Seysenbi, 20 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
46 - sóz 1135 2 pikir 25 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:44

Qonys audarushylar túraqty tirkeuding mashaqatyn kórip jýr

Parlament Mәjilisinde Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng «Enbek» memlekettik baghdarlamasy ayasynda jana júmys oryndaryn qúru turaly «Ýkimet saghaty» ótti.

Men atalmysh baghdarlama ayasynda júmys kýshi artyq ónirlerding túrghyndaryn júmys kýshi jetispeytin ónirlerge erikti qonys audaru barysy jayly sóz sóiledim.

Keyingi jyldary júmys kýshi artyq Almaty, Jambyl, Qyzylorda, Manghystau, Týrkistan oblystarynyng jәne Almaty, Núr-Súltan, Shymkent qalalarynyng túrghyndary erikti týrde júmys kýshi jetispeytin Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan oblystaryna qonys audaru ýstinde. Biyldan bastap qonys audarushylardy qabyldaytyn ónirler qataryna Aqmola jәne Qaraghandy oblystary da qosyldy.

Osy әleumettik baghdarlamany iske asyrudyng arqasynda Reseymen shekaralas ónirlerdegi demografiyalyq ahual birshama jaqsara týsti.

Degenmen, Soltýstik Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan oblystary túrghyndary sanynyng azang ýrdisi әli de jalghasuda.

Mәselen, soltýstikqazaqstandyqtardyng sany songhy 20 jyl ishinde 160 myng adamgha kemip, qazir nebәri 547,7 myng adam bolyp otyr. Al shyghysqazaqstandyqtardyng sany 20 jylda 139 myng adamgha kemip, býginde 1369,1 myng adam bolyp otyr. Búl eki ónirge kóship kelushilerden kóship ketushiler kóp.

Ásirese, Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy demografiyalyq ahualdyng kýrdeliligi airyqsha kónil bóludi qajet etedi. Osyghan oray atalghan ónirding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy 2018 jyly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tóraghalyghymen ótken Qauipsizdik Kenesining otyrysynda arnayy qaralyp, Ýkimetke tiyisti tapsyrmalar berilgen bolatyn.
Sonyng nәtiyjesinde Soltýstik Qazaqstan oblysyn әleumettik-ekonomikalyq damytudyng 2019-2021 jyldargha arnalghan keshendi jospary jasalyp, iske asyrylu ýstinde. Mәselen, Qyzyljar ónirinde 2019 jyldan bastap qonys audarushylardy túrghyn ýimen qamtamasyz etu boyynsha pilottyq joba qolgha alyndy.

Soltýstik Qazaqstan oblysynda qalyptasqan jaghdaygha Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta erekshe nazar audaryp, qoldau kórsetuining arqasynda ótken jyly búl ónir arnauly ekonomikalyq aimaq bolyp aiqyndaldy.

Júmys kýshi tapshy ónirlerdegi demografiyalyq ahualdy jaqsartu maqsatynda aldaghy uaqytta da yqpaldy sharalar qoldanylsa, iygi.
Sonday-aq bizge júmys kýshi tapshy ónirlerge kóship barghan qonys audarushylardan ózderine uәde etilgen jalaqynyng mólsheri is jýzinde әldeqayda az bolyp shyqqandyghy jayly aryz-shaghymdar týsip jatady. Búghan qosa, jaqynda Shyghys Qazaqstan oblysynda qonys audarushylardy qabyldau turaly jalghan qújat jasap, milliondaghan tenge memleket qarjysyn jymqyru faktileri әshkerelendi. Osyghan oray, qabyldaushy ónirlerdegi júmys berushilerding qonys audarushylardy qabyldauyna jәne olardyng sharttyq mindettemelerin oryndauyna jýieli monitoring jýrgizgen jón.

Búdan bólek, qonys audarushylar túraqty tirkeuding mashaqatyn kórip jýr. Atap aitqanda, olar óz otbasylaryna memlekettik budjetten bólingen materialdyq kómek qarjysyna túrghyn ýy satyp alularyna bolady. Alayda, olar ózderi barghan ónirde túraqty tirkeuge túrmasa, atalghan qarjylay kómekti ala almaytyn bolyp shyqty. Paradoks: túrghynjayyng bolmasa, qayda túraqty tirkeuge túrugha bolady? Al qarajatyng bolmasa, túrghynjaydy qalay satyp alasyn?

Osynday túiyqqa tirelgen qonys audarushylar kóship barghan eldi mekenderding túrghyndaryna jalynyp-jalbarynyp, ýilerine túraqty tirkeuge qoidy súraugha mәjbýr. Key jerlerde qonys audarushylargha audandyq jәne auyldyq әkimdikterding qyzmetkerleri kómektesken eken. Olardyng әrqaysysy óz ýiine birneshe qonys audarushyny túraqty tirkeuge qoyghan.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi qonys audarushylardyng kóship barghan ónirlerine tezirek beyimdeluine teris әserin tiygizip otyrghan osynday burokratiyalyq bógesinderdi boldyrmauy qajet.

Kәribay Músyrmannyng jazbasy

Abai.kz

2 pikir