeleuimen) ong iyghymyzdy berip túrmyz. Shyndap kelgende olardy syrttan kelgen qandastargha jәne jergilikti azamattardyng belgili bir ýles mólsherin aiqyndap, birigip qúratyn seriktestikterine qajet qarjy bóle otyryp ýlestirip beru kerek. Sonda bos jatqan jerler de iygeriledi, belgili bir merzimnen keyin búl jobagha salynghan ýkimetting qarjy-qarajaty da memleketke payda týsire bastaydy. Eng bastysy, bos jerlerdi býginderi qalalarda bosyp, júmyssyz jýrgen jigitter ózderi iygerip, qazaq jer-suynyng shynayy qojayynyna ainalady. Súhbatty oqyp shyqqannan keyin osynday oidy ortagha saludy qosh kórdim. 

«Týrkistan» halyqaralyq gazeti osy mәseleni manyzdy jobasyna qosyp, halyqty, elding biyleushilerin tarihpen tәrbiyeleuge qyzmet etetin materialdar tobyn jýielep bere bastasa jaqsy bolar edi degen tilek aitqym keledi.  

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

2 pikir