Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Biylik 1366 4 pikir 29 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:00

Aysúlu Dýtbaeva: Elime sharshamay qyzmet etemin!

«Manghystau-Media» JShS diyrektory Aysúlu Qabyshqyzy Dýtbaeva «Nur Otan» partiyasynyng praymerizine qatysyp jatyr. Oqyrman nazaryna Aysúlu hanymnyng súhbatyn úsynamyz.

- Qayyrly kýn, Aysúlu Qabyshqyzy! Birinshiden qazirgi atqaryp jatqan júmymynyz jayly aityp ketseniz.

- 1977 jyly Semey ónirinde dýniyege kelgenmin. Taghdyr aidap, Batys ónirinen shyqtym. Aqtóbe men Atyrauda baspasóz salasynda qyzmet atqardym. Men «Manghystau-Media» kompaniyasynyng jetekshiligine byltyr kóktemde keldim. Əriyne, újymgha birden sinisu, onymen ortaq til tabysu onay sharua emes qoy, onyng ishinde basshy retinde. Onyng bir-aq joly - kəsiby biliktiligindi kórsetu, sosyn mekemening sharuashylyq-qarjylyq məselelerin tabysty sheshe otyryp, qaramaghyndaghy qyzmetkerlerding əleumettik jayyn únamdy etu. Men sol joldy tandadym. Sonyng arqasynda tókken manday terim men artyq bólgen qymbat uaqytym zaya bolghan joq. Áriptesterimning qoldauymen elu jyl bolghan kóne kenseni tastap, keng de əsem jana ghimaratqa kóshtik. Tabandy talap ete otyryp jurnalisterimizding jalaqylaryn kóteretin mýmkindikter tudy. Alda əli de atqarar ister barshylyq. Sol maqsatqa újym kýshin júmyldyrugha tyrysyp kelemin. Kadr qúramy kónilimnen shyghady. Tәjiriybe men jastyq shabyt-jigerdi qatar qoldaudamyn.

Qazirgi kýni oblystyq, qalalyq jəne audandyq 8 gazetti biriktiretin "Manghystau-Media" jauapkershiligi shekteuli seriktestikting diyrektorymyn. Újymda jýzge juyq jan bar. Basylymdardyng uaqytyly shyghyp otyruy, qyzmetkerlerding əleumettik jaghdayy, olardyng júmysyn úiymdastyru siyaqty ister mening qyzmetimning negizin qúraydy. Qoghamdyq júmystardan da tys qalghym kelmeydi. Onyng ishinde Manghystau óniri boyynsha kəsipkerlikti qorghau, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres, BAQ bedelin kóteru, onyng mərtebesin arttyru sekildi məseleler meni qatty alandatady. Ómirde ədil bolugha tyrysamyn. Jalpy eldegi qoghamnyng damuyna qatysty óz kózqarasym bar. Kóp izdenemin, kitabym - túraqty serigim. Osy kýnderi Məskeudegi (RF) Resey Preziydenti janyndaghy Akademiyanyng tyndaushysymyn.
Ýsh balanyng anasymyn. Ýlken qyzym qyzyl diplom iyegeri, mening jolymdy jalghastyruda. Bylay aitqanda, baqytty anamyn. 

- Qazirgi tanda «Nur Otan» partiyasy (synamaly irikteudi eseptemegende) alghash ret praymeriz ótkizip jatyr. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng qaulysyna oray 2020 jyldyng 17 tamyzy men 3 qazan aralyghynda jýzege asady.

Praymerizding manyzdylyghy jәne oghan qatysuynyzgha qanday sebepter bolghanyn aityp ketseniz?

- Ózinizge belgili, qazirgi kýni «Nur Otan» partiyasy Sayasy kenesining 2020 jylghy 26 nauryzdaghy «Nur Otan» partiyasynyng praymeriyzin ótkizu turaly Qaulysyna say Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Məjilisi men barlyq dengeydegi məslihat deputattaryna partiyalyq tizim boyynsha úsynylatyn kandidattardy irikteu jýrgizilude. Búdan bes jyl búrynghy ótkizilgen praymerizden býgingi sayasy shara qatty erekshelenip otyr. Onyn, meninshe, birneshe sebebi bar. Eng bastysy - onyng ashyqtyghy pen jariyalylyghy. Onyng ishinde búryn partiyada joq azamattar ýshin saylamaly organdargha jol ashyluy (əriyne, olar partiyagha janadan mýshe bolugha tiyis). Ekinshisi - Məjilis pen barlyq dengeydegi məslihattar deputattarynyng ýshten birining qyz-kelinshekter bolatyndyghy. Memleketti basqaru salasyndaghy genderlik sayasat ayasyndaghy búl qadam da qoghamda, onyng ishinde əyel azamattar arasynda shyn mənindegi qúlshynys tughyzghandyghy anyq. Kelesisi - deputattyq korpustyng besten birin jastardyng qúraytyndyghy. Kýni býgin praymerizge asa belsendi jas jigitter men qyzdar kóptep qatysuda. «Bolashaq – jastardyki» desek, olar ýshin jana da, tyng mýmkindikter tuuda. Praymeriyz, mening oiymsha, janarugha, jasarugha hәm  halyqqa jaqyndaugha betbúrys ekeni dausyz. Yaghni, jaqsy bastama.

Saralap otyrsaq, «praymerizdi» qabylday almay jatqandar da jetkilikti. Olardyng ishinde qara da jýr, dana da jýr. Olardyng kókeyinde bayaghy «Ne ózgere qoyady deysin» degen senimsizdik.

Onyng sebepteri praymeriz degen ne ekening tolyq túsinbeu dep oilaymyn. Praymeriz – AQSh sayasatkerlerinen bastau alghan, partiya belsendilerin ashyq tandau tәsili. Qazaq tilindegi maghynasy «irikteu» degen úghymdy bildiredi. Keyde «aldyn ala saylau» nemese «aldyn ala dauys beru» dep te ataydy. Yaghni, jaqtastarynyng arasynda aldyn ala partiyaishilik saylau ótkizu arqyly, partiya atynan basty alamangha týsetin kóshbasshylardy iriktep alu degenge sayady. Praymeriz ózge elderding tәjiriybesinde ózin-ózi dәleldegen jәne synaqtan ótken eng tiyimdi tәsil. Áu basta AQSh-ta, odan keyin Europanyng birqatar elinde qolgha alynghan. Eng alghash partiyalyq ishki saylau 1842 jyly AQSh-ta ótipti. 1901 jyly Florida shtaty túnghysh praymeriz ótkizip, sol jyly búl úghym zandy týrde qabyldanghan.

Praymerizding negizgi maqsaty – partiyaishilik saylauda óndirip is jasaytyn, el aldyna shyghar kóshbasshyny tandau. «Nur Otan»-nyng praymeriz ótkizudegi maqsaty – qataryn aduyndy myqty jas mamandarmen  el qoldauyna iyek artyp tolyqtyru. Saylaugha óz aimaghynda sózi ótimdi, bedelge ie azamattar qatysa alady. Partiyalardyng saylau tiziminde əyelder jəne jastar ýshin 30 payyz mindetti kvota qaralyp, ol zanmen bekitildi. Partiyalar biylikke jana túlghalardy - óz salasynyng mamandaryn, bedeldi kóshbasshylardy, el taghdyryna jany ashityn, sheshim qabyldap, syndarly úsynystar jasay alatyn adamdardy ilgeriletuding qaynar kózi desek, artyq emes. Búl shynayy əleumettik lift. Qatang irikteu, jana iydeyalar men jobalardy izdeu.
Búl iydeyany kóptegen belgili sayasattanushylar men qogham belsendileri qoldady. Olargha mende qosylyp, praymerizge qatysugha sheshim qabyldadym. Men búryn eldegi sayasy tirlikti jariyalaumen ainalysyp kelsem, endi sonyng qalyng ortasynan tabylugha bet búrdym. Mening óz azamattyq ústanymym bar, reformalargha qatysugha dayynmyn!

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev aitqanday: «Saylaualdy baghdarlamalardy qosa alghanda, barlyq sheshimder, ər audannyn, qalanyn, oblystyng budjettik mýmkindikterimen baylanysty qabyldanuy kerek. Elding aldynda pandemiyadan keyin ekonomikany qalpyna keltiru, júmys oryndaryn qúru, shaghyn jəne orta biznesti jandandyru məselesi túr. Sonday-aq pandemiyamen kýresu məselesin taldap, onyng yqtimal ekinshi tolqynyna dayyndalu qajet. Múnyng bəri partiyanyng saylaualdy baghdarlamasyna engizilip, núr otandyqtardyng aldaghy 5 jyldaghy is-qimyldarynyng negizi bolady». Mineki, praymerizdin manyzdylyghy osynda.

- Siz, Manghystau ónirinde tanymal túlgha retinde dauys beru jóninde ne aitasyz?

Birinshiden, praymerizge qatysa otyryp, belgilengen Erejege say jasaghan jelilik kesteme say júmystar atqardym. Ózim basshy qyzmette bolghan song «Baghynysyndaghy BAQ qúraldaryn óz mýddesine paydalandy» degennen aulaq bolu ýshin demalysqa kettim. Biraq jurnalist retinde jelide týrli məseleler boyynsha ashyq pikirimdi jazyp kelemin. Kestening oryndalysyn qatty baqylauda ústap otyrmyn. Qúramy osy Manghystaudyng belgili azamattarynan túratyn shtabym aqyl-kenesterin ayap jatqan joq. Ózimning tújyrymym boyynsha, partiyanyng irikteu sayysynan dúrys jolymen óttim dep sanaymyn.

Dauys beru jóninde aitar bolsam, el bolghasyn, júrt bolghasyn san aluan oilardyng «elesi» dalamyzdy kezip jýrui zandylyq. Qogham -adamdardyng qoldauy men qarsylyghy arqyly ghana damy týspek. Manghystaudaghy elding múny men qúnyn biletin azamattar maghan dauys beredi degen senim bar.   Elbasymyz «jighan təjiriybemizge sýienip, ótken kýnnen sabaq alyp, algha úmtyluymyz kerek. Ortaq maqsat – elding erteni, halyqtyng bolashaghy jolynda birige alatyndar ghana tabysqa qol jetkizetinin úmytpayyq» degenine qosylyp, əriptesterime səttilik tileymin.

Ózim zamandas, jerles, talantty aqyn Sabyr Adaydyng "Ər qazaq - mening jalghyzym!" degen óleng joldaryn úran ete otyryp, elime sharshamay qyzmet etetindigimdi zor shabytpen jariya etem!

Sizge rahmet aityp otyryp, shygharmanyzgha ýlken tabys tileymin! Media asqar tauynyng biyiginen kórine beriniz!

Abai.kz

4 pikir