Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105766. Qaytys bolghandar — 1796
ShOLU 3115 27 pikir 22 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:30

Saakashviliyding ornyn Marghúlan basa ma?

Álginde Qazaqstannan bir top sayasatshy arnayy Ukrainagha barghanyn bilesizder. Onda Gýrjistannyng eks-preziydenti, qazir Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiyge kómekshi bop jýrgen Mihail Saakashviliymen kezdesip, biri aqyl alyp, endi bireuleri kerisinshe, kenes berip, jiyn jasap qaytqan edi. 

Al keshe tanymal qazaq kәsipkeri, qogham belsendisi Marghúlan Seysembay Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiy jәne Ukrainanyng Reforma jónindegi Últtyq kenesining basshysy Mihail Saakashviliymen kezdeskenin, óz úsynystary ukrain preziydentining kónilinen shyqqanyn jәne jana júmysqa kiriskenin mәlimdegen edi.

Marghúlan Seysembay aldaghy uaqytta Ukrainadaghy ómirinen jazbalar jariyalap otyrugha uәde bergen. Ol birinshi kezekte kóshi-qonmen baylanysty túrmystyq sharualaryn sheship, júmysty josparlap, komanda jinauy kerektigin jazypty. Sonday-aq, oqyrmandarynan osy mәlimdemeni sayasilandyrmaudy súraghan.

Sonymen Marghúlan Seysembay ne ýshin Ukrainagha ketti? Onyng jana qyzmetine qatysty jeli qoldanushylary ne jazyp jatyr? Biz bir sholyp shyqtyq.

Marghúlan Seysembay: Júmysymdy sayasilandyrmaudy súraymyn!

Marghúlan Seysembay: «Bizding qogham asýide ghana belsendi» | Inbusiness

Áueli óz jazbasy:

«Býgin Ukrainanyng preziydenti Vladimir Zelenskiymen kezdestim. Onymen jәne onyng komandasymen bir saghattay әngimelestik. Men ony reformalardy endiru prosesi men zang shygharu salasynyng tiyimdiligin arttyru boyynsha úsynystarymmen tanystyrdym. Oghan bәri qatty únady. Preziydent aitqandarymnyng bәri qajet әri manyzdy ekenin algha tartty da, múnyng barlyghy «kesheden» beri kerek bolghanyn aitty. Tezdetudi súrady. Men júmysqa dereu kirisuge uәde ettim. Sol sebepti aldaghy uaqytta Qazaqstanyma orala almaymyn. Osy jerde úzaq uaqytqa qalyp qoyatynymdy sezip túrmyn. Júmys kóp, qyzyq әri biraz ter tógudi qajet etetin júmys.

Zelenskiy maghan adam retinde qatty únady. Ashyq, tartymdy, sypayy eken. Adamdy óte múqiyat tyndaydy. Eli ýshin jany qatty ashidy.

Ara-arasynda Ukrainadaghy ómirimnen jazbalardy jariyalap otyratyn bolamyn. Qazir kóptegen túrmystyq sharualardy sheship, júmysty josparlap, komanda jinau kerek.

P.S. Jazylmandarym men dostarymnan júmysymdy sayasilandyrmaudy súraymyn, bylay da bot fermalary men anonim telegram-kanaldar qozyp jatyr. Men múnda Ukrainagha jәrdemdesem. Týrli-týsti revolusiyalardy eksporttau, oppozisiyalyq әreket turaly sóz bolyp otyrghan joq. Men búl jerde sýiikti isim - prosesterding tiyimdiligin arttyrumen ainalysudamyn. Búl men ýshin - kәsiby synaq. Bizneste múny talay ret endirdim, endi memlekettik apparattyng júmysyna endirgim keledi», - dep jazdy Marghúlan.

Jeli qoldanushylary:

Mihail Saakashviliy: «Ázirge Kiyevte óz mindetimdi oryndaudamyn. Býgin Preziydent Zelenskiymen, onyng әkimshiligining basshysymen jәne Parlament basshysymen Últtyq reformalar kenesi jóninde keng kólemdi talqy boldy. Búl әli de Ukraina preziydenti әkimshiligining besinshi qabatynyn, yaghny mening kabiynetimning kórinisi. Búl jerden Kiyev әdemi kórinedi», - dep jazypty.

Múrat Ábenov: «Iske sәt ! Óz elimizge de paydasy tiysin, sizding Ukrainada jinaghan tәjiriyebeniz!», - depti.

Mahat Sadyq: «Kýlsheli bala – sýikimdi», degen osy», - deydi.

Jomart Aytqazy: «Miho óz eline qaytqan son, Kiyevtegi ornyna Marghúlandy qaldyratyn siyaqty», - dep jazypty.

Ermek Dýisenqoja: «Ghajap әri jyly suret retinde qabyldadym. Marghúlan aghanyng búl sheshimin shynayy demokratiyalyq әri últtyq memleket qúrugha talpynghan Ukrainanyng tәjirbiyesi men jetistikterin jadyna týiip qaytugha úmtylghan әreketi dep týsinem. Qazaqta «Qolda barda altynnyng qadiri joq» degen ataly sóz bar ghoy. Talay-talay myqty mamandardyng shetelge ketip jatqany - osy sózding býgingi kórinisi. Birneshe ret sotqa sýirelip, shetelge ketuge mәjbýr bolyp, bәrbir tughan elge oralghan aghanyng Azaulyda qalyp qoyady degenge óz basym senbeymin. Ukrainnyng tóbesinde tughan jaryq kýn, erteli-kesh pe bizding aspanymyzda da tuady», - depti.

Shynquat Bayjanov: «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol! Adassang da óz halqynmen adas, halqyng bal jalasa, bal jala, u ishse, u ish. Er azamat óz halqynyng bostandyghy ýshin kýresui kerek, eger sanaly azamattary qiyndyqtan qashyp bas paydasyn oilap elin tastap ketse, ol elding bolashaghy búlynghyr bolady», - depti.

Baqytbek Bekmúratúly: «Marghúlan Seysembay qazaqtyng últjandy bir isker azamaty. Osynday úl men qyz qazaqta barshylyq. Ókinishtisi, olar qazirgi jemqor biylikten jiyirkengen, jeringen. Ótirigine toyghan. Qoqan-loqysynan qajyghan. Endi olar ózderindegi ómirsheng iydeyany jat jerde jýzege asyrugha mәjbýr. Kýnderding bir kýni osynday últjandy azamattar qazaqtyng azat dalasyna anqyldap oralar degen әlsiz ýmit bar býgingi elding jýreginde...», - depti.

Erlan Stambekov: «Ocheni interesno! Iskrenne jelaI Uspeha! Uspeh reform v Ukraiyne ocheni vajen ne toliko samoy Ukraiyne... Po moemu mnenii, segodnya tam opredelyaetsya budushee vsey Evraziiy. Lichno mne by ocheni hochetsya chtoby Ukraina nakones podnyalasi v polnyy rost!», - depti.

Gýljan Erghaliyeva: «Kakoy by strane toje pomochi? Svoya uje stala machehoy...», - deydi.

Núrmúhammed Dosybaev: «Eki el basshysynyng qúrmetine bólenip eki qanatyna alyp otyrghan qazaqtyng bilimdi de bilikti jigiti – Marghúlan Seysembay!  Óz elimiz ben qoghamymyz ózinizdey, oiyn ashyq aityp qana emes naqty әri paydaly isterimen de erekshelenetin, el-azamattardy qadirleytin uaqyt әli keledi dep ýmittenemin. Sәttilik joldasynyz bolsyn!», - depti.

Erqanat Kópjasar: «Zelenskiyge ýndining Chakrabartiyinen qazaqtyng Marghúlany manyzdyraq», - dep jazypty.

Abai.kz

27 pikir